Homostaas ja kofsioloogilised kohastumused M Agasild Homostaas Vaatamata

  • Slides: 11
Download presentation
Homöostaas ja ökofüsioloogilised kohastumused M. Agasild

Homöostaas ja ökofüsioloogilised kohastumused M. Agasild

Homöostaas Vaatamata muutlikele tingimustele püsib loomade sisekeskkond stabiilne Stabiilne sisekeskkond = homöostaas n Mis

Homöostaas Vaatamata muutlikele tingimustele püsib loomade sisekeskkond stabiilne Stabiilne sisekeskkond = homöostaas n Mis on osmoos ?

VESI JA SOOLAD n n Elu on arenenud merevees – maismaaloomade kehavedelike ioonne kontsentratsioon

VESI JA SOOLAD n n Elu on arenenud merevees – maismaaloomade kehavedelike ioonne kontsentratsioon sarnaneb mereveega… Seega elavad enamiku loomade rakud endiselt merevees… Meres elavatel selgrootutel on vere osmootne rõhk ja ioonne koostis sama kui vees. Seega ei tule neil tegelda soolasisladuse regulatsiooniga.

Magevees ealavad loomad n n n Kehavedelikes on sooli rohkem kui vees, järelikult tungib

Magevees ealavad loomad n n n Kehavedelikes on sooli rohkem kui vees, järelikult tungib vesi pidevalt kudedesse. Sooli saadakse toidu või lõpuste kaudu neid veest absorbeerides. Erituselundid peavad eritama liigse vee.

Vee ja soolade tasakaalu säilitamine vees Luukala magevees Vesi siseneb osmoosiga Sool siseneb lõpuste

Vee ja soolade tasakaalu säilitamine vees Luukala magevees Vesi siseneb osmoosiga Sool siseneb lõpuste kaudu Vesi väljub uriiniga Sool eraldub naha kaudu Kõhrkala merevees Vesi siseneb osmoosiga Sool toiduga Vesi väljub uriiniga Sool eraldatakse rektaalnäärmetega Luukala Merevees Joob merevett Veekadu uriiniga ja naha kaudu Sool väljub lõpuste kaudu Imetaja merevees Vesi ja soolad toiduga. Väga soolane uriin Tavaliselt ei joo Veekadu naha kaudu

Vee ja soolade ainevahetus maismaaloomadel n n n Vett saadakse toidu ja joogiga Soolade

Vee ja soolade ainevahetus maismaaloomadel n n n Vett saadakse toidu ja joogiga Soolade liig eritatakse erituselundite kaudu. Vett kaotatakse hingamispindade kaudu Vett kulub termoregulatsiooniks. Kohastumused, mis aitavad vähendada veekaotust

Kehatemperatuur mõjutab loomade aktiivsust n n n Kehatemperatuurist sõltub loomade aktiivsus. Loom suudab olla

Kehatemperatuur mõjutab loomade aktiivsust n n n Kehatemperatuurist sõltub loomade aktiivsus. Loom suudab olla aktiivne -2 kuni + 50 kraadini. Neist madalamaid ja kõrgemaid temperatuure talutakse ainult puhkeseisundites. ? Miks hukkuvad loomad madalamatel ja kõrgematel temperatuuridel ?

kehatemperatuur Ektotermne loom Kõigusoojane Kasutavad kehatemperatuuri tõstmiseks väliskeskkonnast adsorbeeritavat soojust n Endotermne loom –

kehatemperatuur Ektotermne loom Kõigusoojane Kasutavad kehatemperatuuri tõstmiseks väliskeskkonnast adsorbeeritavat soojust n Endotermne loom – Püsisoojane – linnud ja imetajad n

Kehatemperatuur Ektotermne loom Elavad peamiselt troopikas Vajavad vähem energiat On aeglasemad n Endotermne loom

Kehatemperatuur Ektotermne loom Elavad peamiselt troopikas Vajavad vähem energiat On aeglasemad n Endotermne loom On kosmopoliidid n Vajavad rohkem energiat On kiiremad

n n Mõiste ektotermne loom ei kattu täiesti mõistega kõigusoojane Mõiste endotermne loom ei

n n Mõiste ektotermne loom ei kattu täiesti mõistega kõigusoojane Mõiste endotermne loom ei kattu täiesti mõistega püsisoojane

Loomad vajavad hapnikku Energiat vajatakse, et läbi viia toitainete oksüdeerumist. n Kui tekib hapnikuvaegus,

Loomad vajavad hapnikku Energiat vajatakse, et läbi viia toitainete oksüdeerumist. n Kui tekib hapnikuvaegus, siis: Püütakse hingamispindade ventilatsiooni intensiivistada… Püsivalt madala hapnikusisalduse korral: 1. On suurenenud hingamispindade pindala 2. Suureneb hapnikku siduva pigmendi hulk ja selle hapnikusidumisvõime. n