ORGANISMIDE PALJUNEMINE Koostas Kersti Veskimets Kordamiseks Kirjutage endale
- Slides: 22
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Koostas Kersti Veskimets Kordamiseks: Kirjutage endale konspekt toimuvast: Lümfotsüüdi elu: molekulide täpne käitumine 8 min sama koos tekstiga
I Mittesuguline paljunemine …uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. 1. Vegetatiivne paljunemine: * Otsepooldumine (amitoos) bakteritel * Mitoos - ainuraksetel * Pungumine – ainuõõssed, käsnad, pärmseened. * Õistaimed - sibula, mugula, risoomi, varre, lehe jt abil.
Bakterite otsepooldumine Bakterite paljunemine võrreldes raku paljunemisega http: //www. mansfield. ohio-state. edu/~sabedon/009 bnfis. gif
Pärmseene rakud punguvad Vaata pärmseente pungumist http: //farm 4. static. flickr. com/3314/3507133086_b 40 acb 2 da 1. jpg
Käsnad punguvad http: //www. ut. ee/BGZM/pildid 2/kasn. jpg http: //www. bumblebee. org/invertebrates/images/Spongia. jpg
Ainõõssed punguvad Vaata hüdrat: http: //www. youtube. com/watch? v= 9 MEt 0 Ot 7 Pkc&NR=1&feature=fvwp Hüdra pungumine • http: //universe-review. ca/I 10 -54 -cnidaria. jpg
Korallid on ka ainuõõssed, punguvad http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Cup_coral. jpg
C: Documents and SettingsOwnerDesktopkersti backupplaat 11 Jaapan Osaka, akvaarium, Nara, Oji-loomaaedJaapan uuesti 370. avi
http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Coral_Garden. jpg
Õistaimed vegetatiivsete osadega: sibula, mugula, risoomi, varre, võsundi, lehe jt abil. http: //nammy. pbworks. com/f/1193502844/küüsla jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Tulip_00126 -27. jpg
Maikellukesed paljunevad risoomiga - maa-aluse varrega http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Convallaria_majalis_0001. JPG
Kalmus, vesikupp ja pambus paljunevad risoomiga http: //www. rhizomesystems. com/images/rhizo me_example. png http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: P 1110819. JPG
Ameerika haavad: kas palju puid või üks? Üks puu 47 000 tüvega 43 hektaril 6500 tonni (10 000 a? ) Autori foto
2. Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. http: //bio. edu. ee/taimed/general/images/00 sonajalg. gif
Kollad on ka sõnajalgtaimed
Laanesõnajalgadel kasvab lehtri keskele üks eoseid kandev leht
Seene kübara all on eoslehed või torukesed Vaata seente kasvu ja eoste levimist! http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Leccinum. Lepidum_03. jpg
Puuseene viljakeha on samuti eoste tootmiseks
Penicilliumi eosed ja kolooniad Petri tassil http: //www. uoguelph. ca/~gbarron/MI SCELLANEOUS/penmic 1. jpg http: //kacc. rda. go. kr/File. Down/upload/kacc/ data/mgd 02/Penicillium%2043476 -31. jpg
Sammaltaimed eospeadega
Mittesugulise paljunemise eripärad • Järglased on geneetiliselt identsed. • Kiire paljunemine
• Miks ostetakse tulbisibulaid, mitte seemneid? • Miks paljundatakse õunasorte silmamise teel?
- Kersti veskimets
- Koppvetikas
- Kersti veskimets
- Raku ehitus
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Ovogenees
- Klassikaline geneetika
- Kaheliviljastumine
- Bioinvasioon
- Mitokonder ja kloroplast
- Kersti veskimets
- Palavik peale vaktsineerimist
- Neandertaallane
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Müofibrill
- Ripsepiteel
- Desoksüribonukleotiid