BIOLOOGILINE MITMEKESISUS 3 Tstuse mju Koostas Kersti Veskimets

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS 3. Tööstuse mõju Koostas Kersti Veskimets Tallinn 2010

3. TÖÖSTUSE MÕJU 18. sajandiks oli Suurbritannia jt. Euroopa maade metsad hävitatud, mitte ainult põldude tarbeks vaid peamiselt raua tootmise eesmärgil.

Kivisöetööstus 1713. a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates – vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, mis sellega kaasneb: • saastamine (esialgu peamiselt õhu), • looduse muutmine, • rahvastiku kiire kasv.

Esimene kivisöel töötav vedur

Happevihmad (happesademed) tekivad peamiselt tööstuse tõttu Põhjustajaks on lämmastiku- ja väävlioksiidid, mis reageerides veega moodustavad happeid. Tulemus: lehed, okkad … bioproduktsioon… lagundajad mullas … muldade leetumine… järvede hapestumine…

Naftatööstus Nafta kasutusele võtmine viis sisepõlemismootori leiutamiseni, järgnesid autod, lennukid…naftalekked.

Igal aastal satub merre üle kolme miljoni tonni naftat, Läänemerre 50 000 -100 000 tonni. Tankeriõnnetustest, naftapuurtornidest ning naftatööstusettevõtete leketest.

Naftatankerid veavad 200 000 t naftat korraga http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //research. dnv. com/marmil/images/image 106. j pg

Soome lahe täielikuks reostuseks piisaks 30 tonnist. Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini: umbes niipalju on hinnanguliselt hetkel (2010. a suurõnnetuse ajal) voolanud naftat Mehhiko lahte. 2000. aastal Muuga sadamas lekkinud laeva Alambra reostustõrjetööd maksid 4 miljonit krooni: lekkis 250 tonni masuuti, reostus ei väljunud sadama akvatooriumist.

Nafta on kerge ja levib väga kiiresti mere pinnal laiali, mis raskendab kogumist

Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku puhastada. Nii määrdub nokk, osa õli neelatakse alla. Näiteks on vähem kui 200 tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelindu. http: //www. oilism. com/oil/wp-content/uploads/2007/12/oilspill 0. jpg

Nafatareostuse mõju on eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine.

Naftaleke Mehhiko lahel 2010. a. http: //www. epl. ee/artikkel/577958

Keemiatööstuse tekkega 20. sajandi algul …algas kemikaalide paiskamine loodusesse: putukamürgid (DDT), väetised, umbrohumürgid, keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne. Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud.

DDT on kantserogeen, mis koguneb organismidesse, eriti rasvkoesse ning kandub kumulatiivselt piki toiduahelat edasi. Kõige rohkem on seda toiduahela tippu kuuluvais loomades, sh inimeses. Lennuk puistab DDT - d

4. okt. 2010. a purunes Ungari alumiiniumitehase jäätmehoidla, millest voolanud mürgine, söövitav muda ujutas üle ja saastas tehase lähistel asuvad asulad. Keemiakatastroofis on hukkunud vähemalt kolm inimest ja tõsiselt vigastada saanud üle 100. Välja paiskus ligikaudu miljon kuupmeetrit mürgiste kemikaalidega muda. http: //forte. delfi. ee/news/teadus/katastroof-ungaris-millest-koosneb-punanemurgimuda. d? id=33818101

Keemiatööstuse arenguga algas PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses. http: //lowcarbonhome. info/wp-content/uploads/2008/05/plastic-garbageii. jpg

USA-s tarbitakse iga 5 minuti jooksul 2 miljonit plastikpudelit http: //www. sustainability-in-packaging. com/furniture/plastic-bottles. jpg

Vaid 1% toodetavast plastikust läheb taaskasutusse http: //www. theferrisfiles. com/photos/uncategorized/2007/11/01/plastic_ocean_trash. jpg

http: //landfillssuck. wordpress. com/

Kalatööstus Ookeanidest (merest) püütakse nii palju kui kätte saab. Seaduseid ei järgita. Tursa arvukus on 1850. a alates langenud enam kui 90%! 600 meetriste põhjatraalidega kammitakse meri tühjaks, mille tulemusel surevad välja ka süvamere elukad.

Kala töödeldakse kohe laevas konservideks http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //peninsulagroup. biz/yahoo_site_admin/assets /images/ship 4. 356104904_std. 34364127_std

Hukkuvad ka need, keda ei püüta: delfiinid, pringlid, vaalad: 300 000 aastas! 750 tonni ühe korraga http: //news. bbc. co. uk/media/images/38724000/jpg/_38724571_dolphin 150. jpg

Autori foto TUUNIKALADE OKSJON JAAPANIS

Prantsusmaa kaalub tuunikala püügi täielikku keelustamist. Tursk on kadumas Läänemerest http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //ec. europa. eu/fisheries/images/cod. jpg&imgre furl=http: //ec. europa. eu/fisheries/marine_species/farmed_fish_and_shellfish/cod/short_c onte

Sinivaalu on 4000 -15 000. Ikka süüakse vaalaliha ja kasutatakse rasva. Satuvad randa, sest tekitame ultraheli

Allikad http: //miksike. ee/docs/lisa/MAHE 2009/naftar eostus_evelin. htm http: //et. wikipedia. org/wiki/DDT