VERERINGE JA SDA Koostas Kersti Veskimets Vereringe tagab

VERERINGE JA SÜDA Koostas Kersti Veskimets

Vereringe tagab kõigi ainete liikumise kehas (too näiteid!) ja õige temperatuuri (ühtlustab). Arterid – südamest Veenid – südamesse (klapid) Kapillaarid – neis toimub gaasi- ja ainevahetus Kas teadsite, et. . . • . . . kehas on üle 96 000 kilomeetri veresooni? • . . . kogu veri kehas läbib südame minuti jooksul? • . . . punane luuüdi loob sekundis umbes 2, 5 miljonit uut punast vereliblet? Seda on umbes sama palju, kui maks ja põrn hävitada jõuavad.

Võrdle veeni ja arteri ehitust! http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=artery

Veenilaiendid tekivad istuva või paigalseisva eluviisiga inimestel. Miks? Rolli mängib ka pärilik eelsoodumus. Mis aitab verel jalgadest üles liikuda? http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/7/79/Varicose_veins. jpg

Süda töötab lakkamatult. Südame parem pool pumpab väiksesse (kopsu) vereringesse, vasak pool suurde vereringesse. Puhkeolekus lööb umbes 70 korda minutis, 70 ml korraga. See on südame löögimaht. Minutimaht on umbes 5 liitrit. Koormuse ajal kõik muutub. . . Treenitud südame löögimaht võib olla 140 ml.

Südame läbilõige ja vere liikumine Aort Kopsuarter Ülemine õõnesveen Parem kopsuarter Vasakud kopsuveenid Paremad kopsuveenid Klapp Vasak vatsake Klapp Alumine õõnesveen Parem vatsake Vahesein

Rõhkude erinevused panevad vere ringlema Kõrge rõhk Madalaim rõhk Madal rõhk Kõrgeim rõhk Kapillaarides on rõhk neli korda väiksem kui suurtes arterites http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //doctorgrasshopper. files. wordpress. com/2010/03/circulatory-system. jpg

Vererõhu mõõtmisel saadakse kaks arvu: suurem on süstoolne ja väiksem diastoolne rõhk (mm/Hg). Normaalne on 120/70 mm/Hg. Vererõhk tõuseb pisut vanusega. Liigne sool, alkohol, ülekaal, vähene liikumine, stress tõstavad rõhku. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. beliefnet. com/healthandhealing/images/Blood_pressure_organs. j pg

Süda töötab põhimõttel "Kas kõik või mitte midagi" Reguleerib parema koja ülaosas väike lihasrühm - siinussõlm. Kokkutõmme on süstol, puhkefaas - diastol. Südame tööd kiirendavad: 1. Adrenaliin 2. Jäsemete liigutamine 3. CO 2 tõus

Miks meil korraldatakse südamenädalaid, südamepäevi? Eestlaste keskmine eluiga on meestel ainult 63 aastat ja naistel …? Täiskasvanud inimene Eestis elab tervena keskmiselt ainult 20 aastat! Eestlaste liiga varase surma peamine põhjus on südame-veresoonkonna haigused. Miks meil on neid haigusi nii palju? 100 aastat tagasi neid haigusi ei olnud! Kas meie geenid on muutunud?

Millised ohud? http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Mc. Donald's_Big. Mac_ja-1. jpg

Mis neis toitudes on halba? http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Fries. JPG

Kolesterooli (põhjustab ateroskleroosi) sisaldavad eriti palju loomsed rasvad: Veresoonte seintele ladestub kolesterool eriti hästi nikotiini toimel!

Süda on laienenud. Veresooned “lupjunud” Sooltoru on täis jääkaineid (mustad). Põlved moondunud ja valutavad.

Millal me märkame, et süda on haige? Liiga hilja! Igasugune liikumine on tähtis, peaasi, et seda tehtaks iga päev ja mitu tundi. Vahetunnis istumine ja lamamine? Kehalise kasvatuse tund? Koolitulek? Sport, matkad, igasugune aktiivne puhkus.

Südame tervis http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //thecalloftheland. files. wordpress. com/2009/04/vegetables. jpg

Südamelihast toidab pärgarter. Kui pärgarter on ateroskleroosis, siis tekib ummistus ja osa südamest seiskub. http: //intensivecare. hsnet. nsw. gov. au/five/images/coronary_artery_bypass. jpg

Südame atakk - infarkt Väga põhjalik animatsioon ateroskleroosi tekkest http: //www. heart. ind. in/image/heart-attack. jpg

Balloonitehnikaga saab ummistuse avada http: //www. biomaterials. org/SIGS/Cardiovascular/images/stent. gif

• 100 aastat tagasi olid südamehaigused vaid rikastel, kes sõid palju rasva ja suhkrut. • 40% meestest ja 20% naistest sureb tänapäeval südamehaigustesse. • Tansaanias ja Keenias avastati esimesed südamehaiguste juhud 1960 -ndatel. . . • Suhkru tarbimine algas 16. sajandil.

Lümfisoonestik eemaldab kudedest vedeliku Arteritest hargnevatest kapillaaridest imbub vereplasmat kudedesse ja moodustub koevedelik. Suurem osa sellest vedelikust naaseb veeni kapillaaridesse ja ülejäänu koguneb lümfina lümfisoontesse. Lümfisoone seintes on rakud hõredamalt ja neist mahuvad läbi ka valgumolekulid. Lümf liigub tänu lihastele, ka nende soontes on klapid. Südame lähedal rangluualuses veenis seguneb lümf verega. Lümfisõlmedes on lümfotsüüdid.

Lümfiringe Rohelised on lümfisooned http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Illu_lymph_capillary. jpg

Allikad • "Bioloogia gümnaasiumile" 3. osa, A. Tenhunen jt. 2008, kirjastus Avita • "Bioloogia gümnaasiumile" II osa 3. kursus, M. Viikmaa, U. Tartes, 2008, kirjastus Eesti Loodusfoto