HDROSFR REET TUISK HAAPSALU GMNAASIUM 2009 VEERINGE VEERINGE

HÜDROSFÄÄR REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009

VEERINGE

VEERINGE MILLISED SFÄÄRID OSALEVAD SUURES VEERINGES? TOO NÄITEID, KUIDAS SÕLTUB VEE OLEKUST JA PAIKNEMISEST RINGLEMISE KIIRUS.

VEE JAOTUMINE MAAILMAMERI • VAIKNE OOKEAN • ATLANDI OOKEAN • INDIA OOKEAN • ARKTIKA OOKEAN e. PÕHJA-JÄÄMERI • LÕUNA-JÄÄMERI SISEVEED JÕED JÄRVED PÕHJAVESI SOOD-RABAD • MERED • LAHED • VÄINAD LIUSTIKUD TEHISVEEKOGUD

MAAKERA VEEBILANSS 4 3 7 P+Q=E 6 2 P=E+Q 1 5 MIS MOODUSTAVAD VEEBILANSI TULUPOOLE, MIS KULUPOOLE? KOOSTA MAAILMAMERE JA MAISMAA VEEBILANSS.

SADEMETERIKKAD PIIRKONNAD Ø ÜLE 3000 MM/AASTAS: 1) EKVAATORI ÜMBRUSES, SEST … 2) BENGALI LAHE PÕHJA- JA IDARANNIK, SEST … Ø ÜLE 2000 MM/AASTAS: 1) PÕHJA-AMEERIKA LOODERANNIK, SEST … 2) LÕUNA-AMEERIKA EDELARANNIK, SEST … 3) AMAZONASE MADALIK, SEST … 4) UUS-MEREMAA LÕUNASAAR, SEST …

SADEMETEVAESED PIIRKONNAD Ø ALLA 100 MM/AASTAS: 1) PÖÖRIJOONTE PIIRKOND, SEST … 2) MANDRITE SISEALAD, SEST … 3) POLAARALAD, SEST …

AURUMINE SELGITA JA TOO NÄITEID, KUIDAS MÕJUTAB AURUMIST: 1) TEMPERATUUR: 2) ÕHUNIISKUS: 3) TUULE KIIRUS: 4) ALUSPINNA NIISKUSESISALDUS: 5) PINNASE KIVIMILINE KOOSTIS:

ÄRAVOOLUALAD PERIFEERSED ÄRAVOOLUALAD LÕUNA-AMEERIKA AMAZONASE JÕGIKOND SISEÄRAVOOLUALAD SISE-AASIA KASPIA-ARAALI VESIKOND KAGU-AASIA GANGESE, MEKONGI JÕGIKOND AAFRIKA SAHARA, KALAHARI PÕHJA-AMEERIKA MISSISSIPI JÕGIKOND SISE-AUSTRAALIA KESK-AAFRIKA LÄÄNE OSA KONGO, NIGERI JÕGIKOND PÕHJA-AMEERIKA SUUR NÕGU

SISEÄRAVOOLUALAD MILLISED SUUREMAD EURAASIA JÕED ON SUURE VEERINGEGA ÜHENDUSES VAID ATMOSFÄÄRI KAUDU? Ø KUS JA MIKS PUUDUVAD JÕGEDEL KINDLAD SUUDMED? NIMETA JÕGESID. Ø MIS ON PÕHJUSTEKS, ET JÕED SUUBUVAD ENNE SUUREMA VEEKOGUNI JÕUDMIST LIIVA? Ø NIMETA JA SELGITA ARAALI MERE KOKKUKUIVAMISEGA KAASNEVAID LOODUSLIKKE, SOTSIAALSEID JA MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI. Ø

PÕHJAVESI 4 5 1 2 1 3 2 3 MILLISEID PÕHJAVEEGA SEOTUD MÕISTEID NUMBRID TÄHISTAVAD? SELGITA MÕISTE SISU. SELGITA, KUIDAS INFILTRATSIOONI SOODUSTAVAD VÕI TAKISTAVAD 1) RELJEEF 2) SAJU KESTUS 3) TAIMKATE 4) SAJU TUGEVUS 5) PINNASE VEESISALDUS

ÜLESANDED

1) JÄRJESTA KOHAD VEE IMBUMISE KIIRUSE JÄRGI, ALUSTADES KÕIGE KIIREMAST. SELGITA TEGUREID. 2) KUS ON KÕIGE KAREDAM VESI? MIKS? 3) KUS ON RAUASISALDUS SUUREM? MIKS? 4) KUS JA MIKS ON PÕHJAVEE REOSTUMISOHT SUURIM?

1) MILLISED ON MUUTUSED, KUI PUURKAEVUS SUURENEB VEE TARBIMINE 2) TOO NÄITEID, KUIDAS INIMTEGEVUS VEEL MÕJUTAB PÕHJAVEETASET JA SELLE KUJUNEMIST.