INIMESE PLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets Me kuulume primaatide

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets

Me kuulume primaatide seltsi, kelle tunnusteks on liikuvad, lamedate küüntega varbad (sõrmed), pöial, väga hea ruumiline nägemine, suur aju, aeglane täiskasvanuks saamine. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. conservation. org/Site. Collection. Images/primates_tree. jpg

5 milj. a. tagasi 7 miljonit a. tagasi 7 milj. a. tagasi 14 miljonit a. tagasi 14 milj. a. tagasi Meie lähimad sugulased ei olegi lahknenud meist väga ammu.

Orangutanid (inimahvid) ei ole meie esivanemad http: //www. zimbio. com/pictures/a. PEP 3 a. Th. Khs/Rare+Bornean+Orangutan+Born+Chicago+Brookfield/rq. CKX 70 u 64 http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //kotaku. com/assets/resources/2007/04/477803 -

Meie suurim lähisugulane, inimahv http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //izismile. com/img/img 2/20090325/bonus//3/gorilla_03. jp

Lähima sugulase - šimpansiga - oleme üsna sarnased. . . http: //thundafunda. com/393/? level=picture&id=2541 http: //www. freakingnews. com/Chimpanzee-Pictures-33414. asp http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. digg. ee/resize/i. dailymail. co. uk/i/pix/2009/08/30/article-0063 B 2773000005 DC-285_634 x 766. jpg

…geneetiliselt erineme vaid 1, 6 %! http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. digg. ee/resize/i. dailymail. co. uk/i/pix/2009/08/30/article-0 http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //c 1. ac 063 B 2773000005 DC-285_634 x 766. jpg images. myspacecdn. com/images 01/43/m_17 d 200 d 61 d 716 b 229849833 dbb 326 a 30. gif

Ainult meil on võimalus oma emotsioone väljendada miimikaga http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //cas. bellarmine. edu/tietjen/Root. Web/Primates. jpg

http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //cas. bellarmine. edu/tietjen/Root. Web/Primates. jpg

http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //cas. bellarmine. edu/tietjen/Root. Web/Primates. jpg

See paneb mõtlema… . . . miks mul autot ja maja ei ole. . . http: //www. freakingnews. com/Chimpanzee-Pictures-33414. asp

Siiski täna ei viitsi. . . http: //images. mirror. co. uk/upl/m 3/apr 2008/2/4/5265 FFD 9 -BD 69 -A 59 B-15 E 58 D 54 AE 1 E 2 BD 4. jpg

Primaatide hulgas on olnud ka väga suuri. Nad ei olnud meie esivanemad http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //laweekly. blogs. com/joshuah_bearman/images/giganto. jpg

Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //ancientstandard. com/images 2/giantape 1. jpg

Viimasel ajal on väga palju uut saadud teada inimese evolutsioonist Leitud on tuhandeid fossiile, tööriistu, väljaheiteid. Nende alusel saab teada inimeste liikumisviisist, kõnevõimest, toitumisest jne. Geneetiliselt (mitokondri DNA, Y-kromosoom) on võimalik mitmete tunnuste väljakujunemise aega kindlaks määrata. Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine.

Lõhestav valik primaatide hulgas toimus kliimamuutuse tagajärjel Ligi 12 milj. a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, rohtlad. 7 - 8 milj. a. tagasi asus üks primaatide populatsioon rohtlasse. Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine

Meie varaseimad esindajad olid lõunaahvid ehk australopiteegid Aafrikas miljonid aastad: Au - australopiteegid H. - Homo ehk inimene http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Humanoid_dated_ages_comparison_01. jpg

http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Map_of_the_fossil_sites_of_the_early_hominids_(4. 4 -1 M_BP). svg

Siredad australopiteegid olid väiksemad ja väiksemate hammastega Robustsed australopiteegid olid kohastunud väga vintske taimtoidu söömisega Kumb võis olla meie esivanemaks? http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=australopithecus+robustus http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //hominid. renecanales. com/Hominids/Paranthropus%2520 Boisei. jpg

Australopiteekide (4 -1 milj. a. tagasi) ajumaht 350 - 500 ml, tugevad lõuad, hambad laiad, taimtoidulised, väikesed (1, 1 - 1, 3 m), pikad käed, elasid gruppides, magasid puu otsas http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. etsu. edu/physics/plntrm/dino/arobustus. gif

Kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja tuua, et vähearenenud last hoida. . . Võimaldas neoteenia süvenemist.

Australopiteegid ei osanud rääkida, ei teinud tööriistu, ei kasutanud tuld, olid karvased http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. archaeologyinfo. com/images/afarensis. JPG http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=australopithecus+afarensis

Australopiteekuse 3, 6 miljoni aasta vanused jalajäljed, mis nagu vaagnaluude ehituski tõendavad, et nad kõndisid täiesti püsti asendis http: //www. unscrewingtheinscrutable. com/node/54 http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. crystalinks. com/lucypaleon 2. jpg

Aafrikas jätkus kliima kuivenemine Puuvilju oli järjest vähem, eelise andis lihatoidule üleminek. Selleks oli vaja kiiremini joosta, paremini higistada, teha tööriistu. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. addingup. org/wpcontent/uploads/2009/05/brain_evo. jpg

Homo habilis - osav inimene 2, 1… 1, 6 milj. a. Esimene perekonna inimene - Homo esindaja. Ajumaht 600 -700 ml http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Homo_habilis-2. JPG

Esimesed pihukirved 2, 4 milj. a. , et rebida nahka, purustada luid, süüa ajusid http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. d. umn. edu/cla/faculty/troufs/anth 1602/images/homo_habilis_img 5. jpg

Homo habilis’ed elasid nagu hüäänid, võttes viimast, mis kiskjatest üle jäi. Üleminek lihatoidule andis aju arengule energiat. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //rst. gsfc. nasa. gov/Sect 20/homo_habilis_003. jpg

Mis võisid olla ajumahu kasvu peamised põhjused? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. bordalierinstitute. com/images/brain. Evolution. jpg

Homo erectus - püstine inimene 1, 8 – 0, 1 milj. a. oli kohastunud metsavaesel ala küttima. http: //commons. wikimedia. org/w/index. php? title=Special: Search&search=homo+erectus

Homo erectus Ajumaht 800 -1000 ml, ruumiline nägemine, hambad näitavad lihatoidulisust, hea termoregulatsioon, karvkate vähenenud, suur kopsumaht.

Homo erectus oli sihvakas, kiire jooksja, suutis kaua aega joosta, sest ei kuumenenud üle http: //www. unscrewingtheinscrutable. com/node/54

Kasutasid tuld, küttisid suuri loomi. Algeline sõnavara, kuid pikki lauseid ei saanud moodustada http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //sdominko. tripod. com/Pictures/Homo_erectus_learns_how_to_use_fire _2. jpg

Homo erectuse arvukus kasvas, levis Aafrikast välja Aasiasse 1, 8 milj. a. tagasi ja Euroopasse 1 milj. a. tagasi

Homo erectuse levik. Jõudsid isegi Jaava saarele. Kas oskasid teha paate? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. athenapub. com/13 erectmp. GIF

Paate polnud vajagi. . . http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. athenapub. com/13 tethmp. GIF

Homo erectus Aafrikas ja Jaava saarel http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. talkorigins. org/faqs/homs/sangiran 17. jpg

Suurte territooriumide hõivamine põhjustas divergentsi, mille tulemuseks kujunes uusi inimlaste populatsioone Homo heidelbergensis Euroopas Ajumaht 1400 ml http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. bbc. co. uk/science/cavemen/images/factfiles/homo_heidelbergen sis_img 1. jpg

Heidelberglased 400 000 a. tagasi Saksamaal http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //brent. kearneys. ca/wpcontent/uploads/2006/07/homo_heidelbergensis_img 2. jpg

Heidelberglased tegid onne. Siin on esimene kunstiteos? Elevandi sääreluu. Viimistletud odad. Küttisid hobuseid, ninasarvikuid. Keel, abstraktne mõtlemine Kannibalism

Tõenäolislt on heidelberglastest kujunenud neandertaallased. Leviku kaart http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //anthro. palomar. edu/homo 2/images/map_of_Neandertal_range. gif

Homo neanderthalensis 230 000 – 30 000 a. tagasi, ajumaht 1400 -1500 ml http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. knihy-a. cz/wp-content/uploads/2010/03/homo-

Neandertaallased Kehaehitus jässakam, lühemad jalad, suurem kolju, esileulatuv nina. • Kasutasid tuld, nahast riideid, peitleid, nuge, naaskleid, odasid. • Jahti pidasid grupis põtradele, mammutitele, piisonitele jt. • Ehitasid onne • Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine.

Neandertaallane ei ole meie otsene esivanem, tõestas S. Pääbo 10 a. tagasi. Kuid viimati tõestas, et ristumine pärisinimesega oli võimalik.

Homo sapiens - pärisinimene …on tekkinud Sahaarast lõuna pool umbes 200 000 a. tagasi. 100 000 a. tagasi levisid Aasiasse, Indoneesiasse ja jõudsid 60 000 a. tagasi Austraaliasse. Teine väljaränne 60 000 a. tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a? tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a.

20 000 a. tagasi osati teha nahast ja puust paate. Ameerikasse levis inimene juba 30 000 a. tagasi?

Cro-Magnonist on leitud esimene pärisinimese kolju: 40 000 a. vanune Kalapüügioskust peetakse kromanjoonlaste eeliseks neandertaallaste ees. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //3. bp. blogspot. com/_i 0 XEcrzxuhw/THPC 9 YFk. WGI/AAAAAE 0/g. C 1 Qmw. C 3 ok. M/s 1600/scene_cro_magnon_big. jpg

Koopamaalinguid on teinud ainult pärisinimesed Lascaux koopamaalid Prantsusmaal http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //static 1. album. ee/files/772/95/orig_19323895_R 8 Iu. jpg

Miks neandertaallased välja surid? Kromanjoonlased ja neandertaallased elasid Euroopas kõrvuti 10 000 a, - samal arengutasemel. Haigused? Segunemine? Väljatõrjumine? Miks kromanjoonlased olid võimekamad? Neoteenia?

Homo floresiensis - 1 m pikkused inimesed, elasid veel 12 000 a. tagasi Indoneesias Florese saarel. Hävisid ilmselt vulkaanipurske tagajärjel. Kasutasid pihukirvest. Avastati 2004. a. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. donsmaps. com/images 5/hobbitflores 2. jpg

Inimese evolutsiooni suunavad tegurid Looduslik valik suunas eelkõige: • kahel jalal kõndimisele • loomtoidulisusele • infovahetusele • aju arengule. Põhjusteks: • Metsade vähenemine … rohttaimede laiem levik … rohusööjate laiem levik • Neoteenia – arengu aeglustumine • Tööriistade kasutuselevõtt

Neoteenia - arengu aeglustumine ja osaline pidurdumine. Nt. : Inimese lõualuid määravate geenide avaldumine peatub varem kui šimpansil. http: //www. newscientist. com/data/images/archive/22087504. jpg

Inimese arengus on üldise aeglustumise foonil ka üks oluline erandnähtus - emakasisese arengu suhteline lühidus. Raseduse kestus on inimesel vaid pisut pikem kui inimahvidel (inimese 40 nädalat šimpansi 34 ja gorilla 37 nädala vastu). Kui aga see arenguperiood pikenenuks proportsionaalselt arengu üldise aeglustumisega, siis peaks inimese raseduse pikkus olema u. 21 kuud. Inimlaps sünnib enneaegsena; tema areng terve esimese eluaasta jooksul vastab inimahvide lootele, ta on täiesti abitu ja nõuab äärmist vanemhoolet. Sellist enneaegsust peetakse inimese ontogeneesile võib-olla kõige pöördelisemaks. Inimlaps tuleb väga varasel arengutasemel pimedast ja stiimulitevaesest üsast valguse, helide, lõhnade, puudutuste ja suhtluse maailma. Tema väga ebaküps aju hakkab arenema selles erutusterikkas keskkonnas. See teebki inimesest üliõppiva looma.

Inimene on kui primaadi loode. Inimese primaadijuveniilsust tõestavad: • • • lame nägu, keha karvkatte puudumine või nõrk areng, naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon, väliskõrva kuju, suure kuklamulgu keskne asend koljupõhimikus (primaatide ontogeneesis nihkub see tahapoole), • suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga, • käte ja jalgade ehitus, • hammaste lõigustumise järjekord.

Ühiskondade teke tulenes otseselt: 1. Taimedest ja loomadest, keda oli võimalik kodustada Kus algas põllumajandus? 2. Kliimaoludest 3. Reljeefist, maavaradest Ühiskondade erinevad tasemed on kujunenud eelkõige taimede, loomade erineva levila ja maavarade kättesaadavuse tõttu.

Mis toimub ja miks toimub?

Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut: 1. kliima 2. kahel jalal käimine 3. üleminek loomtoidulisusele 4. infovahetus 5. neoteenia 6. tööriistade valmistamine 7. ajumahu suurenemine Koosta ajagraafik ajumahu suurenemisest. Australopiteekus 500, H. habilis 700, H. erectus 1000, H. heidelbergensis 1400, H. neanderthalensis 1500, H. sapiens 1500.

Allikad 1. http: //commons. wikimedia. org 2. Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus. T. Sarapuu, M. Viikmaa, I. Puura, Eesti Loodusfoto, 2006. a. Tartu 3. Bioloogia gümnaasiumile 3 osa, A. Tenhunen jt. 2008, kirjastus Avita 4. M. Viikmaa "Inimese evolutsiooni mõistatusi: neoteenia" Eesti loodus, 2008