BIOLOOGILINE MITMEKESISUS 5 Bioinvasioon Koostas Kersti Veskimets Tallinn

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS 5. Bioinvasioon Koostas Kersti Veskimets Tallinn 2010

BIOINVASIOON Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandist, mil tehti juba tõelisi ookeanilaevu. Kitsed viidi kõigile ookeani saartele, kuhu eurooplased seilasid, et oleks tagasi tulles liha võtta. Paljunesid hästi, sest puudusid vaenlased ja parasiidid. Hävitasid hulgaliselt kohalikke taimeliike, sest söövad kõike, nii põõsaid kui rohttaimi. Galapagos muutus 10 aastaga rohumaaks, põõsad söödi ära.

Kassid (Austraalias on 21 miljonit) võeti pardale hiirte, rottide hävitamiseks, kuid levisid saartele ja hävitasid/vad linnuliike, sest linnud sageli pesitsevad maas. Rotid (sigivad 6 korda aastas) liikusid samuti laevadega saartele ja tegid omakorda puhta töö. Viidi mangustid, et need vähendaksid rotte, kuid hakkasid samuti hävitama kohalikke linde, konni ja roomajaid. Vaikse ookeani saartel on jäädavalt kadunud 2000 linnuliiki s. o. 15% linnuliikidest üldse. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //img 396. imageshack. us/img 396/4233/sasfn 7. j

Austraalia on kannatanud võõrliikide sissetoomise tõttu kõige enam 1840. – 1880. a. tõid eurooplased üle 50 selgroogse liigi: sead, kassid, rebased jt. Kahjum ulatus üle 600 miljoni dollari. Küülikud toodi 18. saj lõpul, 1910. aastaks olid nad levinud pea kõikjale, hävitades taimestiku (püssid, viirused, küülikuaed ka ei aita). Helsingis? Tallinnas?

Näide sellest, et endise loomastiku taastamine on pea võimatu: Masquarie saarel (tervikuna looduspärand Tasmaania lähistel), hävitasid looduskaitsjad ära metsistunud kassid, kuid 8 aastaga paljunesid küülikud 4000 -lt 130 000 -ni ja hävitasid 40% taimkattest. Kavandatakse küülikute nakatamist. . . Mis seejärel looduses juhtub? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //atcommunication. com/upload/Image/Macquarie. Island. jpg

Dodo India ookeani Mauritiuse saare avastasid portugallased 1505. a. , hollandlased asusid sinna 1598. a. Dodo oli tuviline, kelle liha oli vintske ja halva maitsega. Tema väljasuremise 1680. a. põhjustasid metsade vähenemine, sigade, koerte ja rottide saarele toomine. 1860. a. suri välja sarnane lind naabersaarel – http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. davidlnelson. md/Cazadero/Caz. Images/ Rodriguesi dront. Põhjused samad. Dodo_bird. jpg

Victoria järve õudus – niiluse ahven. 1960. -ndatel toodi nad järve ja tänaseks on hävinud kõik endeemsed liigid (ligi 100). Vesi ei paista läbi, vetikad vohavad, sest pole sööjaid. Päriskodus piiravad nende arvukust krokodillid.

Mink ja euroopa naarits http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //bio. edu. ee/loomad/Imetajad/muslutk 1. jpg http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //dnr. state. il. us/ORC/Wildlife/virtual_news/imag es/mink_near_water. jpg

40% väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest. Võõrliike võib elupaikade hävitamise järel pidada teiseks kõige olulisemaks bioloogilise mitmekesisuse kadumisele viivaks teguriks kogu maailmas. http: //www. thecatgallery. com/funny_cat_pictures_5. html

Ameerikasse läksid "Valge mehe jalajäljed", vastu saime… . . . vesikatku. Toodi Põhja. Ameerikast 19. sajandil. Algul Iiri- ja Šotimaal. Eestis esmakordselt 1905. aastal. Praeguseks on kanada vesikatk vallutanud juba suure osa Siberist, Põhja-Aafrikast ning Austraaliast. Lehed on ühe rakukihi paksused ja saab jälgida kloroplastide liikumist http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //lemill. net/content/pieces/uppiece. 2009 -1112. 5693291273/image_large

Euroopa Liidu projekt DAISIE kaardistas võõrliigid http: //www. europe-aliens. org/photo. Gallery. html Loetleti 10 000 taime- ja loomaliiki Ligi 1000 neist põhjustab olulist kahju. Paljud neist on ka Eestis, kuid tegelikult täpset olukorda pole keegi uurinud Vooljas konnatatar - risoomist ei saa ilma pinnase kõrvaldamiseta kuidagi lahti.

VÕÕRLIIGID EESTIS Meil on ligi 600 võõrliiki Kodutuvi toodi Eestisse 19. sajandi keskel, praeguseks tavaline asulaloom. Tõlkjas ehk rakvere raibe avastati looduses esimest korda 1796.

20. saj. alguses Eestisse toodud võõrliigid Valge toonekurg pole siiamaani looduskaitse alt ära võetud. Rändrott (Brown Rat) tõrjub siiani visalt välja omamaist kodurotti (Black Rat)

Inimese kaasabita kühmnokk-luik Eestit juba ei asustaks. Kurdlehine kibuvits möllab Eesti randadel lindude ja lainete kaasabil. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. moment. ee/aju/linnud/kyhmnokkluik_9474. jpg

20. Sajandi keskel Eestisse toodud võõrliigid 1947. aastaks oli Ondatra ennast liigagi hästi sisse seadnud. Siis aga toodi sisse mink, kes oma pealetungiga on omakorda Ondatra arvukust vähendanud, rääkimata euroopa naaritsa väljasuretamisest. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/2/2 7/Ondatra_zibethicus_FWS. jpg

Rändkarp rändab laeva põhjle kinnitununa 90’ndatel arvatavasti tahtlikult Läänemerre toodud villkäpp-krabi on päris eksootiline tegelane.

Autori foto Signaalvähid on immuunsed jõevähke laastavale vähikatkule. Tänu immuunsusele kannavad nad katku edasi kõigisse veekogudesse, kuhu nad pääsevad.

Punahirv ehk euroopa hirv pääses aedikutest sõja tõttu vabadusse, ta on mitu sajandit tagasi Eestis ka elanud. Kährikkoer tõi marutõve Eestisse. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. miksike. ee/docs/referaadid 2005/kahrik_ evelin. jpg

Kunagine Eesti põlisasukas kadus 18. sajandil, 1957. aastal toodi tagasi Pihkvamaalt. Ikka veel looduskaitse all.

Sosnovski karuputk ei kuulugi üleeuroopaliselt suurimate nuhtluste hulka. Eestis kulutatakse miljoneid tema hävitamiseks

Oma kodumaal Mehhikos kartulimardikas kartulit ei söö, vaid toitub endiselt oma põlisest toidutaimest, metsikust maavitsast. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //uus. miksike. ee/docs/referaadid/kartulimardik as_elis. png http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Colorado_potato_beetle. jpg

Kas nendest saavad ka võõrliigid? Ei jaanalind ega ka euroopa piison pole veel loodusesse kippunud, küll on neid üsna arvukalt Eestisse juba toodud, sest nad saavad siin hästi hakkama.

Kuidas võõrad tulevad? • Tuuakse jahiloomadeks • Juhuslikult laevadega, nagu rändrott • Laevade küljes nagu rändkarp • Ballastveega nagu vetikad • Maismaatranspordiga • Viljaseemnetega koos – umbrohud Kui palju on meie aedades võõraid? Kui palju on meie põldudel võõraid? Meil ju seal omasid polegi!

Ohud, mida võõrliigid toovad: - hävitavad kohalikke - muudavad kohalikke toiduahelaid - võivad olla mürgised kohalikele liikidele - toovad uusi haigusi - on patogeenide ja parasiitide kandjaks - hübridiseeruvad lähedaste liikidega ja seeläbi nõrgendavad geneetiliselt kohalikke populatsioone.

Subjektiivne väärtustamine Kelle päästmiseks annaksid raha, kas panda, kass või sitasitikas? Kassid on hävitanud vähemalt 30 linnuliiki jpt. väikeseid liike. Sitasitikaid on tuhandeid liike, nad on sõnniku lagundajad, viivad lämmastiku mulda, vähendavad loomade parasiitide ja lendavate vereimejate arvukust. Austraaliasse toodi kariloomad ja sõnnik jäi vedelema mitmeks aastaks. Toodi sitasitikad - probleem kadus.

Allikad 1. Diamond, J. Püssid, pisiku ja teras. Inimühiskondade erinevad saatused. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2002, 480 lk. 2. Mc. Gavin, G. C. Ohustatud liigid. Elusloodus väljasuremise ohus. Kirjasatus Varrak, 2006, 192 lk. 3. Ponting, C. Maailma roheline ajalugu. Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine. Kirjastus Varrak, 2002, 504 lk.