Inimese elukaar Eve Tammaru MPA 2011 Erik H

  • Slides: 22
Download presentation
Inimese elukaar Eve Tammaru MPA 2011

Inimese elukaar Eve Tammaru MPA 2011

Erik H. Erikson Psühhoanalüütilise elukaareuurimuse kuulsaim autor

Erik H. Erikson Psühhoanalüütilise elukaareuurimuse kuulsaim autor

Eriksoni järgi toimub areng inimese elus kolmel tasandil bioloogilised mõjud ja jõud (pärilikkus) n

Eriksoni järgi toimub areng inimese elus kolmel tasandil bioloogilised mõjud ja jõud (pärilikkus) n ümbruse mõju, kultuur (õppimine) n inimese individuaalsus (mina) Inimese elu nelja viimase arenguetapi viljad on - truudus, armastus, hoolitsus, tarkus. n

Charlotte Bühler n n inimene on oma põhiolemuselt tegutsev, eesmärkidele ja eneseteadvusele püüdlev Inimene

Charlotte Bühler n n inimene on oma põhiolemuselt tegutsev, eesmärkidele ja eneseteadvusele püüdlev Inimene võib olla tema ise ainult muutudes või olles valmis muutusteks, kui sisemised või välised ülesanded seda nõuavad. http: //www. charlotte-buehler-institut. at/pict/buehler. jpg

Bühleri inimese elu viis peamist järku n n n 0 -15 aastaselt ei suuda

Bühleri inimese elu viis peamist järku n n n 0 -15 aastaselt ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju iseseisvalt suunata 15 -25 aastaselt on ta kogev, otsiv ja iseseisev inimene 25 -45/50 aastaselt on indiviid sihikindel ja suunatud, eesmärgipärase tegevusega 50 -65/70 aastaselt on indiviid iseenda ja oma minevikutegevuste suhtes kriitiline 65 selt ja vanemalt leiab aset eesmärkide täienemine, esineb ka ebaõnnestumisi või kibedust

Kaasaegsed lähtekohad elukaare mõistesse n n Inimese areng jätkub kogu eluaja. Ka täisea ja

Kaasaegsed lähtekohad elukaare mõistesse n n Inimese areng jätkub kogu eluaja. Ka täisea ja küpsuse/vanaduse elujärkudes tekib inimest uuendavaid võimeid ja jõude. Iga inimese elu moodustab ainulaadese individuaalse terviku. Suurtest individuaalsetest erinevustest hoolimata võib inimese elukaarelt leida arengu üldisi seaduspärasusi. Indiviidi arengusündmusi võib, sõltumata sellest, millistesse elujärkudesse need kuuluvad, kõige paremini mõista, kui neid vaadeldakse seoses mainitud arengu üldiste seaduspärasustega

Arenguperioodid n n Imiku- ja väikelapseiga (0 – 3) Lapseiga (3 - 11/12) Noorukiiga

Arenguperioodid n n Imiku- ja väikelapseiga (0 – 3) Lapseiga (3 - 11/12) Noorukiiga (11/12 - 20/22) Täiskasvanuiga (20/22 – üle 90)

Arengufaasid: Imik (0 -1) n n maailma avanemine välise tajumine keha tajumine liikumine http:

Arengufaasid: Imik (0 -1) n n maailma avanemine välise tajumine keha tajumine liikumine http: //paber. ekspress. ee/fotodb/37 DE 890118 DFDEE 7 C 22573 A 1006 A 900 E/$file/tn_eefv-79 dqrg. jpg

Maimik (1 -3) kõne õppimine ja keeleline areng (1 -2 a. ) n mina

Maimik (1 -3) kõne õppimine ja keeleline areng (1 -2 a. ) n mina teke (2 -3 a. ) n annete ilmnemine n piiride tunnetamine n emotsionaalse intelligentsuse areng n http: //1. bp. blogspot. com/_Sg. UXz. Znmd. Q 0/Sbp. TKEXwi. QI/AAAAACM/220 T-h. Zx. Xj. A/s 400/image 001. jpg

Koolieelik (3 - 6/7 a. ) n n n sotsialiseerumine südametunnistuse aluse teke väliste

Koolieelik (3 - 6/7 a. ) n n n sotsialiseerumine südametunnistuse aluse teke väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) – mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. http: //4. bp. blogspot. com/_ek. R_l 6 j. Uk. Rs/Sn. HHEOxkp. EI/AAAAAwc/Ax. Dp 4 c. Vasss/s 320/4+Preschooler. jpg

Kainik (6/7 -11/12 a. ) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele Tähelepanu on peamiselt

Kainik (6/7 -11/12 a. ) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks on: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng, soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu. http: //www. aosr. org/Orgs/360/School_Pages/Elementary_School/_splash/elementary. jpg

Mürsik (11/12 – 15/16) n n n inimsuhete kriis bioloogiline murdeiga seksuaalsuse teke protest

Mürsik (11/12 – 15/16) n n n inimsuhete kriis bioloogiline murdeiga seksuaalsuse teke protest vanemate vastu identiteedikriis piiride katsetamine http: //2. bp. blogspot. com/_GOIZbo. T 5 dbo/SRGUln. JQj. VI/AAAAAn. A/W-KXQUn. B 0 rw/s 320/1 pilt. jpg

Noorukiiga (15/16 – 20/22) n n n sügavad suhted ideoloogiline kriis, enese otsimine selginemisetapp,

Noorukiiga (15/16 – 20/22) n n n sügavad suhted ideoloogiline kriis, enese otsimine selginemisetapp, ideaalide otsimine ja realiseerimise algus hariduse omandamine iseseisva elu algus

Varane küpsus (20/22 – 40) n n n kasvamine iseendaks, individuaalsuse tugevnemine (sotsiaalse rühma

Varane küpsus (20/22 – 40) n n n kasvamine iseendaks, individuaalsuse tugevnemine (sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat, ) eriala omandamine, harrastused otsitakse oma sisemistele pürgimustele vastavat elukeskkonda iseseisvus ja vastutus kohanemine tööeluga, liigutakse oma elualal edasi elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine http: //f. elu 24. ee/f/2007/07/18/181 t 9 h 17 c 3. jpg

30 -ndate kriis (algab umbes 28 -selt) 30 -aastaseks saanult tunnetatakse sotsiaalset survet, et

30 -ndate kriis (algab umbes 28 -selt) 30 -aastaseks saanult tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Sisemiste küsimuste lahendamine läbi enesekasvatuse: n identifitseerimine n tunnistamine - vastutuse võtmine oma tegude ja reaktsioonide eest n tegutsemine, et elu muutuks soovituks n sisemise tunde leidmise etapp (Mida mina tegelikult tahan teha? Kelle tahet ma õieti teostan? ) n iseenda kohtamine – mõtte- ja tundetasandil oma koha leidmine kollektiivis ja ühiskonnas - perekonnas, inimsuhetes, töös. n suhte loomine elumõttega - oma individuaalsuse tunnistamine ja arendamine (suhe ellu, universumisse)

Hiline küpsusiga (40 – 63/65) n n n 40. aasta üleminek – keskea kriis

Hiline küpsusiga (40 – 63/65) n n n 40. aasta üleminek – keskea kriis kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanuidentiteedist raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest. perekond – laste lahkumine kodust, vanavanemate staatus töö – maksimaalne loomeperiood, pensioniikka jõudmine keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et taluda vananemisega seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium (naistel jällegi varem kui meestel) sõbrad – vabanemine ja rohkem aega http: //sporeflections. files. wordpress. com/2009/03/midlifewebpix. jpg

Elatanuiga (63/65 – 75) n n n n Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus

Elatanuiga (63/65 – 75) n n n n Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole, isoleerida end välisest. Oht, et tunded kobavad minevikku ja muudavad meele kibedaks. Hiline loome Kasvab ümbruse surve inimese kõrvaletõmbumiseks (ealine diskrimineerimine) Pensioniiga – oma peremees: huviringid, reisimine jne Vanavanema staatus Terviseprobleemid http: //4. bp. blogspot. com/_Nsiv. Sk. NV 3 Ns/SRwyzd. Vo. D 6 I/AAAAEbs/Hh. Fub 9 s. G 5 bw/s 400/pension%C 3%A 4 r. gif

Vanuriiga (75 – 90) n n http: //www. canigetaverdict 2. com/wp-content/uploads/2009/03/midlife-crisis. jpg Suhtlemisvajadus Geriaatrilised

Vanuriiga (75 – 90) n n http: //www. canigetaverdict 2. com/wp-content/uploads/2009/03/midlife-crisis. jpg Suhtlemisvajadus Geriaatrilised probleemid Aktiivsest elust kõrvaletõmbumine Vajadus abile

Pikaealisus (üle 90) n Pidev vajadus abile ja hingelisele toele. http: //www. hullumaja. com/files/pictures/2008/04/08/8

Pikaealisus (üle 90) n Pidev vajadus abile ja hingelisele toele. http: //www. hullumaja. com/files/pictures/2008/04/08/8 y. Jbh 4 E 44 X. jpg

E-kool n Kontrolli, kas jäi meelde: http: //mluik. pbworks. com/f/elukaar-jr. htm

E-kool n Kontrolli, kas jäi meelde: http: //mluik. pbworks. com/f/elukaar-jr. htm

Kasutatud kirjandus n n Annuk, T. , Perekonnaõpetus, Koolibri, 1999 Kraav, I; Kõiv, K.

Kasutatud kirjandus n n Annuk, T. , Perekonnaõpetus, Koolibri, 1999 Kraav, I; Kõiv, K. , Inimeseõpetus; Koolibri, 1999 www. koolielu. edu. ee/kyllin/materjalid http: //mluik. pbworks. com/f/elukaar-jr. htm