ELU OMADUSED Kersti Veskimets MIS ON ELU Mateeria

ELU OMADUSED Kersti Veskimets

MIS ON ELU? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. • Valgud töötavad selle nimel. • VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU. • Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. • Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? • Kuidas on lahendatud energia probleemid?

1. Rakuline ehitus Rakk väikseim üksus elu omadustega

Ainuraksed ja hulkraksed Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas, silmviburlane Hulkraksed -. . . Kolooniad?

Bakterid on alati ainuraksed http: //www. healthhype. com/wp-content/plugins/salmonella 1. jpg

Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium www. greaterimmunity. com/Files/digestive_immun http: //www. microscope-microscope. org

Silmviburlane Euglena Amööb Amoeba http: //www. helpfulhealthtips. com/Images/A/Amoeba. jpg

http: //images. google. ee/imgres? imgurl

2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses.

3. Aine- ja energiavahetus Autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil - taimed. See protsess on fotosüntees: valgus + 6 CO 2 + 6 H 2 O -> C 6 H 12 O 6 + 6 O 2 Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest. Need on seened, loomad, enamus bakteritest. Loomad, seened saavad selle rakuhingamisega: C 6 H 12 O 6 + 6 O 2 -> 6 CO 2 + 6 H 2 O + energia Kuid ka taimed hingavad!

FOTOSÜNTEES Valgusenergia hapnik süsinikdioksiid vesi

Mitokonder Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine hapnikuga, mille tulemusel vabaneb ENERGIA ja tekib süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides v. a. bakterid.

Kas auto- või heterotroofid? http: //et. wikipedia. org/wiki/Ümaralehine_huulhein http: //www. loodusajakiri. ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik. jpg

4. Stabiilne sisekeskkond • Püsiv keemiline koostis • Püsiv happelisus • Püsiv temperatuur Kõigusoojased…? Püsisoojased …? Ja muud näitajad

5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Kuidas? • Kas taimed näevad? • Kas taimed tunnevad maitset? • Kas ainuraksed tunnevad maitset?

www. nature. com/. . . /fig_tab/nature 05401_F 1

Rakumembraan http: //biomedicum. ut. ee/~andress/eesti/lood/aju%20 kui%20 arvuti. htm

Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. Vaata retseptorvalgu tööd: http: //www. youtube. com/watch? v=b. U 4955 r. Lv_8&feature=related http: //www. youtube. com/watch? v=K 7 WSMyb. Ze. A 8&feature=related

Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk

Retseptorvalgu töö

6. Paljunemine • Mittesuguline: uus organism saab alguse sugurakkude ühinemiseta. Pooldumine – ainuraksed … Vegetatiivne – taimed … Eostega – seened … • Suguline – uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest

7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. • Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. • Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. • Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. • Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär

Kahepaiksed Monarhliblikad

8. Evolutsioneerumine. . . on liikide pika aja jooksul pidev ühesuunaline muutumine. Kui kaua võtab aega uue liigi teke?

Elu iseloomustavad omadused • • Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus Stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Areng Evolutsioneerumine