ATMOSFR REET TUISK HAAPSALU GMNAASIUM 2009 ATMOSFRI TUNNUSED

ATMOSFÄÄR REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009

ATMOSFÄÄRI TUNNUSED § PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR (TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE) § GAASILINE, HÕRE KESKKOND § VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNAREOSTUSE JA –KAITSE SEISUKOHALT) § GAASIDE SEGU § KIHILINE EHITUS § ULATUS u. 1000 KM § LEIDUB KÕIGIS MAA SFÄÄRIDES (KIVIMITES, MULLAS, VEESTIKUS, ELUSLOODUSES)

KOOSTIS § GAASIDE SEGU: LÄMMASTIK HAPNIK ARGOON SÜSIHAPPEGAAS TEISED GAASID OLULISEMAD GAASID ON VEEL: VEEAUR METAAN OSOON

GAASIDE TEKE JA TÄHTSUS GAAS TEKE ORGAANILISE AINE LÄMMASTIK LAGUNEMISEL HAPNIK ROHELISTE TAIMEDE FOTOSÜNTEESIL HINGAMISEL SÜSIHAPPEPÕLEMISEL GAAS VULKAANIPURSKEL VEEAUR TÄHTSUS TOITAINE TAIMEKASVUKS HINGAMISEKS PÕLEMISEKS NEELAB SOOJUSKIIRGUST, MÕJU MAA Tº- le. FOTOSÜNTEESIKS AURUMISEL ALUSSADEMED, PINNALT, HINGAMISEL VEERINGE, MÕJUTAB ÕHUVULKAANIPURSKEL TEMPERATUURI

OSOON § TRIHAPNIK § TEKIB PÄIKESEKIIRGUSE MÕJUL HAPNIKU JA DILÄMMASTIKOKSIIDI REAGEERIMISEL § STRATOSFÄÄRIS, 20 -50 KM KÕRGUSEL § NEELAB UV-KIIRGUST § KÕIGUB SESOONSELT § OSOONIAUGUD – s. t. OSOONIKIHI HÕRENEMIST

METAAN § CH 4 § KASVUHOONEGAAS, NEELAB MAA SOOJUSKIIRGUST § OSAKAAL SUURENEB: 1) LAGUNEMISPROTSESSID MÄRGALADEL 2) JÄÄTMETE LAGUNEMINE PRÜGIMÄGEDEL 3) LOOMAKASVATUSMAHTUDE KASV 4) RIISIKASVATUSE LAIENEMINE

VEEAUR § AURUMINE ALUSPINNALT § ERALDUB ATMOSFÄÄRI VULKAANIPURSKEL, KUUMAVEEALLIKATEST § FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMISEL (SOOJUSELEKTRIJAAMAD, TRANSPORT, METALLURGIA, LUBJA TOOTMINE) § TAGAB VEERINGE JA SADEMETE TEKKE § ÜHTLUSTAB ÕHUTEMPERATUURI, VÄHENDAB SELLE ERINEVUSI § SUURENDAB KASVUHOONEEFEKTI

PILVED

PILVEDE LIIGID KÕRGPILVED KIUDRÜNK JÄÄTUMISPIIR KIUDKIHT KÕRGKIHT KESKMISED KÕRGRÜNK KIHTRÜNK MADALAD ÄIKESE KIHTSAJU KIHT

GAASIDE OSAKAAL ARGOON 0, 9% SÜSIHAPPEGAAS ÜLEJÄÄNUD GAASID 0, 03% 0, 04% HAPNIK 21% LÄMMASTIK 78%

ATMOSFÄÄRI EHITUS KIHILINE EHITUS

MILLE ALUSEL JAOTUB ATMOSFÄÄR KIHTIDEKS ?

TEMPERATUURI MUUTUSED SELGITA Tº-MUUTUST: a) TROPOSFÄÄRIS b) STRATOSFÄÄRIS c) MESOSFÄÄRIS d) TERMOSFÄÄRIS

TROPOSFÄÄR § § § ENAMUS HAPNIKUST – ELUKESKKOND ENAMUS VEEAURUST – VEERINGE MÕJUTATUD ALUSPINNAST (REOSTUS, ILMASTIKU JA KLIIMA KUJUNEMINE – ÕHUTEMPERATUUR, TUULED, SADEMED) Tº LANGEB 6º KM KOHTA MIKS? SUURIM TIHEDUS – 80% ATMOSFÄÄRI MASSIST (MAA KÜLGETÕMBEJÕUD) PAKSUS POOLUSTEL KUNI 7 KM, EKVAATORIL 18 KM

STRATOSFÄÄR • 20 -50 KM KÕRGUSEL • OSOON-TRIHAPNIK • NEELAB UV-KIIRGUST • Tº TÕUSEB MIKS? • PROBLEEMIKS ON OSOONIKIHI HÕRENEMINE

OSOONIKIHI HÕRENEMINE OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: • FLOORI- JA KLOORIÜHENDID • FREOONID NEID EMITEERIVAD: • KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED • SURUÕHUBALLOONID • PLASTPAKENDID

ATMOSFÄÄRI PAKSUS

MILLIST ATMOSFÄÄRIGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMI ON PILTIDEL KUJUTATUD? SELGITA LÜHIDALT SELLE SISU.

SÕNASTA PILTIDELE SOBIV PEALKIRI. MIKS PÄIKE ON “KURI” JA MAAL ON “VALUS”? MILLISED ON “HAIGUSE” ILMINGUD? KUIDAS OLEKS VÕIMALIK MAAD “RAVIDA”?

SELGITA JOONISTE ABIL KUJUTATUD KESKKONNAPROBLEEMI JA SELLE LEVIKUT.

MAA KIIRGUSBILANSS

SÜSIHAPPEGAASI TOOTMINE SÕNASTA JOONISE PÕHJAL KOLM JÄRELDUST, VÄIDET. PÕHJENDA.

SÕNASTA KAARDIL KUJUTATUD SEADUSPÄRASUS. MIS PROTSESS ON SELLISE MUUTUSE PÕHJUSEKS? NIMETA JA SELGITA KAASNEVAID TAGAJÄRGI.

SÕNASTA KAARDIL KUJUTATUD SEADUSPÄRASUS. MIS PROTSESS ON SELLISE MUUTUSE PÕHJUSEKS? NIMETA JA SELGITA KAASNEVAID TAGAJÄRGI.

SELGITA, MIDA ON KOOMIKSIL SISULISELT KUJUTATUD. MIS ON TAOLISE OLUKORRA PÕHJUSTANUD? NIMETA KONKREETSED TEGURID.

MIKS JÕULUVANA EI ARMASTA ENAM KORSTNAID? VASTUSES TOO VÄLJA TEGURID JA TAGAJÄRJED.

MILLIST ATMOSFÄÄRIGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMI ON KOOMIKSIL KUJUTATUD? SELGITA SELLE SISU. MILLISED ÜHENDID ON SELLE PÕHJUSEKS? NIMETA NÄHTUSED JA TEGEVUSVALDKONNAD, MIS ON IGA KONKREETSE AINE EMISSIOONI PÕHJUSEKS. MIS ON TAGAJÄRGEDEKS? SELGITA.

ATMOSFÄÄRI TÄHTSUS § TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL – HINGAMINE, PÕLEMINE – HAPNIK, FOTOSÜNTEES § ON ELUKESKKOND – LINNUD, PUTUKAD, EOSED § TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM – TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED § TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI – LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI – SÜSIHAPPEGAAS § KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST § LÄMMASTIKUVARU – VAJALIK TAIMEKASVUKS § VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID – OKSÜDEERUMINE