Koostanud Anneli Oidsalu 1 Marcel Proust prantsuse romaanikirjanik

Koostanud Anneli Oidsalu 1

Marcel Proust – prantsuse romaanikirjanik, esseist ja kriitik, XX sajandi modernistlikule romaaniuuendusele alusepanija 2

Marcel Proust üema poolt juut üpärit Pariisi rikkast kodanlikust perekonnast üpääses varakult pealinna aristokraatlikesse salongidesse üpärast ema surma 1905 sai Proustist erak üvarakult vaevas teda astma ü 35 -aastaselt sulgus korkvooderdisega tuppa ja asus looma ulatuslikku romaanisarja “Kadunud 3

ü Nõrk tervis ei takistanud Prousti sõjaväes teenimast, kirjanduse litsensiaadiks* saamast, aktiivset seltskonnaelu elamast ega Dreyfusi afääri ajal allkirju kogumast. ü Prousti kujunemispõlve harrastuseks oli tuntud kirjanike stiili ja laadi jäljendamine (“Jäljendused ning seda ja teist”, 1919) * Doktorist madalam teaduskraad 4

üPaljud peavad seda XX sajandi suurimaks romaaniks. üEnam kui 3000 lehekülge, 7 osa, 16 köidet. üKeskne teema on aja ja mälu suhe, teose eesmärk oli autori lähimineviku jäädvustamine. üOlulised polnud ajaloolis-ühiskondlikud sündmused, karjäär, suguvõsa “lood”, vaid üksnes see, mis oli puudutanud tema 5 sisimat olemust, hinge ja kujundanud tema

Ralph Bruce Marcel Proust 1974 Väidetavalt kirjutas Proust ainult öösiti. 6

Du côté de chez Swann 1913 “Swanni poolel” (e. k I osa 2. köide “Swanni armastus”, 1973) À l'ombre des jeunes filles en fleurs 1919 “Noorte õitsvate neidude varjus” (tõi autorile Goncourt’i preemia) Le Côté de Guermantes 1920/21 “Guermantes’i pool” Sodome et Gomorrhe 1921/22 “Soodom ja Gomorra” (e. k “Europeia” 1995) La Prisonnière 1923 “Naisvang” La Fugitive Albertine disparue 1925 “Kadunud Albertine” 7

ü Romaanisarja esimene köide avaldati autori enda kulul, kui selle oli tagasi lükanud kirjastus, mille eesotsas oli nimekas kirjanik André Gide. ü Gide’i jaoks oli Proust algul rohkem seltskonnalõvi kui kirjanik. ü Hiljem, kui Gide mõistis oma kohutavat viga, võeti käsikiri siiski vastu. Nobeli preemia laureaadi (1947) André Gide’i teosed eesti keeles: “Halvasti aheldatud Prometheus” (LR 1969), “Pastoraalsümfoonia”, “Immoralist” (1993), “Valerahategijad (1998), “Surra, et elada” (2006) 8

ü Proust asus otsima ja taaslooma läbielatud aega emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu. ü Mineviku taaselustamiseks olid tema jaoks erakordselt tähtsad meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed. ü Mingi maitse, lõhn, nähtud ese võis ootamatult äratada terve pildi või episoodi minevikust koos sellesse kuuluvate inimeste, ümbruse, häälte, meeleolude, 9 õhkkonnga.

Kogu romaanisarjas on olulisel kohal Madeleine’ikoogi ja tee lõhna- ning maitseelamus, mis oli jäänud Prousti süvateadvusse lapsepõlves Combray’s vanaisa-vanaema kodus, kus tädi talle ühel pühapäevahommikul oli pakkunud kooki ja teed, mis vallandasid ebatavalise mõnu- ja täiusetunde. Iga hilisem tee sisse kastetud Madeleine’i-koogi maitse äratab mineviku kogu selle ehtsuses. Gustave Caillebotte Portraits à la campagne (1876) Maal meenutab Combray’d, kus elasid Prousti vanaisa ja vanaema. 10

ü Romaanisarja minajutustaja on Marcel, keda võib Proustiga ligilähedaselt samastada. ü Marcel liigub Pariisi kõrgseltskonna säravas maailmas. ü Teos koosneb nägemuslikest piltidest, milles puudub kronoloogiline korrastatus. ü Romaani algus ja lõpp langevad ajas kokku – kõik muu on emotsionaalse mälu abil taasloodud Gustave Caillebotte, Jeune homme minevik. à la fenêtre (1875) 11

Jean Béraud, La Sortie du lycée Condorcet’ lütseumis õppis ka Marcel Proust. 12

ü Sarja I osa 2. köide, umbes 200 - leheküljeline teos on arusaadav ka iseseisva romaanina. ü Kronoloogiliselt eelneb “Swanni armastus” tsükli teistele romaanidele. ü Jutustaja kirjeldab armukadeduspiina, mille käes vaevleb peenesse seltskonda kuuluv juudi päritolu Charles Swann, kes on armunud poolilmadaami Odette’i. ü Jutustaja Marcel ei tohks oma vanaisa sõbra Swanni armuloost midagi teada, kuna polnud tollal veel sündinud või oli alles laps, kuid vanavanemate kodust kaasa saadud aistingud ja muljed aitavad tal kujutluse abil luua üksikasjadest rikka ning tundliku 13

Combray, tuba Prousti vanavanemate majas 14

“Swanni armastus” üProustil on soodumus armastuses eelkõige armukadedust näha. Armukadedus põhjustab kannatust, sest armastatut ei saa lõpuni omaks teha, tema kõiki tundeid ja mõtteid iga hetk teada ja mõista. üSwann saavutab täiuseseisundi kuulmisaistingu mõjul, kuulates Vinteuil’ sonaadi meloodiat. ü Tunnete ja mõtete juuspeen avamine, mille markantseimaks näiteks on Vinteuil’ meloodiale pühendatud leheküljed, on omane kogu Prousti loomingule. üGeniaalne helilooja osutub aga minajutustaja vanatädide klaveriõpetajaks. Katkend Raúl Ruizi filmist Le Temps Retrouvé (1999), muusika autor Jorge Arriagada http: //www. youtube. com/watch? v=VLMUi. Tx. Tn. HM 15

. . . hüüatas ta iseendas: “Kui vaid mõelda, et naine, kelle pärast rikkusin aastate kaupa oma elu, kelle pärast tahtsin surra ja kes oli mu ainus suur armastus, ei meeldinud mulle, ei olnud üldse minu maitse!” “Swanni armastus” Tlk Leili-Maria Kask Odette’i prototüüp oli Édouard Manet. Naine vannis. 1878 -79. Pastell paberil 55× 45 cm. Musee d’Orsay, Paris. 16

Minajutustaja Marceli tundevahekorrad algavad I osa 3. köites. Ta suhtleb Swanni ja Odette’i tütre Gilberte’iga; armub Albertine’i, kes tema tunnetele ei vasta; sukeldub Pariisi salongiellu, armub hertsoginna Guermantes’i. Marcel Proust 17

“Soodom ja Gomorra” ü Romaani tegevus hargneb kurikuulsa Dreyfusi protsessi lõpuaastail. Afäär tekitab mõningaid pingeid Guermantes’i hertsogi ja vürsti ning teiselt poolt Swanni vahel. ü Autor kujutab seltskonnaelu salongides, võõrastetubades, õhtusöökidel – need episoodid on säravalt koomilised ja iroonilised. ü Proust sobitab hetkemuljeist kokku ridamisi poeetilisi nägemusi. Robert de Montesquiou, ekstsentriline aristokraat, kes inspireeris Prousti looma parun de Charlusi tegelaskuju; pildi autor 18

“Soodom ja Gomorra” Teoses on suur osa Guermantes’ide perekonda kuuluval kiskjalikul homoseksuaalsel parun de Charlusil, kes on üks teose paeluvamaid tegelasi. Romaanisarja tegelased piltidel: http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //2. bp. blogspot. com/_WA 6 s. Etn. YDg. Q/SWPU 3 IEQ 7 f. I/AAAADWY/vrlvg. W_y. VMY/s 400/Charlus. JPG&imgrefurl=http: //resemblancetheportrai ts. blogspot. com/2009/01/nadars-marcel-at-16. html&usg=__Ko. HPv. F 3_cah 3 Pz 6 Dp 5 tgy. Nl. Ji. U=&h=400&w=257&sz=32&hl=et&start=2&um=1&itbs=1&tbnid=s 9 m yw. JF_Dhjp. M: &tbnh=124&tbnw=80&prev=/images%3 Fq%3 DCharlus%26 hl%3 Det%26 rlz%3 D 1 T 4 ADBF_en. EE 306 EE 307%26 sa%3 DG%26 um%3 D 1 Parun de Charlus, naasnud Pariisi pärast värskendavat kuud Balbecis. 19

Taasleitud aeg osutub loominguks, möödaniku elustamiseks, lähtudes aistingutest, millest intellekti abil tuleb vormida kunstiteos. 20

“Surmaga tuleb harjuda. Võib leppida mõttega, et kümne aasta pärast ei ole enam sind ennast ega saja aasta pärast sinu raamatuid. ” 21

22

ü ü ü Alates Proustist hakati rääkima romaanis kujutatud “teadvuse voolust”, mis seniseid kindlapiirilisi karaktereid või tegelaskujusid asendab. Selles ühineb teadvus alateadvusega, lugejale avaneb tegelaste intiimse hingeelu varjatum pool. Vaistseosed ja muljeahelad ilmutavad jutustajale ja teistele tegelastele nägemusi, killustavad süžee, aeglustavad jutustust, paisutavad romaani mahtu. Proust saavutas uudse, peene ja tundliku psühholoogilise õhkkonna. “Kadunud aega otsimas” on modernistliku süvapsühholoogilise romaani silmapaistev esindaja. Prousti meetod on impressionistlik: ta 23

v Jüri Talvet, Maailmakirjandus 2, Koolibri 1999, lk 235 – 239 v S. Beesley, S. Joughin, 20. sajandi kirjandus, Varrak 2001, lk 38– 39 v Marcel Proust, Swanni armastus, Eesti Raamat 1973; Lauri Leesi, Meenutuseks lugejale (lk 5– 6) v Marcel Proust, Soodom ja Gomorra, Perioodika 1995; Leili-Maria Kask, Marcel Proust kadunud aega otsimas lk (lk 196– 203) v Interneti-avarused 24