LIUSTIKUD JA PINNAVORMID AUTOR REET TUISK SUURIMA PINDALAGA

LIUSTIKUD JA PINNAVORMID AUTOR: REET TUISK

SUURIMA PINDALAGA LIUSTIKUD ON ANTARKTIKAS

MANDRILIUSTIKUD ANTARKTISEL GRÖÖNIMAAL PÕHJA-JÄÄMERE SAARTEL

MANDRILIUSTIKUD LEVIVAD POLAARALADEL, KUS ON AASTARINGSELT NEGATIIVSED TEMPERATUURID JA LUMI TIHENEB PEALMISTE KIHTIDE RASKUSE TÕTTU FIRNLUMEKS JA SEEJÄREL JÄÄKS. LIUSTIKUD LIIGUVAD ALUSPINNA KALLAKUSE SUUNAS, LIIKUMISEST TEKKINUD PINGED PÕHJUSTAVAD LÕHEDE TEKKE. MANDRILIUSTIKE PAKSUS VÕIB OLLA ÜLE 3 KM

RANNIKULE JÕUDES MANDRILIUSTIK MURDUB JA TEKIVAD JÄÄMÄED, MIS TRIIVIVAD OOKEANIS VASTAVALT TUULTE JA MEREHOOVUSTE SUUNALE, OLLES OHUKS LAEVADELE

LIUSTIKE TEKKE EELDUSED TAHKED SADEMED n AASTARINGSELT NEGATIIVSED TEMPERATUURID n SADANUD LUMI TIHENEB JÄÄKS, MIS LIIGUB ALUSPINNAL VASTAVALT SELLE KALLAKUSELE. PINGETE TÕTTU TEKIVAD LÕHED

LIUSTIKE MÕJU PINNAMOELE n PEALETUNGIL RASKE, LIIKUV MASS – KULUTAB, TASANDAB ALUSPINDA JA SÜVENDAB NÕGUSID KÕRGUSVAHED VÄHENEVAD n TAGANEMISEL SULAVEED – SETTIB VÄLJA KAASAKANTUD PURUSTATUD KIVIMMATERJAL - MOREEN PINNAMOOD MUUTUB KÜNKLIKUKS KÕRGUSVAHED SUURENEVAD

MÄELIUSTIKE TEKE JA TEGEVUS

LIUSTIKE VÕRDLUS MANDRILIUSTIK TUNNUS MÄELIUSTIK SUUREM PINDALA VÄIKSEM SUUREM PAKSUS VÄIKSEM, VÄHEM LÕHESID LIIKUMISKIIRUS, LÕHED SUUREM, ROHKEM LÕHESID

LIUSTIKE VÕRDLUS MANDRILIUSTIK TUNNUS MÄELIUSTIK SUUREM PINDALA VÄIKSEM SUUREM VÄIKSEM, VÄHEM LÕHESID PAKSUS LIIKUMISKIIRUS, LÕHED VÄIKSEM SUUREM, ROHKEM LÕHESID

MÄELIUSTIKU TEGEVUS n LIUSTIK KANNAB KÜLGEDEL EDASI KÜLJEMOREENI küljemoreen otsamoreen n LIUSTIK LÜKKAB ENDA EES PURUSTATUD KIVIMMASSI – TEKIB OTSMOREEN

LIUSTIK ON SÜVENDANUD TSIRKUSORU

PEALE LIUSTIKU SULAMIST ON KULUTAVA TEGEVUSE TULEMUSENA KUJUNENUD RUHIORG e. U-ORG

MÄELIUSTIKEST SAAVAD ALGUSE PALJUD MÄESTIKUJÕED, MIS TOITUVAD LIUSTIKE SULAVETEST MATKAJAD JÄID ÕHTUL TELKIMA VÄIKESE MÄGIOJA KALDALE, MIS TAGAS NEILE PESEMISEKS JA TOIDUVALMISTAMISEKS VAJALIKU VEE. HOMMIKUL AVASTASID NAD, ET OJAS POLE ENAM VETT. KUIDAS SEDA SELGITADA?

LIUSTIKE POOLT SÜVENDATUD ORUD ON PEALE JÄÄ SULAMIST TÄITUNUD MAAILMAMERE VEEGA JA RANNIKULE ON OMASED FJORDID GEIRANGERI FJORD JA SEITSME ÕE JUGA NORRAS

FJORDIDELE OMASED TUNNUSED JA LEVIK PIKAD KITSAD KÄÄNULISED JÄRSUD KALDAD SÜGAVAD MILLISTES RIIKIDES ESINEB FJORDE? MIKS?

LIUSTIKE TÄHTSUS n 10% MAAST ON LIUSTIKEGA KAETUD (SEE ON UMBES LÕUNA-AMEERIKA PINDALA) n 99, 36% MAAKERA MAGEDAST VEEST ON LIUSTIKES n LIUSTIKUD ON MÄESTIKUJÕGEDELE TOITEALLIKAS n MANDRILIUSTIKE LIBISEMISEL OOKEANI TEKIVAD JÄÄMÄED

1. VALGE LUMI PEEGELDAB KUNI 90% SAABUNUD PÄIKESEKIIRGUSEST TAGASI 2. LUMEVABA MAA ON TUMEDAM JA NEELAB PÄIKESEKIIRGUST ROHKEM 3. JÄÄ SULAMISEL TEKIB TUMEDAT ALUSPINDA ÜHA ENAM, MIS ROHKEM ENERGIAT NEELATES SULATAB KA JÄÄD 4. LIUSTIKE SULAMINE VÄHENDAB SEEGA KA UUE JÄÄ TEKKE VÕIMALUST

LIUSTIKUD TÄNA RIGGSI LIUSTIK SEOSES KLIIMA SOOJENEMISEGA ON LIUSTIKE PINDALA VÄHENENUD MILLISEID MUUTUSI MÄRKAD KAHE PILDI VAHEL?

ANTARKTISE JA GRÖÖNIMAA RANNIKUL ON SUURENENUD RÜSIJÄÄ PINDALA GRINNELI LIUSTIKU PINDALA VÄHENEMINE 1910 - 1997

MOREEN ATHABASCA LIUSTIK KANADA KALJUMÄESTIKUS ON 125 AASTA JOOKSUL TAANDUNUD ROHKEM KUI 1, 5 KM

LIUSTIKE PINDALA VÄHENEMISE TAGAJÄRJED n n n n VÄHENEVAD MAAILMA MAGEDA VEE VARUD MAAILMAMERE TASE TÕUSEB JA TEMA PINDALA SUURENEB MAA KLIIMA MUUTUB MERELISEMAKS, KLIIMAJA LOODUVÖÖNDITE PIIRID NIHKUVAD MADALAD RANNIKUALAD UJUTATAKSE ÜLE JA MAISMAA PINDALA VÄHENEB ELUPAIGAD JA MAARESSURSID VÄHENEVAD, LIIGID SUREVAD VÄLJA SUURENEB TOIDUPUUDUS, SAGENEVAD IKALDUSED JANÄLJAHÄDAD SAGENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID MAADEFITSIIDI JA TOIDUPUUDUSE TÕTTU