Ainussed loomad 8 klass VG 2013 M Sc

  • Slides: 11
Download presentation
Ainuõõssed loomad 8. klass VG 2013 M. Sc Hille Arumäe

Ainuõõssed loomad 8. klass VG 2013 M. Sc Hille Arumäe

Ainuõõssed loomad

Ainuõõssed loomad

Ainuõõssete tunnused 1. Elupaik: mered, ookeanid ja mageveekogud 2. Suurus ja kuju: 1 mm

Ainuõõssete tunnused 1. Elupaik: mered, ookeanid ja mageveekogud 2. Suurus ja kuju: 1 mm kuni 2 m; eri värvi või läbipaistva sümmeetrilise kehaga, 3. Ehitus: omavad kudesid ja elundeid, keha sees on õõnsus, suuava ümbritsevad kombitsad. Kehasein koosneb 2 rakukihist 4. Talitlus: sisekihi rakud seedivad ja väliskihis on närvirakke, lihaskiude ja kombitsates kõrverakke 5. Paljunemine: suguliselt kui ka vegetatiivselt pungudes. 6. Eluviis: polüübid (hüdrad, meriroosid, korallid), meduusid (meririst) ja moodustavad kolooniaid (korallriftid)

Hüdraloomad • Varshüdra on 1 – 2, 5 mm pikk ja läbipaistev polüüp •

Hüdraloomad • Varshüdra on 1 – 2, 5 mm pikk ja läbipaistev polüüp • Elab puhtaveelistes vooluta mageveekogudes • Kinnitub vees taimedele, kividel jt esemetele Varshüdra liikumine

Läänemere karikloomad meririst Meriristi e millimallika suurus on Eesti rannikumeres ~40 cm • Meduus

Läänemere karikloomad meririst Meriristi e millimallika suurus on Eesti rannikumeres ~40 cm • Meduus – ainuõõsse ujuv eluvorm • Polüüp – ainuõõsse kinnitunud eluvorm • Meriseent võib leida Soome lahe kesk ja lääneosast. meriseen

Meriroosid • Polüübid • Suuava ülal • Sümbiondiks klounkalad Meriroosi liikumine

Meriroosid • Polüübid • Suuava ülal • Sümbiondiks klounkalad Meriroosi liikumine

Korallid • Korallid moodustuvad kolooniaid. • Sarvkorall (fotol punaka värvusega) on elusad loomad, hallikasrohelised

Korallid • Korallid moodustuvad kolooniaid. • Sarvkorall (fotol punaka värvusega) on elusad loomad, hallikasrohelised on lubjastunud surnud isendid.

Korallide tunnused • Koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. • Sümbioosis vetikatega •

Korallide tunnused • Koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. • Sümbioosis vetikatega • Korallide polüüpidest ja vetikatest moodustub lubjakiht, mis koguneb varasematele (lubjakivi) • Korallide pealmine, elus kiht on kirkavärviline. • Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. • Paljunevad pungumise teel

Korallide elutingimused Korallid vajavad: • puhast, läbipaistvat ja lubisoolde rikast vett • valgusküllast elupaika

Korallide elutingimused Korallid vajavad: • puhast, läbipaistvat ja lubisoolde rikast vett • valgusküllast elupaika • kõva ja liikumatut pinnast kinnitumiseks 2 50 m sügavusel • sooja (20– 30 °C) ja suhteliselt soolast (27– 45‰) vett, • piisavalt hapnikku, toitaineid ja planktonit.

Korallriftid • Korallrahud ei kata maakera pindalast isegi 1%, aga nad on koduks 25%-le

Korallriftid • Korallrahud ei kata maakera pindalast isegi 1%, aga nad on koduks 25%-le merekaladest. • Suurim Suur Vallrahu 2200 km pikk BBC video (2. 14): Korallrifti elustik

Milles seisneb ainuõõssete tähtsus? • Looduses – ? • Inimesele - ? • Miks

Milles seisneb ainuõõssete tähtsus? • Looduses – ? • Inimesele - ? • Miks võrreldakse korallrifte vihmametsaga? vt Lisa lk 13