Taimede tunnused ja sstemaatika Karl Ptsepp 2012 Avaldatud

Taimede tunnused ja süstemaatika Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0” alusel.

1. Sissejuhatus • Taimede all mõistame päristuumseid organisme, kes saavad eluks vajaliku energia fotosünteesi toimumise läbi. • Taimi uuriv bioloogia haruteadus on botaanika. Taimi leidub kõigil mandritel ning nad on meie elus asendamatud. Vaarikas toodab fotosünteesi käigus hapnikku, mida tarbime hingamiseks. Vaarikamarjad on head suhu pistmiseks.

2. Botaanika • On teadus, mis uurib taimede ehitust ja elu, eluks vajalikke tingimusi ja suhteid sama liigi taimedega ning teist liiki elusolenditega. • Botane tähendab vanakreeka keeles rohtu ning rohumaad. Vanakreeka õpetlast Theophrastus´t (371 – 287 ekr) peetakse “botaanika isaks”.

Miks pidid vanaaja loodusuurijad olema ka head kunstnikud?

3. Taimede ja loomade erinevused 1. Taimed , , valmistavad” fotosünteesiga enesele eluks vajalikud ained ise. Loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. 2. Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ning tarbivad süsihappegaasi. Loomad ise hapnikku ei tooda, nemad kasutavad taimede toodetud O₂-te. Ka taimed hingavad ning seega tarbivad ka nemad O₂-te ja toodavad CO₂-te. 1. Millised ained on orgaanilised ained?

Fotosüntees toimub roheliste taimede rakkudes

3. Taimed ei liigu aktiivselt. Samas ei ole taimed ka liikumatud, ka nemad peavad ümbritseva keskkonnaga kohanema. 4. Taimerakud erinevad ehituslikult loomarakkudest (õpid rakkude teema juures) 5. Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu. 6. Taimede ehitus (sise- ja välise. ) on palju lihtsam. Nt. puudub taimedel närvisüsteem jne. 7. Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk e turgor. 8. Taimed võivad paljuneda ka vegetatiivselt. 2. Mis toestab selgroogseid loomi (kalalaadsed, amfiibid, reptiilid, linnud ja imetajad)?

Taimede vegetatiivne paljunemine • See tähendab, et mõned taimed saavad paljuneda ka oma kehaosadega. Pistes pajuvitsa maasse võib see suure tõenäosusega kasvama hakata.

4. Taimesüstemaatika • On teadus, mis tegeleb taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ning nende rühmade evolutsioonilisse järjekorda paigutamisega.

Põhitaksonid 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Riik – taimeriik Hõimkond – õistaimed Klass – kaheidulehelised Selts – tulikalaadsed Sugukond - tulikalised Perekond – ülane Liik – võsaülane

Taimede teaduslikud nimetused • Kasutatakse binaarset nomenklatuuri: Achillea millefolium L. 1. Sõna on perekonna nimi Hariliku raudrohu ladinakeelne liiginimi. 2. Sõna on liigi epiteet Tuleneb liiki esmakordselt kirjeldanud isiku nimest (nt. L on Carl von Linné)

4. 1. Hõimkonnad • 7 hõimkonda : 1. Punavetikad 2. Liitvetikad 3. Rohevetikad 4. Sammaltaimed SOOVILDIK KUULUB SAMMALTAIMEDE HÕIMKONDA 5. Sõnajalgtaimed 6. Õistaimed e katteseemnetaimed SEEMNETAIMED 7. Paljasseemnetaimed

Koolis käsitleme neid järgmiste rühmadena 1. 2. 3. 4. 5. Vetikad Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed Vetikate süstemaatiline kuuluvus tekitab vaidlusi.

4. 1. Vetikad • Vetikad pole mitte süstemaatiline, vaid ökoloogiline rühm. Siia loeme nii ainuraksed vetikad (pole taimed), kui ka hulkraksed PALJURAKULISED KAREVETIKAD vetikad (on taimed). ÜHEARKULISED KLORELLAD

4. 2. Sammaltaimed • Madalakasvuline taimehõimkond. SAMBLAID ON ERINEVAID

4. 3. Sõnajalgtaimed • Ligi 20 000 liigiline taimehõimkond. OSI KOLD SÕNAJALG

4. 4. Paljasseemnetaimed • Paljasseemnetaimede seemned valmivad käbis. Enamik okaspuid. KÄBISID ON ERINEVAID

4. 5. Õistaimed e katteseemnetaimed • Õistaimede seemned valmivad õites.

5. Taimede liikumine LOE LÄBI Õ LK 7 NING TÄIDA SKEEM. TAIMEDE LIIKUMINE VIDEO ÜHE TAIMELIIGI REAGEERIMISEST PUUDUTUSELE: http: //www. youtube. com/watch? v=Zq 3 Uu. Hl. PLQU

Küsimused ja ülesanded 1. 2. 3. 4. Nimeta taimede tunnused (8). Nimeta kõik taimehõimkonnad (7) Mida uurib botaanika? Täida tabel TAIMERÜHM VETIKAD SAMMALTAIMED SÕNAJALGTAIMED PALJASSEEMNETAIMED KATTESEEMNETAIMED ESINDAJAD (4) TV lk 4 – 5 Õ lk 6 – 7

ALLIKAD • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Raspberries_ %28 Rubus_Idaeus%29. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Teofrasto_Orto_bota nico_detail. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Cinnamomum_verum _-_K%C 3%B 6 hler%E 2%80%93 s_Medizinal-Pflanzen 182. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Balsamodendron_ehr enbergianum 00. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Magnolia_wa rbler_bartram. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Moss_AF. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Plagiomnium_affine_ laminazellen. jpeg

• http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Stem_Cutting. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Algae_Imbass ai 2. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Aulacomniu m. palustre. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Vetikad. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Chlorella. png • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Bryophyte_sp_Moss_ 3. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Marchantiophyta. Sp. Non. D%C 3%A 9 termin%C 3%A 9 e. FL 3. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Anthoceros. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Sa-fern. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Rowan_berri es_in_October. jpg

• http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Lycopodium_de ndroideum. JPG • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Encephalartos_ sclavoi_reproductive_cone. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Pinus_coulteri_ MHNT_Cone. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Picea_Pungens_ Young_Cones. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Rose_bud. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Cimicifuga_ram osa_-_spikes. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Prunus_ dulcis_LC 0009. jpg