MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse miste EESTI

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE Ankurvaluuta euro Suletud majandus ? TASAKAALUSTATUD EELARVE Avatud majandus VABAKAUBANDUS Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas PUUDUMINE Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus GDP 12 10 8 6 4 2 0 83 -92 93 94 95 96 97 98 99 2000 Joonis 18. 1. Tootmise ja kaubanduse kasv maailmas 1983– 2000, % Allikas: IMF, World Economic Outlook ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KAUBAD & TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA KAUBANDUSBILANSS = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss – + Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS ti Ee s a gi B el eh Tš So sa Sa k hi e aa Eksport m an ap Ja U SA Import om 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Joonis 18. 2. Impordi ja ekspordi osakaal koguproduktis, 1998, % Allikas: IMF, World Economic Oulook ja Eesti Statistikaamet EKSPORTIJAD IMPORTIJAD EU 17% Muud 46% USA 24% Muud 42% USA 16% Jaapan Hiina 10% 5% Kanada 6% Hiina 4% EU 18% Jaapan Kanada 7% 5% Joonis 18. 3. Kes on maailma suuremad kauplejad, 2000, % Allikas: WTO, International Trade Statistics ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC PÕHJA-AMEERIKA EXP: 964, 4 IMP: 1791, 1 Bilanss: -826, 7 RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KESK- JA IDA-EUROOPA EXP: 6191, 9 IMP: 5738, 2 Bilanss: 453, 7 SOOME JA ROOTSI SRÜ EXP: 28471, 9 IMP: 26928, 5 Bilanss : 1543, 4 EXP: 2125, 2 IMP: 7902, 2 Bilanss : -5777, 0 EUROOPA LIIT AASIA EXP: 41226, 0 IMP: 45217, 5 Bilanss: -3991, 5 EXP: 1252, 0 IMP: 10276, 0 Bilanss : -9024, 0 LÕUNA-AMEERIKA LÄTI JA LEEDU AAFRIKA EXP: 16, 4 IMP: 156, 3 Bilanss: -139, 9 EXP: 5298, 8 IMP: 3041, 2 Bilanss: 2257, 6 EXP: 318, 0 IMP: 136, 4 Bilanss : 181, 6 AUSTRAALIA JA OKEAANIA EXP: 40, 2 IMP: 37, 2 Bilanss : 3, 0 Joonis 18. 4. Eesti eksport ja import maailma erinevate regioonidega aastal 2000 (miljonit krooni)[1] Allikas: Eesti Statistikaamet [1] Euroopa Liit: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi ja Austria. Kesk- ja Ida-Euroopa: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Leedu, Läti, Makedoonia, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused Rahvusvahelise kaubanduse tekkimist põhjustavad tegurid: mitmepoolse kasu olemasolu; hindade erinevused; ressursside piiratus; toodete mitmekesisus. Kaubanduse tekkimist ja kasu sellest selgitatakse kahe teooria abil: Absoluutse eelisseisundi teooria Suhtelise eelisseisundi teooria Absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) Suhtelise eelise teooria – väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Kaubad Suhteline eelis Riigid Eesti 2 1 Kala Paber Soome 4 6 Kala ja paberi kogused, mida on võimalik valmistada ühe tööpäeva jooksul Eestis ja Soomes Eestil on suhteline eelis kala ja Soomel on suhteline eelis paberi tootmise osas Spetsialiseerumise-eelne olukord suletud majanduse tingimustes: Riigid Kaubad Kala 50 (2) = 100 25 (4) = 100 200 Eesti Soome KOKKU Paber 50 (1) = 50 75 (6) = 450 500 Maailmas kokku toodetaks 200 ühikut kala ja 500 ühikut paberit Kaubavahetuse ja täieliku spetsialiseerumisega toodetaks kogu vajaminev kala Eestis ja paber Soomes: Riigid Kaubad Kala 100 (2) = 200 0 200 Eesti Soome KOKKU Paber 0 100 (6) = 600 Maailmas kokku toodetaks 200 ühikut kala ja 600 ühikut paberit ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Väliskaubanduspoliitika Tollimaksu – kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt Kindel tollimaks – tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult Väärtuseline (ad valorem) tollimaks – tollimks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast Kombineeritud tollimaks – tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks Liikuv tollimaks – tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega Eestis hakkas kehtima enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadus alates 1. jaanuarist 2000 Seaduse kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad Impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Muud kaubanduspiirangud: Vabatahtlikud ekspordipiirangud – iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas Ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni Varjatud ekspordi subsideerimine – juhtum, ku valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis- ja arendustööd uute toodete turule toomiseks Ekspordimaks – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga Avalike hangete diskrimineerimine – juhus, kus valitsus eelistab välismaistele tootjatele kodumaiste tootjate toodangut Kodumaise tööstuse osaluse kohustus – valitsus loob olukorra, kus importkaup peab teatud osas olema toodetud kodumaiste ettevõtete abiga, tagades seega töökohtade säilimise ANDRES ARRAK 8 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelised kaubanduslepingud: Vabakaubanduspiirkond – koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega Tolliliit – koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas GATT – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 1947. aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine. Leping jõustus 1948. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon Asutati 1. jaanuaril 1995. a. eesmärgiga edendada vabakaubanduse ja samuti maailmas ühtsete kaubandusreeglite kehtestamiseks WTO tegevusprintsiipide kohaselt peab rahvusvaheline kaubandus olema: mittediskrimineeriv vabam läbipaistvam suurema konkurentsiga arengumaid eelistav ANDRES ARRAK 9 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon EESTI MAKSEBILANSS (mln kr), LÜHIKE VERSIOON http: //www. ee/epbe/sdds/balance. html. et JOOKSEVKONTO Kaubandusbilanss Eksport Import Teenuste bilanss Kreedit Deebet Tulude bilanss Ülekannete bilanss KAPITALI- JA FINANTSKONTO Kapitalikonto Finantskonto Otseinvesteeringud Välismaal Eestis Portfelliinvesteeringud Nõuded Kohustused Muud investeeringud Nõuded Kohustused Vead ja täpsustused ÜLDBILANSS Reservid ANDRES ARRAK 10 2001 -5 093 -12 144 56 346 -69 490 9 575 25 486 -15 911 -3 483 1 959 7 512 279 7 234 5 601 -1 043 6 645 1 855 573 1 282 -223 -2 819 2 597 -148 2 271 -5 911 -13 805 58 642 -72 448 10 160 28 867 -18 706 -4 926 2 660 5 507 90 5 417 6 901 -3 528 9 430 1 629 229 1 401 -2 114 -5 202 3 088 -326 -730 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilanss – statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga RAHA TULEB RIIKI SISSE RAHA LÄHEB RIIGIST VÄLJA J O O K S E V K O N T O KAUBAD & TEENUSED IMPORT EXPORT INVESTEERINGUD & LAENUD VÄLISMAALT VÄLISMAALE K A P I T A L I & F I N A N T SKONTO Maksebilanss on tasakaalus, kui: JOOKSEVKONTO + KAPITALI & FINANTSKONTO + RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0 ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Välisinvesteeringud võib jagada: Otseinvesteeringud – sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle Portfelliinvesteeringud – investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita VÄÄRTPABERID Eksport Import INVESTEERIMISPANK või MAAKLER INVESTOR Import Eksport KAPITAL Joonis 18. 5. Portfelliinvesteeringute tegemine Eestisse OMANDIÕIGUS Eksport Import TÜTARFIRMA EMAFIRMA Import Eksport KAPITAL Joonis 18. 6. Otseinvesteeringute tegemine Eestisse ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline investeerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja –kohustuste konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehtivates turuhindades Netoinvesteerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning -kohustuste vahe Joonis 18. 7. Rahvusvaheline investeerimispositsioon ANDRES ARRAK 13 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL