Aleksandr Sergejevit Pukin 1799 1837 ja tema aeg

Aleksandr Sergejevitš Puškin (1799 – 1837) ja tema aeg TPL 2016

A. S. Puškin – vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid O. A. Kiprenski

1801 tapeti keiser Paul I ja troonile asus tema poeg Aleksander I Paul I Aleksander I

Päritolu Puškinid kuulusid Moskva haritud aadlisse. Luuletaja isa oli põlisaadlik, ema pärines Etioopia vürsti pojast Abram Hannibalist, kelle Peeter I oli Venemaale toonud ja oma lähikonda võtnud.

Xavier De Maistre, Noor Puškin (1800 – 1892), Puškini muuseum Moskvas

Hoidja Arina Rodionovna Pärisorjast külanaine, luuletaja õe hoidja, kellesse Puškin suhtub äärmise soojusega. Vanemad suhtusid poega millegipärast külma ükskõiksusega, mistõttu oli tema lapsepõlv rõõmutu. Luules ei räägi ta lapsepõlvest ega maini kordagi isa-ema.

Tänu koduõpetajaile valdas Puškin varakult vabalt prantsuse keelt; luges juba enne kooli läbi isa raamatukogu. Ta ise pidas tähtsaks füüsilisi saavutusi, oli osav tantsija, vehkleja ja laskur, julge ja riskialdis. Puškin (1810), S. G. Tširikov

Napoleoni sõjakäik Venemaale lõppes 1812. a hävitava lüüasaamisega Napoleon (1805), autor Andrea Appiani Kutuzov

Tsarskoje Selo lütseum 1811 -1817 õppis Puškin 19. sajandi joonistus Tsarskoje Selo lütseumis. See oli kinnine õppeasutus, kus algselt pidid õppima hakkama ka keiser Aleksander I nooremad vennad. Ehkki plaanist loobuti, kujunes lütseumis õppimine siiski privileegiks.

Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12 -14 -aastasi poisse õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult. Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi. Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused, arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond oli vaidlushimuline. Kool asus Katariina lossi tiibhoones

Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli kutsutud 72 -aastane Deržavin, vene luule patriarh: “Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni algas vene kirjanduse eksam. . . Lugesin oma “Mälestusi Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel. Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses. . . Ma ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind emmata. . . Mind otsiti, kuid ei leitud. . . ”

16 -aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees. Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit. Autor Ilja Repin (1911)

Pjotr Jakovlevitš Tšaadajev Puškini suuremaid mõjutajaid lütseumi päevil: arusaam eneseväärikusest, vaimsest vabadusest. 1812. aasta Isamaasõja kangelane; vapper, aristokraatlik, ilus, sundimatu suhtleja, oma aja haritumaid mehi. 1816. aasta alguses viidi ta üle kaardiväe husaaripolku, mis paiknes Tsarskoje Selos; tutvusid Nikolai Karamzini

Pagendus lõunas (1820 -1824) Poliitiliste värsside ja epigrammide tõttu saatis Aleksander I Puškini pagendusse. Mõnda aega viibis Puškin Kaukaasias ja Krimmis, mida on pidanud elu õnnelikemaks ajaks. Romantilised lõuna-poeemid: “Kaukasuse vang” “Bahtšisarai purskkaev” Puškini poeemid algatasid vene ajakirjanduses poleemika romantismi üle.

Pagendus lõunas (1820 -1824) Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega. Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse. Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin külvitööle minna”). Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve alla, õiguseta sealt lahkuda.

Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja

Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse. Kui ime jäi see tund mul meele: just nagu põgus nägemus sa, kaunis, ilmusid mu teele kui puhta ilu kehastus. Kui süda mures tröösti vajas, kui elulärm mu ümber kees, õrn hääl veel kaua kõrvus kajas, hell pilk veel seisis silme ees. Aeg möödus. Elu marus ruttu kõik unistused hajusid ja paksu unustuseuttu

Ja keset halli oleskelu siis õhtusse mu päevad said. Mul polnud armastust ja elu ja vaimustust ja pisaraid. Ent lõppes öö, mis lasus hingel: just nagu põgus nägemus sa jälle ilmusid, mu ingel, kui puhta ilu kehastus. Ja valgus sügav rõõm mu rindu ja süda on täis joobumust ja jälle tunneb eluindu ja pisaraid ja armastust. Tõlkinud August Sang

Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja

Asumisel Mihhailovskojes (18241826) Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas. Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene rahvaluulet uurima ja üles kirjutama. Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi – realismi juurde. Mihhailovskojes kirjutas poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega; osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”; tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted; esietendus alles 1870.

Luuletaja töötuba Mihhailovskojes

19. nov 1825 suri ootamatult Aleksander I; Nikolai I võimuletõusuga algas Venemaal uus ajastu. Nikolai kohta on öeldud, et ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku sõjaväekasarmut, hoolimata inimeste ehk sõdurite olukorrast, pöörates peaaegu kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise ja välise võimsuse kasvatamisele. Temaaegset Venemaad nimetati Euroopa sandarmiks. Keiser Nikolai I

Dekabristide ülestõus 14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse. Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks; liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia; nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema troonipärija Konstantini troonileasumist. Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest, viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja asumisele Siberisse.

Karl Kolmani pilt ülestõusust

1826. aastal moodustas Nikolai I Venemaa Keisririigi kontrollimiseks Isikliku Kantselei, mille 3. osakond, sisuliselt poliitiline politsei, tegeles keisrivastase tegevuse ja riikliku julgeoleku ohtude ning riigiaparaadi korruptsiooni jälgimisega. Venemaa salapolitsei otseseks loojaks ja juhiks sai baltisaksa päritolu keisri isiklik sõber jalaväekindral Alexander von Benckendorff (Peeter Volkonski esiisa, pildil). Salapolitsei

Puškin ja keiser Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust jõudsid Puškinini Mihhailovskojes. Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata, vabastades ta nii üldisest tsensuurist. Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima Benckendorffile aru andmas; noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses. Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.

Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel), M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)

Abielu 1830. aastal abiellus Puškin Moskva kaunitari Natalja Gontšarovaga. Puškini abikaasa Natalja, portree autor Ivan Makarov

Natalja Puškina (1831 – 1832), A. Brüllov

Puškini-aegne ball

Abielu Puškini abielu osutus õnnelikuks. Paari sidus armastus, nad said neli last. Nende vanimat tütart Mariat peetakse Anna Karenina prototüübiks (Wikipedia). Puškini järeltulijaid elab praegu nii Euroopas kui ka USA-s. Aleksander Puškin ja Natalja Gontšarova Aleksander Burganovi skulptuur Moskvas Arbati tänaval

Boldino sügis 1830 Kolme kuu jooksul valmisid “Jevgeni Onegin” Väikesed tragöödiad “Ihnus rüütel” “Mozart ja Salieri” “Kivist külaline” “Pidu katku ajal” “Belkini jutustused” luuletusi ja artikleid A. Tropinin

“Jevgeni Oneginit” kuulamiseks Venekeelne audioraamat https: //www. youtube. com/watch? v=Ptt 8 S- OXCg. A Raadioteater, „Jevgeni Oneginit“ loeb Olev Tinn https: //arhiiv. err. ee/vaata/aleksandr-puskin- jevgeni-onegin-01 https: //arhiiv. err. ee/vaata/aleksandr-puskinjevgeni-onegin-02/same-series Heino Mandri (pildil) loeb katkendi „Jevgeni Oneginist“ (5. ptk, XXV) https: //arhiiv. err. ee/vaata/naitlejad-esitavad- oma-lemmikteoseid-heino-mandri/similar 42624

Pjotr Tšaikovski ooper “Jevgeni Onegin” Renee Fleming Tatjanana kirjastseenis http: //www. youtube. com/watch? v=Lz_Z 9 Tp_ Fr. Y Natalja Kovalova kirjastseenis http: //www. youtube. com/watch? v=Z 90 o. Dn 9 V a-M Onegini aaria – Dmitri Hvorostsvski http: //www. youtube. com/watch? v=qa_13 x. Mh jkg Teatris Vanemuine http: //www. vanemuine. ee/repertuaar/jevgeni-

John Granko ballett “Onegin” Puškini poeemi ainetel Tšaikovski muusikale Lavastus Eesti Rahvusballetis 2015. aastal: http: //www. opera. ee/lavastus/onegin/

1999. aasta film “Onegin” Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga https: //www. youtube. com/watch? v=j 1 KMp. S 33 qb Y&list=PLCB 529 FCFFF 153945 Tatjana kiri Oneginile http: //www. youtube. com/watch? v=6_kyjggn w. LU Onegini kiri Tatjanale http: //www. youtube. com/watch? v=h. To. KHQR 7 a. D c

Muinasjutud 1830. aastatel kirjutas Puškin rea värssmuinasjutte: “Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldaast” “Muinasjutt tsaar Saltaanist” “Muinasjutt kalamehest ja kalakesest” “Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest” “Muinasjutt kuldsest kukest”

Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906) Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud tsaaritarist” https: //www. youtube. com/watch? v=Lb. Oz 97 m. PW_4 Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar https: //www. youtube. com/watch? v=q. Saltaanist” y. O_m 3 FKJk Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar Saltaanist” Kiievi ooperiteatris http: //www. youtube. com/watch? v=n 72 Qudpq Lqs

Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906) Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest” http: //www. youtube. com/watch? v=K 0453 aw EYLU

D’Anthési afäär Hollandi saadiku kasupoeg Georges d’Anthès valis Puškini naise oma seltskondliku edu saavutamise vahendiks: ta vajas kõmulist ja avalikku romaani tuntud suurilma. Natalja piiramist. daamiga ja Natalja oli oma Intriigi õhutasid seltskonna seltskondliku edu tipus. keelepeksjad ja Puškini Häbitule flirdile sai vastata vaenlased, kes lootsid teda vaid väljakutsega. avalikult alandada. D’Anthès lõi araks ja abiellus Natalja õega, kuid

Puškini surm 26. jaanuaril 1837 saatis Puškin sai surmavalt Puškin d’Anthèsile solvava kirja, mis ei jätnud võimalust leppida. Ainus lahendus oli kahevõitlus. Duell toimus sama päeva pärastlõunal. haavata ja suri 29. jaanuaril kell 2. 45. Aleksander Puškini ja Georges d'Anthèsi duell Andrian Volkov, 1860 ndad

Puškini mälestusmärk Peterburis

Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski

Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski

Puškini monument tänases Moskvas

Puškini mälestusmärk Puškini linnas

Puškini autoportree – vermitud 1 -rublasele mündile 1999

Kasutatud allikad Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003 Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus. Tallinn, 1982 Err. ee Rarvusooper Estonia ja Vanemuise teatri kodulehekülg Vikipeedia Google’i pildiotsing Youtube