Mariann Tartes Rasmus Laan Stomatoloogia 2 kursus SLJE

Mariann Tartes Rasmus Laan Stomatoloogia 2. kursus SÜLJE VALGUD Tartu 2013

SÜLJES LEIDUVATE VALKUDE PÄRITOLU Sekretoorsed valgud sekreteerivatest näärmetest § seroosnääre (peamiselt parotiidnääre)- ioonid, proteiinid § mukoosnääre (sublinguaalne, - mandibulaarne)glükoproteiinid § näärmejuha rakkude proteiinid Immuunsüsteemi rakkudest § B- rakud (S-Ig. A) § neutrofiilid Gingivaalvedeliku seerumproteiinid Vabanevad suuõõne epiteelirakkudelt

SÜLJES LEIDUVAD VALGUD ( K DA) * k. Da- kilo. Dalton Joonis 1. Dennis E. Lopatin

HISTATIIN Histidiini-rikkad proteiinid Antimikrobiaalsed ja -fungaalsed § inhibeerivad Candida albicans`i kasvu Osalemine haava paranemise protsessis Peamised histatiinid on : § histatiin 1 § histatiin 3 § histatiin 5

STATERIIN Toodetakse süljenäärmete poolt Väga stabiilne, madala molekulmassiga (5, 380) Normväärtus süljes 12. 8 (S. D. +/- 5. 46) mikro. M Kodeeritud ühe geeni poolt, mis paikneb samas piirkonnas, kust kodeeritakse Dentinogenesis imperfecta ja juveniilne periodontiit Funktsioonid § inhibeerib juhuslikke kaltsiumfosfaadi sadestusi suu- ja süljevedelikus § stateriinid koos PRP-ga võivad ennetada kahjulikke sadestusi hamba pinnal § efektiivne lubrikant § osaleb hamba kaitses ja rekaltsifikatsioonis

LÜSOSÜÜM Allikad: § suured ja väikesed süljenäärmed § fagotsüteerivad rakud § igemevao vedelik Bioloogiline funktsioon § põhineb muramidaasi aktiivsusel (hüdrolüüsib β (1 -4) sidet Natsetüülmuraamhappe ja N-atsetüülglükoosamiini vahel peptidoglükaankihis)→ Antimikrobiaalne toime § Gram negatiivsed bakterid tavaliselt resistentsemad välise lipopolüsahhariidkihi tõttu

LÜSOSÜÜMI ANTIMIKROBIAALSED FUNKTSIOONID Bakterite agregatsioon Inhibeerib bakterite kinnitumist hamba pinnale Inhibeerib glükoosi kasutamist, hapete teket Muramidaas põhjustab peptidoglükaani lüüsumist Streptokokkide lahtiharutamine, hävitamine Bakteriaalse autolüsiini aktivatsioon § katioon-sõltuv aktiveerimine

Α- AMÜLAAS (PTÜALIIN) Kaltsium metalloensüüm § pole võimelised ilma kaltisumita funktsioneerima Aktiveerib Cl, Stabiliseerib Ca, p. H optimum 6. 8 - 7. 3 Seedimisprotsessi algataja Hüdrolüüsib tärklise α(1 -4) sidemeid: § maltotrioosid, isomaltoos, piirdekstriinid § võib lõhustada kuni 40 -50 % tärklisest § peamine lõppprodukt on maltoos (20 % glükoos)

SÜLJE PEROKSÜDAASID Sialoperoksüdaas (SP) § § toodetakse parotiidnäärme poolt võib leiduda ka submandibulaarnäärme sekreedis lihtsalt adsorbeerub erinevatele suuõõne pindadele leidub emailil, sülje setetes, bakteritel, hambakatus Müeloperoksüdaas (MP) § pärit igemevao leukotsüütidest § 15 -20% kogu peroksüdaasidest süljes Laktoperoksüdaasil väga oluline antimikrobiaalne toime § kasutatakse gingiviidi ja parodontiidi ravis § Komponent hambapastades ja suuloputusvedelikes

ANTIMIKROBIAALSÜSTEEMI PEROKSÜDAASSED KOMPONENDID Peroksüdaassed ensüümid § sialoperoksüdaas § müeloperoksüdaas Vesinikperoksiid § Paljud suus olevad bakterid toodavad peroksiidi § S. mutans, S. mitis, S. sanguis Tiotsüanaadi ioon, mis konverteeritakse hüpotiotsüaniidi iooniks peroksiidi toimel § NB! süljes olev kontsentratsioon sõltub dieedist ja suitsetamisest

TSÜSTATIIN Süljes kolm suurt tsüstatiini: § tsüstatiin S, SN, SA: Kontrollivad proteolüütilisi reaktsioone § inhibeerib katepsiine B, H ja L, mis vastutavad periodontaalkudede destruktsiooni ees S: Osaleb hamba mineraalse koostise tasakaalu säilitamisel § takistab kaltsiumfosfaadi sadenemist

MUTSIIN Juhusliku struktuuriga asümmeetrilised molekulid Struktuur koosneb: § terminaalselt paikneb amino- ja karboksüülrühm § suur keskosa (pooled aminohapetest seriin ja threoniin) § Hüdrofiilne kate, mistõttu nad on vetthoidvad, resistentsed proteolüüsile Kaks peamist mutsiini süljes: MG 1 ja MG 2 Unikaalsed omadused: § kõrge elastsus § adhesiivsus § madal lahustuvus

MUTSIIN(2) Funktsioonid § Kudede katmine § Kaitsevad katva kilena pehmeid ja kõvasid kudesid § Tähtis roll primaarse pelliikuli tekkes § Aitab kontsentreerida antimikroobseid molekule limaskesta liidestes § Lubrikatsioon § Reastuvad voolu suunas (asümmeetrilised omadused) § Suurendab lubrikatsiooni ( kile tugevneb) § Kile/ membraani tugevus otsutab, kui palju on kokkupuutuvad pinnad teineteisest lahus § Antimikrobiaalne kaitse patogeenide vastu

LACTOFERRIIN Globulaarne transferriinide perekonna glükoproteiin Allikad: § sekundaarsetes graanulites (PMN) § sekreteeritakse näärmetes § saadakse toidust (piimaga) Loomuliku immuunsuse tagamine § seostab ja transpordib raua ioone § sidumata vormis võib olla bakteritsiidne NB! Mõned mikroobide (nt. E. coli) mehhanismid võivad rauda paremini seostada Lactoferriini degranulatsioon bakterite poolt

LIPAAS Sekreteeritakse von Ebner`i näärme poolt keeles Osaleb esimeses osas rasva seedimises Hüdrolüüsib keskmise ja pika ahelaga triglütseriide Oluline imikutel piimarasva seedimisel Erinevatelt teistest lipaasidest- hüdrofoobne!

PROLIINI RIKKAD PROTEIINID (PRP) Väga suur osa parotiid- ja submandibulaarsüljest Jaotatakse kolmeks: § aluselised § happelised § Seob süljes olevat kaltsiumit ja aitab hoida selle taset § Inhibeerib hamba pinnal olevate hüdroksüapatiidi kristallide kasvu § glükosüülitud

KARBOANHÜDRAAS Karboanhüdraas II Leidub seroosetes näärmerakkudes: § parotiidnäärmes § submandibulaarnäärmes Arvatakse olevat roll bikarbonaatide tootmises süljes § Aitab hoida sülje p. H taset Karboanhüdraas VI Ainus sekretoorne isoensüüm, mida leitud süljes Madala taseme korral suurem oht kaariese tekkeks § Kaitseb hambaid kaarise vastu

IMMUNOGLOBULIINID s. Ig. A Esmane spetsiifiline immunkaitsemehhanism süljes Takistab mikroobide kinnitumist hammastele ja limaskestale Takistab tungimist limaskesta Aitab hoida suu mikrofloora homeostaasi

PROLAKTIIN Üleekspressioon labiaalsetes süljenäärmetes on korrelatsioonis Sjörgen`i sündroomi kulu agressiivsusega § Tõstab katepsiinide ekspressiooni

AGGLUTINIIN Suurendab agregatsiooni Suurendab sidumisvõimet erinevate bakterite vahel § S. mutans→S. Sanguis ja Actinomyces viscosus Kokkuvõttes soodustab katu moodustamist

KASUTATUD ALLIKAD http: //www. jbc. org/content/267/9/5968. full. pdf http: //link. springer. com/article/10. 1007%2 FBF 00223503 http: //wwwserver. medfak. ni. ac. rs/ASN/2008/1 jun%202008/THE%20 ROLE%20 OF%20 CARBOANHYDRASE. . pdf http: //mmbr. asm. org/content/62/1/71. full http: //cro. sagepub. com/content/4/3/363. full. pdf http: //link. springer. com/article/10. 1007%2 FBF 00223503#page 1 http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pubmed/10701693 http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pubmed/12687613 http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pubmed/6801238 http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pubmed/22763972 http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pubmed/396136