INIMESE HOMOSTAAS Koostas Kersti Veskimets Kordamiseks Inimese kuuluvus

INIMESE HOMÖOSTAAS Koostas Kersti Veskimets

Kordamiseks: Inimese kuuluvus Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik - loomad selgroogsed imetajad primaadid inimlased inimene pärisinimene Vaata 5 -minutilist ülevaadet inimese anatoomiast

Kordamiseks: PRIMAATIDE TUNNUSED 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Väga liikuvad sõrmed Lamedad küüned Väga hea nägemine Vähenenud haistmine Näokolju lamenemine Aju areng Elupaigaks metsad (valdavalt puudel) Neoteenia

Kordamiseks: Inimese iseloomulikud tunnused 1. 2. 3. 4. 5. 6. Väga suur ajumaht – 1400 ml Püstine kehahoiak – kehaehitus Väga aeglane areng – neoteenia Mitmekesine toit, selle töötlemine Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus Perekond – ühiskond - tehnoloogia

Nii keha sees kui väliskeskkonnas toimub pidevalt muutusi Organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust - homöostaasi. Peamiselt närvide ja hormoonide abil. Rakkudes peab olema õige ainete kontsentratsioon. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Meie rakud signaliseerivad üksteisele ja vastavalt sellele, avalduvad meie geenid. Kui rakk on kaotanud normaalse talitlemisvõime, suunatakse ta apoptoosi (rakkude programmeeritud surm, kus laguproduktid ei häiri naaberrakke).

Rakkude suhtlemiseks on mitmeid võimalusi: • Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad vaid teatud rakke • Närvirakkude signaalidel põhinevad lihasrakkude töö, aistingud ja mälu • rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd - nt valged verelibled • kasvufaktorid on signaalained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu (nt süljes, stimuleerib seedetrakti rakkude uuenemist).

Närvisüsteem jaotub kaheks : Kesknärvisüsteem • peaaju: 1, 35 kg, 100 miljardit neuronit ja gliiarakku • seljaaju Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju saab teavet, töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumatud - autonoomsed

Piirdenärvisüsteem jaguneb: SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM: Kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis

Neuroni neuriidi pikkus võib olla üle ühe meetri Dendriidid toovad signaale Närvilõpmed Rakukeha Tuum Akson ehk neuriit viib erutust välja Müeliintupp kaitseb, müeliini toodavad gliiarakud http: //www. argosymedical. com/Other/samples/animations/Dual%20 Roles%20 of%20 Pancreas/index. html

Närvikiudude kimbud koos sidekoega moodustavad närvi Kesknärvisüsteemi hallaine - neuroni kehad, valgeaine - närvikiud Närvi ehitus http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. demosschiropractic. com/illus/spinal-nerve-distribution. gif

Signaalide liikumine närvirakkudes Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne. Pinge erinevuse (puhkepotentsiaal -60 kuni -90 m. V) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+ ioon) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus. Vaata animatsiooni puhkepotensiaalist

Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub. Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirusega piki närvikiudu - see ongi närviimpulss. Naatriumikanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad kaaliumikanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. Uus aktsioonipotentsiaal saab nüüd tekkida.

Aktsioonipotentsiaal http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. interactive-biology. com/wpcontent/uploads/2009/12/Action_potential_propagation_animation. gif&imgrefurl=http

Kus on sünapsid?

Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele keemilises sünapsis Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel. Sünapsis on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin), mis vahendavad impulsi liikumist. Mediaatorid avavad ioonkanalid Na+ ioonidele Kui mediaatorit enam ei vajata, liiguvad nad tagasi. Vaata animatsiooni keemilise sünapsi tööst Siin on ka väga selge animatsioon sünapsi tööst

Põieke, milles on ülekandeaine ehk transmitter ehk mediaator Kui aktsioonipotentsiaal jõuab sünapsi, siis vallandub mediaator kahe raku vahele. Mediaator ühineb retseptoriga ja vallandub aktsioonipotentisaal Avatud kanal

Mediaatorid Neid on kümned erinevaid ja avastatakse järjest uusi. Näiteks: Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti regulatsioonis Dopamiin, serotoniin - rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. Mediaatorite sünteesihäired põhjustavad mitmeid haigusi (Parkinsoni tõbi). Valuvaigistite (morfiini) mõju seisneb selles, et nad asuvad mediaatori asemele ja impulss ei saa edasi kanduda.

Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele elektrilises sünapsis. . . on võimalik sel juhul, kui neuronite membraanid on omavahel väga tihedas ühenduses. Siis naatrium-ioonid liiguvad läbi avatud ioonkanalite teise rakku ja põhjustavad seal depolarisatsiooni.

Neuron ja sünapsid

Suuraju - mõtlemine Piklikaju – südame töö, hingamine Keskaju - silmade ja pea liigutused Väikeaju koordinatsioon, tasakaal http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //lepo. it. da. ut. ee/~pedaste/tubakas/Image 52. gif

Ühel neuronil on tuhandeid sünapse teiste neuronitega Ajus on miljardeid sünapse: 1 000 000 000! Ajumaht on 1013 - 1015 baiti. Mida rohkem signaale ajus liigub, seda rohkem sünapse tekib, st aju kasvatab end töö käigus ise. Mida rohkem sünapse, seda võimekam on aju. Miks lapsed omandavad võõrkeeled kiiremini? Miks lugemaõpetamine 7 -lt on raskem, kui 3 -aastaselt? Miks kõnetus keskkonnas elanud laps ei suuda ka teismelisena kõnet omandada? MIKS ON VAJA ÕPPIDA?

Õppimine ja mälu Vastsündinu ühel neuronil on u. 2500 sünapsi, täiskasvanul võib olla 20 000 ! Millest oleneb? Info töötlemise etapid: I Info jõuab sensoorsesse mällu – ununeb kohe II Kui verbaliseerime – primaarsesse mällu III Harjutades viime sekundaarsesse mällu IV Pidev harjutamine - püsib igavesti (kõndimine) Aju kasutab kogu keha kasutatavast hapnikust rohkem kui ühe neljandiku. . . peensool sarnaneb keemiliselt ajuga ning see sisaldab närviülekandeid vahendavaid aineid ja hormoone, mis sorteerivad ning analüüsivad seedimise ajal toitu? Nii et ka sooltoruga saab mõtelda.

EMOTSIONAALNE AJU JUHIB KÕIGI MEIE ORGANITE TÖÖD, ALATES SILMADEST KUNI KUSEPÕIENI: Kui emotsionaalne aju on aastaid pideva pinge all (krooniline stress), siis hakkab ta meie keha valesti juhtima: • Pidev väsimus, väljapuhkamatuse tunne • Kõrgenenud arteriaalne vererõhk • Pidev peavalu, kohe hommikul ärgates (pingepeavalu) • Iiveldus, kõrvetustunne seedetraktis, suu kuivus, 12 -sõrmiksoole haavand, mao limaskesta põletik, jämesoole haavandiline limaskesta põletik • Sagenevad nn. “külmetushaigused”( pikaajalise pinge tagajärjel on immuunsüsteem nõrgenenud ) • Südame pekslemine, rütmihäired (emotsionaalse aju pidev stimuleeriv toime südamele. KAS ME SAAME OMA EMOTSIOONE JUHTIDA? KAS ME SAAME STRESSI VÄLTIDA ?

Alkoholi-, tubaka- ja narkootikumide toimest Nad muudavad sünapse, mille tulemusel tekivad püsivad muutused kesknärvisüsteemis. Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad sarnaselt mediaatoritega, selletõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus, sõltuvus…. . . valu.

Neuromuskulaane sünaps - koht, kus närv ja lihas kohtuvad Sünapsi läbib elektriline signaal ja käivitab kaltsiumiioonide voo, mis paneb valgulised kiud ehk müofilamendid üksteise peale libisema. Kui see juhtub, lüheneb sarkomeer. Sarkomeer on paks lihaskiudude süsteem, mis annab südame- ja skeletilihastele iseloomuliku vöödilise välimuse. Miljardid lühenevad sarkomeerid panevad kogu lihaskiu kokku tõmbuma. Niisiis ka lihased ei tõmbu ilma kaltsiumiioonideta kokku.

Refleksikaar: Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Sealt liigub erutus eferentset närvi pidi kindla organi piirkonda (nt lihasesse). Viimane reageerib erutuse toimel. http: //qwickstep. com/search/arc-reflex. html

Põlverefleks http: //qwickstep. com/search/the-knee-jerk-reflex. html

Allikad • "Bioloogia gümnaasiumile" 3. osa, A. Tenhunen jt. 2008, kirjastus Avita • "Bioloogia gümnaasiumile! II osa 3. kursus, M. Viikmaa, U. Tartes, 2008, kirjastus Eesti Loodusfoto