VALKUDE LESANDED Koostas Kersti Veskimets http www faqs

VALKUDE ÜLESANDED Koostas Kersti Veskimets http: //www. faqs. org/photo-dict/photofiles/list/352/705 horse. jpg

1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Võivad kiirendada kuni 1020 korda! aktiivpunkt http: //www. bio-techan. com/images/enzyme. gif http: //www. phschool. com/science/biology _place/labbench/lab 2/images/enzyme. gif

Ensümaatiline reaktsiooni asuv molekul aktiivpunkt ensüüm Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. http: //waynesword. palomar. edu/images/enzyme 5. gif

Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. 1 3 2 Mis on tähistatud numbritega 1? 2? 3? Miks on kujutiste servad erikujulised?

2. Kaitseülesanne Näiteks: valgud on antikehade koostises. Lümfotsüüdid (teatud valged verelibled) toodavad antikehasid: http: //www. medicine. virginia. edu/research/Cores/lymphoc

Antikeha ehitus http: //schools-wikipedia. org/images/78797. png Antigeen on võõras aine organismis. Näiteks bakterite või viiruste valgud. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud.

Makrofaag “toitub” fagotsütoosi teel. Makrofaag tunneb ära ainult antikehadega ümbritsetud "vaenlase". antikeha bakter makrofaag http: //academic. brooklyn. cuny. edu/biology/bio 4 fv/page/aviruses/macrophageantg 2656. JPG

Makrofaag püüab bakterit. Foto skaneeriva elektronmikroskoobiga. Vaata immuunvastuse youtube animatsiooni http: //www. artistquirk. com/images/lennart-nilsson-macrophage-extends-towards-multipl 1. jpg

HI-viirused nakatavad ja hävitavad just lümfotsüüte http: //www. artistquirk. com/images/lennart-nilsson-hiv-on-white-blood-cell 1. jpg

Karvad kaitsevad imetajate keha. Keratiin – karvade koostise valk http: //community. travelchinaguide. com/photo/70616114908725. jpg

Lokkis juus sirge juus

Suled, sõrad, sarved, küüned, kabjad on valgulise koostisega (keratiin) http: //www. dalmacijanews. com/Portals/0/images/2009 -02/nokti-leeredmond. jpg

Autori foto http: //www. mvol. co. uk/images/content/pet/eq_legcare_02. jpg http: //blog. kingsoutdoorworld. com/wp-content/kevinreid 502 elk 2. jpg

Kollageen teeb naha vastupidavaks. Kollageeni fibrillid on organiseerunud vastavalt koe vajadustele. Naha sidekoes on nad punutud kokku nagu korvi moodustavad vitsad- et vastu panna erinevatest suundadest tulevale survele. Kollageeni fibrillide ruumilist organiseeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Piltlikult öeldes nad "roomavad" üle kollageeni kiudude ning avaldavad neile mehaanilist toimet, pakkides neid kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. http: //www. wellesley. edu/Chemistry/chem 227/ structproteins/collagen. gif http: //cellbio. ebc. ee/rakubio/liidus. html

Kollageen on kõõluste peamine koostisosa Kollageen määrab naha struktuuri. Kreemides olev kollageen ei lähe rakku, sest molekul on liiga suur. Naha nooruse tagavad: UV-kiirguse vähesus C-vitamiin - kollageeni moodustamiseks, E-vitamiin - aitab neutraliseerida vabu radikaale, A-vitamiin on vajalik naha taastamiseks ja paranemiseks, selle puudus võib muuta naha kuivaks ja kestendavaks. B 2 -vitamiin ehk riboflaviin (piim, juust, rohelised köögiviljad, sojaoad). oomega-happeid (asendamatud) on vajalikud hormoonide tootmiseks. ( rasvastes süvaveekalades -lõhe, makrell, sardiinid, tuunikala, heeringas, linaseemnetes, linaseemneõlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, lill- , spargekapsas. Loobu suhkrust ja rafineeritud nisujahust toitude tarbimisest - põhjustab hüperglükeemia (veresuhkru taseme järsu suurenemise kehas), mille tagajärjel kollageen kalestub ja kaotab oma elastsuse. http: //www. toidutare. ee/aabits. php? id=15049

3. Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal. Enamus organelle on ümbritsetud membraaniga. Membraanide koostises on fosfolipiidid ja valgud Autori joonis

Ämblikuniidi materjal on valk http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/5/5 f/Agelenidae_labyrinthica. JPG

4. Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomale liikuvuse. Lihasvalgud ei saa ise sirutuda. Vaata lihase töö animatsiooni youtube animatsioonis

Lihas koosneb lihaskoerakkudest, mille ehituses on lihasvalgud - müosiin ja aktiin lihaskiudude kimp Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille. http: //www. artwiredmedia. com/elements/muscle. jpg

tuumad kapillaar lihaskiud müofibrill mitokonder Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille.

Skeleti- e. vöötlihasrakk on kuni 50 cm pikk ja 100 mikromeetri paksune. Üks lihaskiud vastab ühele rakule. Harjuta ülesandeid: http: //bio. edu. ee/models/model_noframes. php? cod e=lihas&name=Lihasraku+kokkutõmbumine&lang=et

Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Näiteks kromosoome liigutavad kääviniidid. Vaata rakujagunemise animatsiooni http: //research. nmsu. edu/molbio/bioinfo/tutorials/clip_art/images/mitosis. jpg

5. Transportülesanne Hemoglobiin transpordib hapniku kudedesse Erütrotsüüdid ehk punased vererakud Fe ? Mitmendat järku struktuur on hemoglobiini molekulil? http: //www. becomehealthynow. com/images/organs/cell 2 lrg. jpg

Hapniku seostumine hemoglobiiniga: Erütrotsüüdid kapillaarist läbi pugemas: Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina

Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks hemoglobiini külge. Kuidas mõjutab see töövõimet? Kas see mõjutab kõigi organite tööd?

Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja. Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina

Animatsioon ainete aktiivsest transpordist läbi rakumembraani

6. Regulatoorne ülesanne: Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust, muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks: Vaata insuliini toimet ja diabeedi põhjust

Kasvuhormoon http: //www. udel. edu/chem/theopold/chem 465/copland. udel. edu/~jwhite/hgh 2. jpg http: //www. oneinchpunch. net/wordpress/wp-content/uploads /2007/07/worlds-tallest-man. jpg http: //www. faqs. org/health/images/uchr_01_img 0062. jpg

7. Retseptoorne ülesanne Rakumembraanis retseptorvalk muutes oma kuju saadab infot rakku.

Retseptorvalk rakumembraanis Vaata retseptorvalgu töö animatsiooni või: http: //www. youtube. com/watch? v= K 7 WSMyb. Ze. A 8&feature=related http: //www. lionden. com/graphics/AP/receptor. gif

Tegelikult on kõik väga keeruline http: //www. cellsignal. com/reference/pathway/images/Insulin_Receptor. jpg

8. Energeetiline ülesanne. Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. • Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil? • Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.

Keha lammutab ööpäevas ligi 400 g oma keha valke, sama palju sünteesib. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Me ei saa oma kehasse talletada valguvaru. Me peame päevas tarbima umbes 1 g valku iga kehakilogrammi kohta.