INIMESE PLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets Me kuulume primaatide

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets

Me kuulume primaatide seltsi, kelle tunnusteks on liikuvad, lamedate küüntega varbad (sõrmed), pöial, väga hea ruumiline nägemine, suur aju, aeglane täiskasvanuks saamine ehk neoteenia. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. conservation. org/Site. Collection. Images/primates_tree. jpg

5 milj. a. tagasi 7 miljonit a. tagasi 7 milj. a. tagasi 14 miljonit a. tagasi 14 milj. a. tagasi Meie lähimad sugulased ei olegi lahknenud meist väga ammu.

Orangutanid (inimahvid) ei ole meie esivanemad http: //www. zimbio. com/pictures/a. PEP 3 a. Th. Khs/Rare+Bornean+Orangutan+Born+Chicago+Brookfield/rq. CKX 70 u 64 http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //kotaku. com/assets/resources/2007/04/477803 -

Meie suurim lähisugulane, inimahv http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //izismile. com/img/img 2/20090325/bonus//3/gorilla_03. jp

Lähima sugulase - šimpansiga - oleme üsna sarnased. . . Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1, 2%. http: //thundafunda. com/393/? level=picture&id=2541 http: //www. freakingnews. com/Chimpanzee-Pictures-33414. asp http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. digg. ee/resize/i. dailymail. co. uk/i/pix/2009/08/30/article-0063 B 2773000005 DC-285_634 x 766. jpg

…geneetiliselt erineme vaid 1, 6 %! Suurimad erinevused on immuunsüsteemi , apoptoosi ja spermatogeneesi suunavates geenides Vaata ahvibeebit: https: //www. youtube. com/watch? v=u 5 d. T 8 P m 9 ow 4 http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. digg. ee/resize/i. dailymail. co. uk/i/pix/2009/08/30/article-0 http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //c 1. ac 063 B 2773000005 DC-285_634 x 766. jpg images. myspacecdn. com/images 01/43/m_17 d 200 d 61 d 716 b 229849833 dbb 326 a 30. gif

Ainult meil kõrgelt arenenud primaatidel on võimalus oma emotsioone väljendada miimikaga http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //cas. bellarmine. edu/tietjen/Root. Web/Primates. jpg

http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //cas. bellarmine. edu/tietjen/Root. Web/Primates. jpg

Inimene erineb üksikute nukleotiidide muutuste poolest vaid 1, 2 protsenti. Üks olulisi muudatusi on närvisüsteemi arenguga seotud geenis ja teine kõnega seotud geenides. Õnnetul kombel leidub inimesel vaid meile omane valk, mis on seotud Alzheimeri tõve, HIV-i poolt põhjustatud dementsuse ning multipleksse skleroosiga. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //cas. bellarmine. edu/tietjen/Root. Web/Primates. jpg

See paneb mõtlema… . . . miks mul autot ja maja ei ole. . . http: //www. freakingnews. com/Chimpanzee-Pictures-33414. asp

Siiski täna ei viitsi. . . Aju arengut määravates geenides on erinevused peamiselt seotud vanusega (arenguga). http: //images. mirror. co. uk/upl/m 3/apr 2008/2/4/5265 FFD 9 -BD 69 -A 59 B-15 E 58 D 54 AE 1 E 2 BD 4. jpg

Primaatide hulgas on olnud ka väga suuri. Nad ei olnud meie esivanemad http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //laweekly. blogs. com/joshuah_bearman/images/giganto. jpg

Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //ancientstandard. com/images 2/giantape 1. jpg

Viimasel ajal on väga palju uut saadud teada inimese evolutsioonist Leitud on tuhandeid fossiile, tööriistu, väljaheiteid. Nende alusel saab teada liikumisviisist, kõnevõimest, toitumisest jne. Geneetiliselt - mitokondri DNA (16 000 bp), Y-kromosoom (200 000 bp) on võimalik mitmete tunnuste väljakujunemise aega kindlaks määrata. Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine.

Lõhestav valik primaatide hulgas toimus kliimamuutuse tagajärjel. Ligi 12 milj. a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, vähem õlirikkaid seemneid. 7 - 8 milj. a. tagasi asusid mõned primaadid rohtlasse. Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine. Kas orienteerusid vetikatele, karpidele, tigudele? Molluskites palju rasvhappeid - aju arenes. Film 13 00 - 21 40; 34 00 - 40 00; 42 30 - 58 20; Australopiteegid

Australopiteegid 4 -1 milj. aastat tagasi. ajumaht 350 - 500 ml, tugevad lõuad, hambad laiad, taimtoidulised, väikesed (1, 1 - 1, 3 m), pikad käed. elasid gruppides, magasid puu otsas. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. etsu. edu/physics/plntrm/dino/arobustus. gif

Kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja tuua, et vähearenenud last hoida. . . mis võimaldas neoteenia süvenemist, mis omakorda võimaldas aju arengut.

Australopiteekuse 3, 6 miljoni aasta vanused jalajäljed, mis nagu vaagnaluude ehituski tõendavad, et nad kõndisid täiesti püsti asendis http: //www. unscrewingtheinscrutable. com/node/54 http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. crystalinks. com/lucypaleon 2. jpg

Film Lucy avastamisest jt • http: //www. sciencechannel. com/tvshows/greatestdiscoveries/videos/evolution. htm

Australopieegid ei osanud rääkida, ei teinud tööriistu, ei kasutanud tuld, olid karvased http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. archaeologyinfo. com/images/afarensis. JPG http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=australopithecus+afarensis

Meie varaseimad esindajad lõunaahvid ehk australopiteegid Aafrikas 2 milj. a. tagasi elas Aaafriaks mitmeid inimeste eelkäijaid miljonid aastad: Au - australopiteegid H. - homo ehk inimene http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Humanoid_dated_ages_comparison_01. jpg

Robustsed australopiteegid (boisei ja robustus) - väga vintske taimtoit, suuremad. Siredad australopieegid olid väiksemad ja väiksemate hammastega Kumb võis olla meie esivanemaks? http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=australopithecus+robustus http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //hominid. renecanales. com/Hominids/Paranthropus%2520 Boisei. jpg

http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Map_of_the_fossil_sites_of_the_early_hominids_(4. 4 -1 M_BP). svg

Aafrikas jätkus kliima kuivenemine Puuvilju oli järjest vähem, taimed olid sunnitud kasvatama oma seemne ümber järjest paksema kesta. . . Tekkisid rohttaimed ja rohusööjad sõralised, kabjalised. Eelise andis kiire vahemaade ületamine lagendikel ja lihatoidule üleminek. Selleks oli vaja kiiremini joosta, paremini higistada, teha tööriistu. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. addingup. org/wpcontent/uploads/2009/05/brain_evo. jpg

Homo rudolfensis (2, 4 - 1, 6 milj. a) - esimene perekonna inimene esindaja ja tööriista tegija. Soolestik muutus lühemaks ning säästis energiat aju ülevalpidamiseks. http: //tolweb. org/Homo/16418 http: //www. boneclones. com/BH-013. htm

Esimesed pihukirved 2, 6 milj. a. , et rebida nahka, purustada luid, süüa ajusid. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. d. umn. edu/cla/faculty/troufs/anth 1602/images/homo_habilis_img 5. jpg

Homo habilis - osav inimene 2, 1… 1, 6 milj. a. Ajumaht 600 -700 http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Homo_habilis-2. JPG

Homo habilised elasid nagu hüäänid, võttes viimast, mis kiskjatest üle jäi. Üleminek lihatoidule andis aju arengule energiat. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust. Film 1. 00. 26 - 1. 04. 40; 1. 07. 00 - 1. 26. 36; H. ergaster ja erctus http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //rst. gsfc. nasa. gov/Sect 20/homo_habilis_003. jpg

Mis võisid olla ajumahu kasvu peamised põhjused? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. bordalierinstitute. com/images/brain. Evolution. jpg

Homo erectus - püstine inimene 1, 8 – 0, 1 milj. a. oli kohastunud metsavaesel alal küttima. http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=homo+erectus

Homo erectus Ajumaht 800 -1000, ruumiline nägemine, hambad näitavad lihatoidulisust, hea termoregulatsioon, karvkate vähenenud, suur kopsumaht.

Muutused inimese nahas: Imetajate nahas on 3 tüüpi näärmeid: • rasunäärmed • higinäärmed (inimesel 2 -5 miljonit, kuni 12 liitrit lahjat higi päevas) • apokriinsed (lõhna) näärmed - meil on neid vähe - toodavad õlist segu (hobune läheb vahtu). Loomade jahutusvõime on halvem, sest karvad saavad märjaks ja aurustumine ei toimu karval vaid naha pinnal. Antiikajal saadeti tähtsaid teated viima inimene, mitte ratsanik. 1, 2 milj. a. tagasi geen MC 1 R, mis määrab tumeda värvi. (shimpansil on roosa nahk). Inimese nahas valgud, mis teevad veekindlaks ja kulumiskindlaks (erinevus geenides). Miks karvad peas? kubemes? kaenla all?

Homo erectus oli sihvakas, kiire jooksja, suutis kaua aega josta, sest ei kuumenenud üle http: //www. unscrewingtheinscrutable. com/node/54

Kasutasid tuld, küttisid suuri loomi. Algeline sõnavara, kuid pikki lauseid ei saanud moodustada - kopsumaht väike http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //sdominko. tripod. com/Pictures/Homo_erectus_learns_how_to_use_fire _2. jpg

Homo erectuse arvukus kasvas, levis Aafrikast välja: Aasiasse 1, 8 milj. a. tagasi Euroopasse 1 milj. a. tagasi

Homo erectuse levik, isegi Jaava saarele jõudsid. Kas oskasid teha paate? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. athenapub. com/13 erectmp. GIF

Paate polnud vajagi. . . http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. athenapub. com/13 tethmp. GIF

Homo erectus Aafrikas ja Jaava saarel http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. talkorigins. org/faqs/homs/sangiran 17. jpg

Suurte territooriumide hõivamine põhjustas divergentsi, tulemuseks uued inimlaste populatsioonid: Homo heidelbergensis ajumaht 1400 ml Film 1. 33. 20 - 1. 40; 1. 45. 40 - 1. 55. 50 Heidelb. , neandert. , sapiens http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. bbc. co. uk/science/cavemen/images/factfiles/homo_heidelbergen sis_img 1. jpg

Homo heidelbergensise levik.

Inimesed viimasel aastamiljonil

Heidelberglased 400 000 a. tagasi Saksamaal http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //brent. kearneys. ca/wpcontent/uploads/2006/07/homo_heidelbergensis_img 2. jpg

Heidelberglased tegid onne. Siin on esimene kunstiteos? Elevandi sääreluu. Viimistletud odad. Küttisid hobuseid, ninasarvikuid. Keel, abstraktne mõtlemine Kannibalism

Tõenäolislt on heidelberglastest kujunenud neandertaallased. Leviku kaart http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //anthro. palomar. edu/homo 2/images/map_of_Neandertal_range. gif

Homo neanderthalensis 230 000 – 30 000 a. tagasi, ajumaht 1400 -1500 ml http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. knihy-a. cz/wp-content/uploads/2010/03/homo-

Neandertaallased Kehaehitus jässakam, lühemad jalad, suurem kolju, esileulatuv nina. • Kasutasid tuld, nahast riideid, peitleid, nuge, naaskleid, odasid. • Jahti pidasid grupis põtradele, mammutitele, piisonitele jt. • Ehitasid onne • Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine.

Neandertaallane ei ole meie otsene esivanem, tõestas S. Pääbo 10 a. tagasi. Kuid viimati tõestas, et ristumine pärisinimesega oli võimalik: väljaspool Aafrikat elavatel rahvastel on 2 -4% neandertaallaste geneetilist materjali.

Homo sapiens - pärisinimene …on tekkinud Saharast lõuna pool umbes 130 000 a. tagasi. 100 000 a. tagasi levisid Aafrikast välja: Aasiasse, Indoneesiasse ja jõudsid 50 000 a. tagasi Austraaliasse. Teine väljaränne 60 000 a. tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a? tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a.

20 000 a. tagasi osati teha nahast ja puust paate. Ameerikasse levis inimene juba 20 000 a. tagasi?

Cro-Magnonist on leitud esimene pärisinimese kolju: 40 000 a. vanune Kalapüügioskust peetakse kromanjoonlaste eeliseks neandertaallaste ees. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //3. bp. blogspot. com/_i 0 XEcrzxuhw/THPC 9 YFk. WGI/AAAAAE 0/g. C 1 Qmw. C 3 ok. M/s 1600/scene_cro_magnon_big. jpg

Koopamaalinguid on teinud ainult pärisinimesed Lascaux koopamaalid Prantsusmaal http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //static 1. album. ee/files/772/95/orig_19323895_R 8 Iu. jpg

Miks neandertaallased välja surid? Kromanjoonlased ja neandertaallased elasid Euroopas kõrvuti 10 000 a, - samal arengutasemel. Haigused? Segunemine? Väljatõrjumine? Miks kromanjoonlased olid võimekamad? Neoteenia?

Svante Pääbo - molekulaar-paleoantropoloog Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology 1984 tõestas, et 2400 a vanustes muumiates on DNA säilinud. 1997 kaardistas 40 000 a vanuse neandertaallase luudest DNA. 2010 neandertaali genoomi esialgne visand. Selgus, et Euraasias on inimesed segunenud neandertaallastega. Kuula ja vaata Svante Pääbo loengut

Homo floresiensis - 1 m pikkused inimesed, elasid veel 12 000 a. tagasi Indoneesias Florese saarel. Hävisid ilmselt vulkaanipurske tagajärjel. Kasutasid pihukirvest. Avastati 2004. a. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. donsmaps. com/images 5/hobbitflores 2. jpg

Inimese evolutsiooni suunavad tegurid Looduslik valik suunas eelkõige: 2 -jalal kõndimisele loomtoidulisusele infovahetusele aju arengule. Põhjusteks: Metsade vähenemine: rohttaimede laiem levik: rohusööjate laiem levik Neoteenia – arengu aeglustumine Tööriistade kasutuselevõtt

Neoteenia - arengu aeglustumine ja osaline pidurdumine. Nt. : Inimese lõualuid määravate geenide avaldumine peatub varem kui šimpansil. http: //www. newscientist. com/data/images/archive/22087504. jpg

Lisalugemine Inimese arengus on üldise aeglustumise foonil ka üks oluline erandnähtus - emakasisese arengu suhteline lühidus. Raseduse kestus on inimesel vaid pisut pikem kui inimahvidel (inimese 40 nädalat šimpansi 34 ja gorilla 37 nädala vastu). Kui aga see arenguperiood pikenenuks proportsionaalselt arengu üldise aeglustumisega, siis peaks inimese raseduse pikkus olema u. 21 kuud. Inimlaps sünnib enneaegsena; tema areng terve esimese eluaasta jooksul vastab inimahvide lootele, ta on täiesti abitu ja nõuab äärmist vanemhoolt. Sellist enneaegsust peetakse inimese ontogeneesile võib-olla kõige pöördelisemaks. Inimlaps tuleb väga varasel arengutasemel pimedast ja stiimulitevaesest üsast valguse, helide, lõhnade, puudutuste ja suhtluse maailma. Tema väga ebaküps aju hakkab arenema selles erutusterikkas keskkonnas. See teebki inimesest üliõppiva looma.

Miks võib öelda, et aafriklased on ainsad tõelised Homo sapiens liigi rassipuhtad esindajad? Eurooplased ja asiaadid seda ei ole. Viimased teadusuuringud on näidanud, et nüüdisinimesed Euraasia mandril on siiski segunenud neandertaallastega, mille tulemusena on üks kuni neli protsenti euraaslaste geenidest pärit viimastelt. • “Inimese genoom kümme aastat hiljem”, Ülo Maiväli, Horisont 3/2011, lk 11 – 17

Inimene on kui primaadi loode. Inimese primaadijuveniilsust tõestavad: • • • lame nägu, keha karvkatte puudumine või nõrk areng, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon, väliskõrva kuju, suure kuklamulgu keskne asend koljupõhimikus (primaatide ontogeneesis nihkub see tahapoole), • suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga, • käte ja jalgade ehitus, • hammaste lõigustumise järjekord.

Kordamiseks: Inimese kuuluvus Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik - loomad selgroogsed imetajad primaadid inimlased inimene pärisinimene Vaata 5 -minutilist ülevaadet inimese anatoomiast Palju häid animatsioone

Kordamiseks: PRIMAATIDE TUNNUSED 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Väga liikuvad sõrmed Lamedad küüned Väga hea nägemine Vähenenud haistmine Näokolju lamenemine Aju areng Elupaigaks metsad (valdavalt puudel) Neoteenia

Kordamiseks: Inimese iseloomulikud tunnused 1. 2. 3. 4. 5. 6. Väga suur ajumaht – 1400 ml Püstine kehahoiak – kehaehitus Väga aeglane areng – neoteenia Mitmekesine toit, selle töötlemine Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus Perekond – ühiskond - tehnoloogia

Ühiskondade teke tulenes otseselt: 1. Taimedest ja loomadest, keda oli võimalik kodustada Kus algas põllumajandus? 2. Kliimaoludest 3. Reljeefist, maavaradest Ühiskondade erinevad tasemed on kujunenud eelkõige taimede, loomade erineva levila ja maavarade kättesaadavuse tõttu.

Mis toimub ja miks toimub?

Inimesed Statistika: sünnid, surmad, häving jne reaalajas • http: //www. worldometers. info/

Koopainimeste jälgedes 115 min prof. Robert Winston. Avan: Filmi näitamine 13. 00 - 21. 40 34. 00 - 40. 00 42. 30 - 58. 20 1. 00. 26 - 1. 04. 40 1. 07. 00 - 1. 26. 36 1. 33. 20 - 140. 40 1. 45. 40 - 1. 55. 50 Kokku näitan 64 minutit

Siim Veski: minu kodulehel on paar eestikeelset artiklit, mis käsitlevad muuhulgas näiteks: http: //gaia. gi. ee/~veski/10064. pdf Selle veaks on nn "vale ajaskaala" e 14 C ajaskaala kasutamine mis ei ühti kalendriaastatega, on: http: //gaia. gi. ee/~veski/Veski_Poska_L US. pdf mis käsitleb inimese osa taimestikus Eestis

Lisa: Võrreldes hiire, roti , kana, simpansi ja inimese DNAjärjestust, on ilmnenud, et on 47 mittekodeerivat ja 2 valke kodeerivat piirkonda, mis erinevad inimesel märgatavalt. Üks nendest punktidest - HAR 1 erineb kanal ja simpansil vaid 2 aluspaari osas, kuigi nende liikide arengutee lahknes 300 milj. a. tagasi; inimese ja simpansi vahel on aga erinevus 18 aluspaari, kuigi lahknemine on toimunud 7 milj. a. tagasi. Seega peab HAR 1 olema 300 miljoni aasta jooksul olnud evolutsiooni poolt väga hästi hoitud. Siis aga inimese kujunemisega kogunes väga kiireti 18 mutatsiooni. On leitud, et HAR 1 on aktiivne ainult seitsmendal kuni kümnendal rasedusnädalal ja määrab inimese suuraju kuue kihi kujunemise. Selle abil loodetakse leida inimese evolutsiooni käigus toimunud aju plahvatusliku suurenemise põhjused. J. Grolle „Inimeste ja loomade kujunemise lugu“ 2009/4, Tarkade Klubi aprill, lk 24 – 35

Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut: 1. kliima 2. kahel jalal käimine 3. üleminek loomtoidulisusele 4. infovahendite muutumine 5. neoteenia 6. tööriistade valmistamine 7. ajumahu suurenemine 8. karvkatte vähenemine Koosta ajagraafik ajumahu suurenemisest. Australopiteekus 500, H. habilis 700, H. erectus 1000, H. heidelbergensis 1400, H. neanderthalensis 1500, H. sapiens 1500.

Inimeseks saamine Millised tegurid ja kuidas, on mõjutanud viimase 6 miljoni aasta jooksul inimese eellaste arengut? Tooge välja maksimaalselt selgitusi, kuidas on kujunenud nii suured erinevused meie ja inimahvide vahel? Arutlev essee esitada põhjendustega, selgitustega, tegureid analüüsida ajalises järgnevuses. Ei ole vaja konkreetsete eellaste liigiomaseid tunnuseid, ega aastaarve.

Allikad 1. http: //commons. wikimedia. org 2. Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus. T. Sarapuu, M. Viikmaa, I. Puura, Eesti Loodusfoto, 2006. a. Tartu 3. Bioloogia gümnaasiumile 3 osa, A. Tenhunen jt. 2008, kirjastus Avita 4. M. Viikmaa "Inimese evolutsiooni mõistatusi: neoteenia" Eesti loodus, 2008

1. Keda peetakse inimese eellastest esimeseks püstikõndijaks? Mitu miljonit aastat tagasi ta elas? 2. Millised andmed viitavad tema püstisele liikumisviisile? 3. Tooge välja võimalikult palju eeliseid ja muutusi ( lisaks ammutuntud kehaehituse muutustele, mille võrra primaadid erinevad inimestest), mille meie esivanematele tõi kaasa kahel jalal kõndimine. 1. Sahelanthropus tchadensis, umbes 7 – 6, 5 miljonit a. tagasi. 2. Tema lülisamba algus paikneb koljust allpool. 3. – kehaehituse muutused - energiasäästlikum liikumine maa pinnal - hakkama saamine ka metsatul alal - püstises asendis kuumeneb keha päikeses vähem - karvkatte hõrenemine, mis tõi kaasa higinäärmete võrgust laienemise üle keha - intensiivne higistamine annab võimaluse kiiresti ja kestvalt joosta - kuna metsa jäi vähemaks, siis avanesid uued toiduotsingu piirkonnad - saab liikuda jões ja järves, mis andis uued toiduallikad: limused - limustes olevad rohked rasvhapped on ajurakkude moodutsamiseks kasulikud - käed jäid vabaks, et liiga nõrkadena sündinud lapsed said ellu jääda, sest liiga vara sündinutel saab aju kiiremini väliskeskkonnast ärritajaid, mille tulemusel aju kujuneb võimekamaks – inimeste areng on neoteeniline. - käed jäid vabaks, et teha tööriista, mis võimaldab rohkem ja väärtuslikumat toitu - keerukas käeline tegevus (tööriista tegemine) arendab veelgi aju - nutikama ajuga inimesed said suuri eelised keskkonnas toime tulla “Esimeste inimeste maailmas”, Geo 5/2011, lk 21 - 49