INIMESE LUUSTIK Koostas Kristel Mekask Luustik ehk skelett

  • Slides: 39
Download presentation
INIMESE LUUSTIK Koostas: Kristel Mäekask

INIMESE LUUSTIK Koostas: Kristel Mäekask

Luustik ehk skelett Luud koosnevad luukoest. Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. Täiskasvanud

Luustik ehk skelett Luud koosnevad luukoest. Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200 luust.

Luude koostis Ø Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) – annavad luudele kõvaduse Ø

Luude koostis Ø Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) – annavad luudele kõvaduse Ø Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) – annavad luudele elastsuse Ø Luurakkudest ja rakuvaheainest (peamiselt vesi) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb.

Osteoporoos Ø Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja

Osteoporoos Ø Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Ø Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit.

Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. 7 nädalat

Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. 7 nädalat

Luustumine Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb

Luustumine Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad kogu elu.

Luude kasvuvöönd Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine.

Luude kasvuvöönd Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine.

Luuümbris Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. katab luud moodustab

Luuümbris Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. katab luud moodustab uusi luurakke ühendab luid ümbritsevate kudedega sisaldab palju veresooni ja närve

Plinkollus Tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all.

Plinkollus Tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all.

Käsnollus Käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi.

Käsnollus Käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi.

Luuüdi Punane luuüdi Vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse (toruluude käsnolluses, selgroolülides,

Luuüdi Punane luuüdi Vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse (toruluude käsnolluses, selgroolülides, puusaluudes, roietes ja koljuluudes). Kollane luuüdi Toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes.

Toruluud Seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. 1. käsnollus 2. luuüdi

Toruluud Seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. 1. käsnollus 2. luuüdi 3. plinkollus 4. luuümbris

Kõõlus Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude mille abil kinnituvad lihased luudele.

Kõõlus Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude mille abil kinnituvad lihased luudele.

Inimese luustiku olulisemad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud

Inimese luustiku olulisemad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud vaagnavöötme luud.

Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust.

Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust.

Selgroog Inimese selgroog koosneb 33 -34 omavahel ühendatud selgroolülist. 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5

Selgroog Inimese selgroog koosneb 33 -34 omavahel ühendatud selgroolülist. 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4 -5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks.

Selgroog Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Osade selgroolülide vahel

Selgroog Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud.

Selgroo lülid Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud.

Selgroo lülid Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud.

Rinnakorvi moodustavad: selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks

Rinnakorvi moodustavad: selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Rinnakorv kaitseb siseorganeid nagu süda ja kopsud.

Õlavööde Õlavöötme moodustavad: 2 abaluud 2 rangluud Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga.

Õlavööde Õlavöötme moodustavad: 2 abaluud 2 rangluud Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga.

Ülajäsemed moodustavad: õlavarreluud küünraluud kodarluud randmeluud kämblaluud sõrmeluud

Ülajäsemed moodustavad: õlavarreluud küünraluud kodarluud randmeluud kämblaluud sõrmeluud

Vaagnavööde Vaagnavöötme moodustavad: 2 puusaluud ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga.

Vaagnavööde Vaagnavöötme moodustavad: 2 puusaluud ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga.

Alajäsemed moodustavad: reieluud sääreluud pindluud põlvekeder kannaluud pöialuud varbaluud

Alajäsemed moodustavad: reieluud sääreluud pindluud põlvekeder kannaluud pöialuud varbaluud

Labajalg

Labajalg

Lampjalgsus Esineb lame jalatald.

Lampjalgsus Esineb lame jalatald.

Luudevahelised ühendused Liidused – liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed - kahe või enama luu liikuv

Luudevahelised ühendused Liidused – liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed - kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie.

Luudevahelised ühendused a. liikumatu ühendus c. liikuv ühendus b. painduv ühendus d. liikuv ühendus

Luudevahelised ühendused a. liikumatu ühendus c. liikuv ühendus b. painduv ühendus d. liikuv ühendus

Liidused Liikumatult on inimese kehas seotud nt ajukolju luud (koljuõmblused)

Liidused Liikumatult on inimese kehas seotud nt ajukolju luud (koljuõmblused)

Liigesed keraliigesed plokkliigesed silinderliigesed plokkliigesed

Liigesed keraliigesed plokkliigesed silinderliigesed plokkliigesed

Keraliigesed Võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges.

Keraliigesed Võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges.

Plokkliigesed Võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges.

Plokkliigesed Võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges.

Silinderliigesed Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.

Silinderliigesed Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.

Luustiku tähtsus Toestab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihastele kinnituskohaks Võimaldab sooritada

Luustiku tähtsus Toestab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihastele kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaitseb siseelundeid On mineraalainete talletaja On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud) On rasvade talletaja (kollane luuüdi on rasvade tagavara)

Ülesanne 1 Täida järgnev tabel: luude tüübid näited Pikad luud Lühikesed luud Lamedad luud

Ülesanne 1 Täida järgnev tabel: luude tüübid näited Pikad luud Lühikesed luud Lamedad luud Ebakorrapärased luud randmeluu

Ülesanne 2 Jaga järgnevad luud sobivatesse lahtritesse: kiiruluu, abaluu, puusaluud, küünarluu, reieluu, sõrmeluud, pindluu,

Ülesanne 2 Jaga järgnevad luud sobivatesse lahtritesse: kiiruluu, abaluu, puusaluud, küünarluu, reieluu, sõrmeluud, pindluu, rindluu, alalõualuu, sääreluu, ninaluu, kannaluud, pöialuud, kämblaluud, sarnaluu, roided, varbaluud, kaelalülid, oimuluu, randmeluud, kodarluu, rinnalülid, otsmikuluu, nimmelülid, ülalõualuu, ristluu, põlvekeder, õndraluu, õlavarreluu, rangluu. kolju selgroog ülajäsemed alarinnakorv ülajäsemed vööde vaagnavööde

Kasutatud materjal: http: //www. avita. ee/pdf/bio 9 kl 34 -41. pdf http: //missinglink. ucsf.

Kasutatud materjal: http: //www. avita. ee/pdf/bio 9 kl 34 -41. pdf http: //missinglink. ucsf. edu/lm/IDS_101_embryology_basics/images/24_week_fetus. jpg http: //www. genomics. ee/pics/uudised/osteoporoos. jpg http: //www. nycomed. ee/ee/Menu/Tervis/Osteoporoos/ http: //www. childrenscentralcal. org/images/health_images/ei_0389. gif http: //francais. istockphoto. com/file_closeup. php? id=454953&Search. Lang=FR http: //www. turbosquid. com/Full. Preview/Index. cfm/ID/248153 http: //www. nlm. nih. gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/9582. jpg http: //www. eorthopod. com/images/Content. Images/elbow/child_elbow_panners/child_elbow_ panners_cause 01. jpg http: //www. medimagery. com/embryo. html http: //www. kst. cz/web/wp-content/organy/kost. jpg http: //micro. magnet. fsu. edu/primer/techniques/fluorescence/gallery/images/mammalianspong ybonelarge. jpg

http: //www. eorthopod. com/images/Content. Images/hand_anatomy/hand_anatomy_cartila ge 01. jpg http: //www. columbia. edu/~sf 2220/TT 2007/web-content/Pages/maria

http: //www. eorthopod. com/images/Content. Images/hand_anatomy/hand_anatomy_cartila ge 01. jpg http: //www. columbia. edu/~sf 2220/TT 2007/web-content/Pages/maria 1. html http: //pub. ucsf. edu/magazine/200305/images/bonemarrow. jpg http: //www. eorthopod. com/images/Content. Images/foot_achilles/foot_achilles_tendon_ana tomy 01 a. jpg http: //www. injuryupdate. com. au/patellaalignment. JPG http: //www. badmintoncentral. com/forums/attachment. php? attachmentid=1271&stc=1&d=106 3755207 http: //www. pcopco. com/images/a_Copy_of_P 1010009. jpg http: //www. footdoc. ca/www. Foot. Doc. ca/Website%20 Pronation%20 and%20 Flat%20 Feet. htm http: //cache. eb. com/eb/image? id=63133&rend. Type. Id=4 http: //www. drfoot. co. uk/flatpic. htm