HOMOSTAAS INIMESEL Koostas Kristel Mekask HOMOSTAAS Organismi vime

  • Slides: 21
Download presentation
HOMÖOSTAAS INIMESEL Koostas: Kristel Mäekask

HOMÖOSTAAS INIMESEL Koostas: Kristel Mäekask

HOMÖOSTAAS Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Energiabilanss Hingamine Vereringe Eritamine

HOMÖOSTAAS Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Energiabilanss Hingamine Vereringe Eritamine Termoregulatsioon

ENERGIABILANSS Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus.

ENERGIABILANSS Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke.

ENERGIABILANSI VALEM E= A+K+M+V+U+T E toidu ja joogiga saadav energia A ainevahetus M soojuskiirgusena

ENERGIABILANSI VALEM E= A+K+M+V+U+T E toidu ja joogiga saadav energia A ainevahetus M soojuskiirgusena eralduv energia V väljaheide T töö mida tehakse K U kasv uriin

HINGAMINE Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Iga hingetõmbega uuendatakse

HINGAMINE Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere O 2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O 2 20, 93% 16, 4% CO 2 0, 03% 4, 1%

Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO 2 sisalduse järgi veres.

Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO 2 sisalduse järgi veres.

Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb atmosfäärirõhk liigub

Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb atmosfäärirõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel

hingetoru roided alveoolid diafragma Kopsude ehitus

hingetoru roided alveoolid diafragma Kopsude ehitus

Hingamise etapid: 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja

Hingamise etapid: 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO 2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.

 Hapnik kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks. Vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse

Hapnik kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks. Vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse (nt. ATP). Ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad CO 2 ja vesi.

Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise

Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 – 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel.

Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist. Kopsude tumenemist põhjustab

Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist. Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm.

VERERINGE Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame

VERERINGE Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. Noradrenaliin tekitab viha. Vereringe

Adrenaliin aitab meid hoida erksana ja tegutsemisvalmis. • kiireneb südametöö, • hingamine, • higistamine.

Adrenaliin aitab meid hoida erksana ja tegutsemisvalmis. • kiireneb südametöö, • hingamine, • higistamine. Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam.

VERESUHKUR Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas

VERESUHKUR Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sialdust.

rakud kasutavad elutegevuseks glükoosi veresuhkru sisalduse langetamine pankreas eritab insuliini maks talletab glükoosi HOMÖOSTAAS

rakud kasutavad elutegevuseks glükoosi veresuhkru sisalduse langetamine pankreas eritab insuliini maks talletab glükoosi HOMÖOSTAAS veresuhkru sisalduse tõstmine maks lagundab glükogeeni pankreas eritab glükagooni

Glükoos satub verre: • Toidus sisalduvate süsivesikutega • Varuaine glükogeeni lagundamisel • Glükoosi sünteesimisel

Glükoos satub verre: • Toidus sisalduvate süsivesikutega • Varuaine glükogeeni lagundamisel • Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (nälgimisel) Glükoosi saab nt taimsetest toitudest tärklise ja tselluloosi (inimene ei suuda seedida) kujul ning lihast glükogeeni kaudu. Nii inimesed, kui loomad saavad glükoosi peamiselt toidust.

Suhkruhaigus ehk diabeet on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. Suhkruhaigus võib põhjustada: • Verevarustusehäireid

Suhkruhaigus ehk diabeet on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. Suhkruhaigus võib põhjustada: • Verevarustusehäireid • Silmade kahjustusi • Neerude kahjustusi • Infarkt (süda), insult (aju) Normaalne veresuhkru tase on 3, 5 -5, 5 mmol/l. Testi oma teadmisi suhkruhaiguse kohta

MAKSA ÜLESANDED Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke,

MAKSA ÜLESANDED Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). maks Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone

Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini.

Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda.

Kasutatud materjal: • http: //www. oup. co. uk/oxed/children/oise/pictures/humans/lungs/ • http: //www. glencoe. com/sec/science/webquest/content/images/lungs. j

Kasutatud materjal: • http: //www. oup. co. uk/oxed/children/oise/pictures/humans/lungs/ • http: //www. glencoe. com/sec/science/webquest/content/images/lungs. j pg • http: //mediabyran. kib. ki. se/projects/cns/atlas/images/Medulla. jpg • http: //northernimages. com/webgallery/mammals/medium/WAD 06_97 30. jpg • http: //english. people. com. cn/200605/26/images/cat. jpg • http: //medimages. healthopedia. com/large/lungs. jpg • http: //wappingersschools. org/RCK/staff/teacherhp/johnson/visualvoca b/Cell. Respiration. jpg • http: //ernaehrung. coop. ch/tipps/_img/img_main_diabetes. jpg • http: //www. inimene. ee/pages. php 3/06? haigus=747&text_type=2#S% FCmptomid%20 ehk%20 avaldumine%3 Ca%20 name%3 D%22 S%FC mptomid_ehk_avaldumine%22%3 E%3 C%2 Fa%3 E • http: //www. healthynj. org/dis-con/diabetes/main. htm