INIMESE PLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets Inimese evolutsioon Me

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets

Inimese evolutsioon

Me kuulume primaatide hulka

Erinevusi on üsna vähe…. .

…geneetiliselt vaid 1, 6 %!

See paneb mõtlema…

Siiski täna ei viitsi.

Meie lähimad sugulased

Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. Taimtoiduline, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens.

Nad ei olnud meie esivanemad

Need ei ole ka meie esivanemad

Meie suurim lähisugulane

Inimese eellased

Australopithecus afarensis 4 milj.

Australopiteekuse 3, 6 miljoni aasta vanused jalajäljed

Australopiteegi ajumaht 500 ml, tugevad lõuad, hambad laiad, taimtoidulised, väike kasv, pikad käed, elasid gruppides, magasid puu otsas Elasid 4 -1 milj. a. tagasi. Aafrikas.

Australopithecus

Homo habilis 2, 1… 1, 6 milj. a. Esimene perekonna Homo esindaja. Ajumaht 600 -700

Esimesed pihukirved 2, 4 milj. a. , et rebida nahka, purustada luid, süüa ajusid

Homo erectus Aafrikas ja Jaava saarel Ajumaht 800 -1000 Hea termoregulatsioon

Homo erectus levis Aafrikast välja Aasiasse, Euroopasse

Homo erectuse levik

Homo erectuse levik • • • Africa: East Turkana 2, 000 -1, 300, 000 West Turkana 1, 600, 000 Olduvai Gorge 1, 200, 000 -700, 000 Middle Awash 1, 000 Swartkrans 1, 700, 000 -900, 000 Ternifine 700, 000 -500, 000 Salé 200, 000 Java: 1, 800, 000 China: 800, 000 Europe: Atapuerca 780, 000

Australop. H. habilis H. erectus H. neandert. H. sapiens

Homo heidelbergensis Ajumaht 1400

Heidelberglased 400 000 a. tagasi Saksamaal

Heidelberglased tegid onne. Siin on esimene kunstiteos? Elevandi sääreluu. Viimistletud odad. Küttisid hobuseid, ninasarvikuid. Keel, abstraktne mõtlemine Kannibalism

Heidelberglaste grupipilt

Neandertaallane – Homo neanderthalensis

Neandertaallased elasid 230 000 -30 000 a. tagasi. Ajumaht 1400 -1600 Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine.

Homo sapiens ja neandertaallane Neandertaallane ei ole meie otsene esivanem.

Homo sapiens -pärisinimene On tekkinud Saharast lõunapool umbes 200 000 a. tagasi. 100 000 a. tagasi levisid Aasiasse, Indoneesiasse ja jõudsid 60 000 a. tagasi Austraaliasse. Teine väljaränne 60 000 a. tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a. tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a.

Cro-Magnonist leiti esimene pärisinimese kolju

Lascaux koopamaal Prantsusmaal

Miks neandertaallased välja surid? Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed) ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000 a. Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel. Haigused? Segunemine? Väljatõrjumine? Miks kromanjoonlased olid võimekamad?

Homo floresiensis. 1 m pikkused inimesed, elasid veel 12 000 a. tagasi Indoneesias Florese saarel. Hävisid ilmselt vulkaani purske tagajärjel. Kasutasid pihukirvest. Avastati 2004. a.

Inimese evolutsiooni tegurid Looduslik valik suunas eelkõige: 2 -jalal kõndimisele loomtoidulisusele infovahetusele aju arengule. Põhjusteks: Metsade vähenemine Neoteenia Tööriistade kasutuselevõtt

Ühiskondade teke tulenes otseselt: 1. Taimedest ja loomadest, keda oli võimalik kodustada Kus algas põllumajandus? 2. Kliimaoludest 3. Reljeefist, maavaradest Ühiskondade erinevad tasemed on kujunenud eelkõige taimede, loomade erineva levila ja maavarade kättesaadavuse tõttu.

Mis toimub?