SUGULINE PALJUNEMINE Koostas Kersti Veskimets Suguline paljunemise puhul
- Slides: 23
SUGULINE PALJUNEMINE Koostas Kersti Veskimets
Suguline paljunemise puhul saab uus organism alguse kahe suguraku ühinemisest. Taimedel tekib sugurakkude ühinemise tulemusena seeme. http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Bluete-Schema. png
Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine, see on õietolmu lendamine emakasuudmele. Vaata: https: //www. youtube. com/watch? v=1 Zn. Ovqzu 3 Zc http: //www. fs. fed. us/monarchbutterfly/news/images/animalctr_stamp_lg. jpg
Tolmuterad saadavad oma seemnerakud emakasse http: //timesonline. typepad. com/photos/uncategorized/2009/03/19/pollen. gif
Taime elutsükkel Vaata taimede kaheliviljastumist ja seemne idanemist: http: //www. youtube. com/watch ? v=AWXb 6 z 1 e. D 0 o&NR=1 http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Angiosperm_life_cycle_diagram. svg
Õistaimdel toimub kaheliviljastumine: Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk(n) ühineb munarakuga (n)- sellest tekib idu (idurakud on 2 n) teine seemnerakk(n) ühineb keskrakuga(2 n) - sellest tekib toiduvaru(endosperm) (3 n). Seeme koosnebki idust ja toiduvarust.
SEEME Seeme koosneb: Toiduvaru idust (tekib seemneraku ja munaraku ühinemisest) Idu toiduvarust (tekib keskraku ja seemneraku ühinemisest)
Lisalugemiseks Paljasseemnetaimed • …tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks – spermiumiks (1 n). • Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk (1 n) ja toitekude. • Tolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumine. Üks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seeme. • Seemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt (2 n)
Männi suguline paljunemine http: //commons. wikimedia. org/wiki/Pine_cones
Kelle käbid?
Viljastumine toimub loomadel kas kehasiseselt või -väliselt Imetajatel. . . http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=mammals+sex &fulltext=1&ns 0=1&ns 6=1&ns 12=1&ns 14=1&ns 100=1&redirs=0
http: //zhurnal. lib. ru/img/r/reznikow_k_j/demandsofthefleshparti/460_0___30_0_0_0 _bonobo_female_sex. jpg
http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&limit=20&offset=40&ns 0=1&ns 6=1&ns 12=1&ns 14=1&ns 100=1&redirs=1&search=birds+sex
Roomajatel on kehasisene viljastumine http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=reptile+sex
Maismaa-selgrootutel on kehasisene viljastumine http: //microecos. files. wordpres s. com/2009/02/img_1372. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/Insect_sex
Miks on maismaa-selgrootutel kehasisene viljastumine? Ka lennul saab seksida. . . http: //commons. wikimedia. org/wiki/Insect_sex
Vihmausside ja tigude kopulatsioon http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Earthworm_klitellum_copulation_beentree. jpg
Kahepaiksetel, kaladel ja veeselgrootutel on kehaväline viljastumine http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=amphibia+sex
Miks nad siiski teineteist kallistavad? http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&limit=20&offset=20&ns 0=1&ns 6=1&ns 12=1&ns 14=1&ns 100=1&redirs=1&search=+spawning
Miks on evolutsioonis tekkinud kehasisene viljastumine? Järelikult see peab andma mingi eelise. Millised on need eelised? 1. Viljastumise suurem tõenaäosus, s. t. ei pea tootma nii palju sugurakke. 2. Viljastunud munarakud on keha sees kaitstud. 3. Ka arenevad järglased on kauem kaitstud
Sugulise paljunemise eripärad. 1. Järglased on geneetiliselt erinevad. 2. Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng. 3. Parasiitide suhtes võib olla kellelgi juhuslik kaitstus. Film "Loomaemad ja loomalapsed" 2011. a
Kas on võimalik, et on liike, kelle isastel isenditel puuduvad isad, kuid on olemas vanaisad? • Putukate, keriloomade alamate vähkide hulgast, kes paljunevad partenogeneetiliselt. • Partenogeneetiliselt sigivate loomade isased saavad oma genoomi ainult emalt. Ema genoom koosneb aga nii tema kui ka isa genoomist, seetõttu on vanaisad olemas.
Partenogenees. Viljastamata munad hakkavad arenema. Kui partenogenees on spontaanne (iseeneslik), siis viljastamata munadest arenevad tavaliselt mõlemast soost isendid. Partenogeneesi saab ka kunstlikult esile kutsuda (mõjutades mune lühiajaliselt kõrge või madala temperatuuriga), sellisel juhul arenevad viljastamata munadest alati emased. Kõrgematel kiletiivalistel esineb veel valikuline partenogenees, mille korral viljastatud munadest (diploidsed) arenevad emased ja viljastamata munadest (haploidsed) isased. Haploidsetest munadest arenenud isased on keharakkude poolest valmikuna ikkagi diploidsed, haploidsus säilib ainult sugurakkudes.
- Surikaat
- Kersti veskimets
- Peptiidside
- Müofibrill
- Kersti veskimets
- Desoksüriboos
- Ristumisbarjäär
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Embrüonaalkloonimine
- Elu omadused
- Rakutuum
- Ripsepiteel
- Kersti veskimets
- Klassikaline geneetika
- Polüsoom
- Kersti veskimets
- Vakuool
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Geenisiire
- Spermatogenees
- Kersti veskimets