EVOLUTSIOONI TENDID Koostas Kersti Veskimets I Paleontoloogia andmed

EVOLUTSIOONI TÕENDID Koostas Kersti Veskimets

I Paleontoloogia andmed Paleontoloogia on teadus väljasurnud organismidest. Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. http: //commons. wikimedia. org

Kuid alati ei ole see nii. . . Pakri poolsaare pankrannik Autorifoto Autori

Fossiilide "metsad" Columbia jõe orgudes Autori foto

Miljonite aastatega on orgaaniline aine mineraliseerunud, puu on muutunud kiviks. Autori foto

Eesti paas on tekkinud 500 000 – 380 000 aastat tagasi! Milliste loomade kivistisi siit võib leida? Milliste taimede? Autori foto

Kivistisi meie paes

Pakri pank Kivimikihid vanusega 500 000 kuni 380 000 aastat Muru Autori foto

Mets Colorado kanjoni kivimikihte saab lugeda kuni 2 miljardi aasta vanuseni Autori foto

Kalju tipust võib leida kalade fossiile. . . Autori foto

Kivistumine saab toimuda vaid teatud tingimustel, enamasti toimub ju kõdunemine. Pehmed koed ei kivistu. Kivististeks loetakse ka kivimis olevaid jälgi organismidest. Fossiilide vanus määratakse radioaktiivsete isotoopide abil. Teades isotoobi poolestusaega, saab kivimis laguproduktide hulgalist vahekorda mõõtes määrata vanust. U 238 – 4, 5 miljardit a K 40 - 1, 25 miljardit C 14 - 5730 aastat

http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Gigandipus. JPG http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Baltic_amber_-_Coleoptera, _Cleridae__Length_10_mm. JPG http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Lonchopteris_rugosa. jpg

II Võrdlusmeetodid 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid - sisemises ehitusplaanis sarnased kuid ülesanne võib olla erinev, näitavad ühtset põlvnemist. Mandunud elundid ehk rudimendid- lähedastel liikidel talitlevad elundid, kuid vaadeldaval liigil mitte.

Viievarbalised jäsemed on homoloogilised elundid - erinevused kujunevad funktsiooni muutumisest http: //anthropologynet. files. wordpress. com

Rudimendid Jääkelundid, mida pole enam vaja. Kolmas silmalaug õndraluu ® kõrvalihased silmahambad tarkuse hambad ®umbsoole ussripik

2. Embrüonaalse arengu võrdlus Biogeneetiline reegel: kõikide selgroogsete varane looteline areng on sarnane. http: //www. biologyreference. com/images/biol_01_img 0111. jpg

3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Võib võrrelda ka valgu aminohappelist järjestust. Kumb annab täpsemad tulemused?

http: //www. insectscience. org/2. 10/ref/fig 5 a. gif

Lähima sugulase - šimpansiga - oleme üsna sarnased. . . Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1%. http: //thundafunda. com/393/? level=picture&id=2541 http: //www. freakingnews. com/Chimpanzee-Pictures-33414. asp http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. digg. ee/resize/i. dailymail. co. uk/i/pix/2009/08/30/article-0063 B 2773000005 DC-285_634 x 766. jpg

…geneetiliselt erineme vaid 1, 6 %! Suurimad erinevused on immuunsüsteemi , apoptoosi ja spermatogeneesi suunavates geenides http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. digg. ee/resize/i. dailymail. co. uk/i/pix/2009/08/30/article-0 http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //c 1. ac 063 B 2773000005 DC-285_634 x 766. jpg images. myspacecdn. com/images 01/43/m_17 d 200 d 61 d 716 b 229849833 dbb 326 a 30. gif

Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene. Kas inimesel on ka ühiseid geene… sisalikuga? rohukonnaga? räimega? vihmaussiga? toomingaga? porganiga? bakteriga? pilvikuga?

Pseudogeenid… …on organismides mittekodeerivad nukleotiidjärjestused (“vanad” geenid), mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. … on tulnud viirustelt, bakteritelt. Nende geenide põhjal saab isegi paremini määrata liigi põlvnemiselugu. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest http: //www. sciencephoto. com/media/89784/view ehk fülogeneesist. http: //www. thebackpacker. com/trailtalk/thread/16779, , 1. php

Molekulaarkella printsiip – molekulaargeneetika võimaldab määrata ka ühiste esivanemate eksisteerimise aega, sest on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus – nt mitokondri DNA-s tekib 1 mutatsioon 6000 aastaga. Tuuma DNA muutub 10 x aeglasemalt Probleem: vanas luus on DNA hulk väga väike, kõrval palju rohkem bakterite DNA-d.

Molekulaarkella järgi arvutatult: Meie ühised esivanemad - gorillaga elasid 14, 5 miljonit a. tagasi. - neandertaallasega 370 000 a. tagasi Esimesed pärisinimesed 150 000 a. t Esimest korda läks pärisinimene Aafrikast välja 45 000 a. tagasi.

III Biogeograafilised tõendid. Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult alamimetajad. Miks? Autori foto http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Albino_Kangaroo. jpg

IV Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - kui inimene suutis, siis. . . http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Vampire_watermelon. jpg http: //www. ozoutback. com. au/postcards_forms/abor_bushtucker_1/Image/au 1

Kas inimene püüab mängida jumalat?

Koerad põlvnevad samadest esivanematest, kuid erinevused on. . .

Suurim liger – tiigerema ja isaslõvi järglane http: //apakabardunia. com/wp-content/uploads/2009/05/liger-kawin-silang-singa-harimau 04. jpg