VIIRUSHAIGUSED Koostas Kersti Veskimets GRIPP RNA viirus heahelaline

VIIRUSHAIGUSED • Koostas Kersti Veskimets

GRIPP • • • RNA viirus (üheahelaline) Nakatab hingamisteedega seotud rakke Esineb lindudel ja imetajatel Puhkeb epideemiatena, põhjustab surma Levib läbi vere, fekaalide, sülje On olemas vaktsiin ja ravimid

SÜMPTOMID • • Sarnaneb külmetusega Palavik Kurguvalu Lihasevalu Äge peavalu Nõrkus, jõuetus Köha Nohu Oksendamine Punetav nahk, silmad, nina, kurk Silmad vesitsevad jne.

GRIPI LIIGID • A gripp - kõige rängem H 1 N 1, H 2 N 2, H 3 N 2 ja H 5 N 1 • naktab imetajaid ja linde • B gripp - veidi kergem • nakatab inimesi ja hülgeid • immuunsus saadakse juba noores eas • C gripp • nakatab inimesi ja sigu • möödub kergemini väikestel lastel

HTTP: //WWW. YOUTUBE. COM/WATCH? V=6 GGEU 6 VW 1 http: //www. youtube. com/watch? v=9 le. O 28 ydyf. U&feature=related

GRIPI PANDEEMIAD • 1889. a Venemaal • 1900. a. Vana Hong Kong • 1918. a. Hispaania H 1 N 1 50 milj. surnut • 1957. a. H 2 N 2 • 1968. a. Hong Kong H 3 N 2 Hiljutine seagripp sarnaneb 1918 vormile Linnugrippi levitavad eriti pardid. Nakatuvad ka tiigrid, pantrid jne. "LINNUPETE!"?

Gripi raviks kasutatakse neuraminidaasi et. wikipedia. org/w/index. php? title=Neuraminidaasi_i nhibiitor&action=edit&redlink=1, mis takistavad viiruste rakust väljumist, kuid neid tuleb tarvitama hakata 48 tunni jooksul pärast nakatumist. Tuntumad gripiravimid: Tamiflu ja Relenza. Vaktsineerimiseks kasutatakse inaktiveeritud gripivaktsiini. Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10– 14 päeva pärast. Mõju kestab kuni aasta. Igaks gripihooajaks annab Maailma Tervishoiuorga-nisatsioon (WHO) juba kevadel vaktsiini valmistamise soovitused lähtudes eelnevatest ringluses olnud gripiviiruste antigeensest struktuurist.

LEVIKUT MÕJUTAVAD TEGURID Aevastamisel väljub lisaks piiskadele aerosool, mille osakese läbimõõt on alla 5 mikromeetri ja seega ei lange maha vaid jääb mitmeks tunniks hõljuma. Võib olla ka 40 km kõrgusel! Toatemperatuuril ja kõrge õhuniiskuse juures püsivad kõige vähem. Seega peab toatemp. olema üle 20 kraadi!

AIDS • • HIV on viirus, mis põhjustab AIDS-i HIV on RNA viirus Nakatab T-lümfotsüüte (valgeid vererakke) HIV levib vere, menstruatsioonivere, sperma, eelsperma, tupevedelike ja rinnapiima kaudu. • HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV-positiivse inimese kehavedelikud satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu

SÜMPTOMID • • • lümfisõlmede suurenemine suu limaskestade seenhaigused vöötohatis tugev öine higistamine pikaaegne palavik köha tugev kaalu langus pikaaegne piinav kõhulahtisus tugev nõrkus

AIDS-I LEVIK 2008. A.

AJALUGU v Varaseim Hiv-i leid pärineb 1959. aastast Kongost v Iseseisvaks viiruseks kujunes 1940. ndate aastate lõpul või 1950. ndate aastate algul v Alates 1982. aastast kasutatakse terminit AIDS v 1983. aastal isoleeriti AIDSI põhjustav viirus

MARUTAUD • Marutaud levib loomade sülje ja vere kaudu • Inimene võib haigestuda, kui saab hammustada marutaudi põdevalt loomalt • Marutaud on surmav. • Kõige sagedamalt nakatuvad: kassid, koerad, hobused, hundid, karud, nahkhiired ja rebased. • Marutaudi põhjustab RNA viirus.

SÜMPTOMID • sümptomid avalduvad, kui viirus on jõudnud ajusse, tekib ajupõletik. • samuti võib tekkida seljaaju põletik. • Pärast ajupõletikku muutub inimene unetuks, rahutuks, hakkab nägema hallutsinatsioone. • Haigus tapab umbes 2 -10 päevaga peale esimeste sümptomite avaldumist. • Sümptomid tulevad esile 2 nädala, või isegi 2 aasta pärast.

MARUTAUDI LEVIK

HUULE- JA GENITAALHERPES • • • Sügelus, ärritustunne, paistetus nakatunud piirkonnas Palavik Peavalu Lümfisõlmede suurenemine Valud lihastes, väsimus

LEVIK JA NAKATUMINE • Levib nii otsesel kui ka mitte-otsesel nahakontaktil nakatunud inimesega • ~80% inimestest, kelle veres on HSV-2 positiivne, ei ole sellest ise teadlikud, sest haigus ei avaldu

PUUKENTSEFALIIT • RNA • Kesknärvisüsteemi rakkudes • 1 -2 nädalat pärast puugi hammustust gripisarnased haigusnähud • Umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse • Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse

VAKTSINEERIMINE • • Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti Immuunsus säilib 3 aastat Et kaitset jätkata, tuleb neid süste teha iga 3 aasta tagant Vaktsiin on tasuline

TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav

LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine

MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis võib tüsistuda sigimatusena.

MUMPS

PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine

SÜMPTOMID • • kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine Kurguvalu palavik kuni 38 C halb enesetunne nõrkus peavalu nahalööve raseduse ajal oht spontaansele abordile või enneaegsele sünnitusele

PUNETISI TEKITAV VIIRUS

A-HEPATIIT A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. • Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist: • Väsimus, palavik, oksendamine • Nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks • Uriin tumedaks ja väljaheide heledaks Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C- ja B- hepatiidist).

A-HEPATIIDI LEVIK MAAILMAS

C-HEPATIIT – 3% ON NAKATUNUD C-hepatiit on viiruse põhjustatud maksapõletik. C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu: • kõrvade või kehaosade augustamine • tätoveerimine • vere- ja verekomponentide ülekanded. • ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel ja kõrte jagamine kokaiini tarvitamisel • saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures

• On inimesi, kellel areneb C-hepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab aega ligikaudu 5 - 20 aastat. • Kogu maailmas on u 170 mln C-hepatiidi viirusega nakatunud inimest. Igal aastal esineb 3 - 4 mln uut haigusjuhtu.

B- HEPATIIT KUIDAS LEVIB? • • vereülekandel nakatunud vere või verekomponentidega Teiste kehavedelikega emalt lapsele kas sünnituse ajal või kohe pärast seda seksuaalse kontakti kaudu

SÜMPTOMID • Varajases faasis külmetushaigustele omased tunnused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud • Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja uriini (nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks)

RAVI ravimeid jagatakse kahte liiki ravimiteks: • 1. interferoonravimid, (pegüleeritud interferoon) – stimuleerib immuunsussüsteemi ja pärsib viiruse kasvu. • 2. viirusevastased ravimid (nt lamivudiin või entekaviir) – takistavad viiruse paljunemist

VAKTSINEERIMINE Riikliku vaktsineerimise kava alusel: Imikuid, 13 aastaseid lapsi, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja teiste meditsiinikoolide üliõpilasi. Kohustuslik vaktsineerimine: Tööalaselt kõrgendatud riskiga inimesed (arstid, vanglaametnikud jne. ) Soovituslik vaktsineerimine enda kulul: Narkomaanid, prostituudid, homoseksuaalid.

LEVIK MAAILMAS B-hepatiidi viirusekandjaid on üle maailma 2 miljardit inimest, 350 miljonit põeb juba kroonilist B-hepatiiti Kõrgema nakatumisriskiga piirkonnad on Egiptus ja teised Aafrika maad, Venemaa, Ukraina, Jugoslaavia, Bulgaaria, Rumeenia, Kasahstan, Mongoolia, Hiina, India, Tai, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Mehhiko, Guatemala, Nicaragua, Panama, Kariibi mere saared, Brasiilia, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Põhja-Kanada jm. Enne nendesse paikadesse reisimist tuleks konsulteerida arsti või reisinõustajaga.

HEPATIIT B

LASTEHALVATUS ehk POLIOMÜELIIT Levikuviis: kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Eestis oli viimane haigusjuhtum 1961. aastal

ROTAVIIRUS (soolepõletik) Levikuviis: piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel Haigusnähud: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteperiood: 2 – 4 päeva Vaktsiin: Olemas

KOLLAPALAVIK