ENERGIAMAJANDUS REET TUISK HAAPSALU GMNAASIUM 2009 ENERGEETIKA LESANNE

ENERGIAMAJANDUS REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009

ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA u ELEKTRIENERGIAGA u SOOJUSENERGIAGA u MOOTORIKÜTUSTEGA u TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in)

ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE u HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS u ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT u ENERGIA ON ASENDAMATU u SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID.

ENERGEETIKA ARENG u AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST?

u INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ. , AURUMASIN 18. SAJ. MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD u u TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE ÜMBRUSES SÖEAJASTU KESTIS 20. SAJANDINI

INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDA SUURTE VAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20. SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASI KASUTUSELEVÕTT u u AUTOTÖÖSTUSE KIIRE ARENG TORUTRANSPORT TANKERID NAFTAKEEMIA

20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA – ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP - TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS

ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD • MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA • NAFTA • GRAVITATSIOONI-ENERGIA • KIVISÜSI • TUULEENERGIA • PRUUNSÜSI • VOOLUVEE ENERGIA • PÕLEVKIVI • PÄIKESEENERGIA • TURVAS • GEOTERMAAL- e. MAA SISEENERGIA NEED ON FOSSIILSED KÜTUSED • LOODETE, LAINEENERGIA • URAANIMAAK • BIOMASSI ENERGIA • MAAGAAS MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS?

TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD TAVAPÄRASED, KÕIGE LAIEMA KASUTUSEGA, NÄIT. FOSIILKÜTUSED. (MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE-ENERGIA JA TUUMAENERGIA) ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ENERGIA-ALLIKAD, MIS EI OLE FOSSIILKÜTUSED. TAVALISELT PEETAKSE SILMAS TAASTUVAID JA KESKKONNASÕBRALIKKE RESSURSSE: TUULE-, VEE-, PÄIKESE-, HOOVUSTE JA LAINETE, MAA SISEENERGIAT. ROHELINE ENERGIA

ENERGIAALLIKATE OSAKAAL MILLISED SEADUSPÄRASUSED ON ENERGIAALIKATE KASUTUSES?

ENERGIAKANDJATE OSAKAAL MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES

ENERGIALIIKIDE OSAKAALU MUUTUSED SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET

ENERGIATARBIMINE MAAILMAS SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET, JÄRELDUST

ENERGIATARVE TEGEVUSALADE LÕIKES MILLINE PROBLEEM ILMNEB DIAGRAMMILT? MILLISED VALDKONNAD KASUTAVAD KÕIGE ROHKEM ENERGIAT?

ENERGIARESSURSSIDE VÕRDLUS TAASTUMATUD TAASTUVAD TEKKINUD MILJONEID AASTAID TAGASI, TEKE AEGLANE. EI SAA KORDUVKASUTADA SAAB KASUTADA PIDEVALT VÕI TEATUD AJA MÖÖDUMISEL UUESTI KASUTUSELE VÕTTA FOSSIILKÜTUSED (KUNAGINE BIOMASS, SETTEKIVIMID) SUUREM ENERGIASISALDUS JA KÜTTEVÄÄRTUS MITMEKESISEM: SOOJUS-, ELEKTRIENERGIA, MOOTORIKÜTUSED, KEEMIATÖÖSTUS TÄHENDUS RESSURSS ENERGIASISALDUS KASUTUSALAD LOODUSPROTSESSID, MIS TEKIVAD TÄNU PÄIKESE- VÕI MAA SISEENERGIALE VÄIKSEM, HAJUB ROHKEM, KAOD SUUREMAD KITSAM KASUTUSALA: PEAMISELT ELEKTRI, VÄHEM SOOJUSE TOOTMISEL

TAASTUMATUD SUUR REOSTUS: KAEVANDAMINE, PÕLETAMINE, SUUR VEETARVE, AHERAINE VÕIMALIK VEDU SUURTE KAUGUSTE TAHA: TORU-, RAUDTEE-, LAEVATRANSPORT LIHTSAM JA ODAVAM, LISAKAPITAL VAJALIK PUHASTUSSEADMETE TÄIUSTAMISELE SUURED MAHUD MAAILMAKAUBANDUSES, ERITI NAFTA JA MAAGAASI PUHUL TAASTUVAD MÕJU KESKKONNALE LOODUSSÕBRALIK, ROHELINE ENERGIA, EI REOSTA ÕHKU, VETT. VOOLUREZIIMI RIKKUMINE. TEHISMAASTIKUD TRANSPORDITAVUS KASUTAMINE SÕLTUB RESSURSI OLEMASOLUST ENERGIA VEOL LIINIKAOD TEHNIKA KEERULINE JA KALLIS TEHNIKA, JÕUKOHANE VAID RIKASTELE RIIKIDELE. TEHNIKA KIIRE ARENG. OSALEMINE ENERGIA KAUBANDUSES KASUTATAKSE KOHAPEAL ENERGIAT SAAB MÜÜA KAUDSELT (näit. Island, Norra sulatavad Al, mis on väga energiamahukas)

TAASTUVENERGIA u u POSITIIVNE UUENEV, EI LÕPE OTSA, EI AMMENDU EI REOSTA LOODUST (ei teki põlemisjääke, aherainet). ROHELINE ENERGIA POLE LISAKULUSID SEOSES KÜTUSE VEOGA HIND EI SÕLTU MAAILMATURUST. PIKAS PERSPEKTIIVIS MADALAM OMAHIND u u NEGATIIVNE KASUTAMINE SÕLTUB ASENDIST, LOODUSLIKEST EELDUSTEST TUULIKUD RIKUVAD MAASTIKU ÜLDILMET VEEHOIDLAD JÕGEDE VOOLUREžIIMI ENERGIAALLIKA HULK VÕIB KÕIKUDA PEAB OLEMA KÕRVAL TEINE ENERGIALIIK KALLIS TEHNIKA, POLE KÕIGILE RIIKIDELE JÕUKOHANE

TAASTUMATU ENERGIA POSITIIVNE u u u KASUTADA SAAB u KÕIKJAL, EI SÕLTU RESSURSI OLEMASOLUSTu EI SÕLTU ILMASTIKUST, ENERGIAHULK EI KÕIGU SUUREM ENERGIASISALDUS, SUUREM ENERGIAHULK u MITMEKESISEMAD KASUTUSVÕIMALUSED ODAVAM, LIHTSAM u TEHNIKA NEGATIIVNE AMMENDUV RESSURSS, VARUD VÄHENEVAD SUUR KESKKONNAREOSTUS (põletus: CO 2, N ja Sühendid, veeaur, tahm; karjäärid, põhjaveereostus, aherainemäed) HIND SÕLTUB MAAILMATURUST, LISANDUVAD VEOKULUD, KESKKONNAMAKSUD RESSURSSI OMAVAD RIIGID SAAVAD MÕJUTADA MAAILMA MAJ. JA POL.

………………………. SELGITA, MIDA TÄHENDAB “MUUD ENERGIAALLIKAD”.