LUULE LNEEUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL SMBOLISM II

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL SÜMBOLISM II Suurkujud 1 TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE (1844– 1896) Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol, tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi hakkas matkima prantsuse ja Euroopa sümbolistide enamik. Gustave Courbet’ maal 2

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA Verlaine’i lüürikale on iseloomulik: �kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus, lakoonilisus ja meloodilisus; �kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli tähenduse; �tundlik ja täpne rütm; �melanhoolia, lüürilisus; �leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi; �ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski: jumalik ja saatanlik. 3

VERLAINE’I ELU töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna; sidemed kirjandusringkondadega; kohvikuelu; kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub; idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma, ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni toetamises; 1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia); 1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks aastaks vanglasse; vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks; töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot, uuesti allakäik; elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED LUULEKOGUD: „Saturnilised luuletused” (1866): tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine > vihahood „Galantsed peod” (1869): pisut peenutsev, nostalgiline „Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule; „Sõnadeta romansid” (1874): pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga „Muiste ja äsja” (1884): selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus „Luulekunst”) Proosaraamat „Neetud poeedid” (1884) 5

PAUL VERLAINE Eugène Carrière’ maal, 1891, Orsay’ muuseum Verlaine’i manifestliku luuletuse „Luulekunst” võttis sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond oma lipukirjaks: Muusikat, muusikat enne muud! Eelista seda, mil puudub vaste, Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste, Eelista kõnele sosinal suud. /. . . / Tlk J. Semper Verlaine’i kutsuti Poeetide Kuningaks. 6

Paul Verlaine. Procope’i kohvikus absinti (aniisimaitselist koirohuviina) joomas (Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis) 7

ARTHUR RIMBAUD (1854– 1891) Prantsuse luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15 aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst. Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor. 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning tajub sealpoolsust. Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”. 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust midagi 8 teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST Mässumeelsus ja raske iseloom vastandusid ema rangele kasvatusele; õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi; põgenes kolm korda kodust; saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile; Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid; pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi, avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad teda; reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses, organiseeris karavane jm; 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja; teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri. 9

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING „Selgeltnägija kirjad” (kirjutatud 1872, ilmus 1912) Kuulsaim luuletus „Joobnud laev” (kirjutatud 1871, ilmus 1883) Proosaluulekogu „Hooaeg põrgus” (trükitud 1873, aga aastani 1900 peaaegu tundmatu) Luulekogu „Illuminatsioonid” (kirjutatud 1872– 73, osaliselt ilmus 1886) 10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas vabameelne, sõnade ja väljendite tähendusi segi pillutav. Nappide vahenditega loodud vaimukirkad ebareaalsed pildid on valatud rütmikasse proosaluulesse. 11 Tema loomingut on peetud kogu moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID Rimbaud’ filosoofia: poeet = nägija, kes tungib tundmatusse, kogeb seal enneolematuid elamusi; poeesia muutub hallutsinatsiooniks; nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu – mõistus ei tohi meeli kontrollida; narkootikumid on vahend; Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”, ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks; luule = aistingute, kujundite julge üksteise kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale lükkimine, ta ei seo neid omavahel; sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis vastab tema kui luuletaja taotlustele. 12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD Henri Fantin-Latour Lauanurgas (detail) 1872/73, Orsay muuseum 13

Henry Fantin-Latour LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum 14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi. Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt kustumatu kirg Rimbaud’ vastu. 1872 – 1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad värsid. Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas. Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995), eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http: //www. youtube. com/watch? v=t. O 70 Er. Ma. Cj. Q 15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842– 1898) Prantsuse luuletaja ja luuleteoreetik. Teda mõjutas baudelaire’ilik spleen ja Poe tõdemus, et luuletus pole mitte ainult ideaali-ihalus, vaid ka ränk töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe loomingut. Mallermé luule peateemaks on luuletamine („Fauni pärastlõuna”, 1876). Sellele on kirjutanud muusika Claude Debussy. Tema luule on mõjutanud kogu XX saj luulet, tema teisipäevast kirjanduslikku salongi külastasid paljud noorkirjanikud. 16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE Kunst ei olnud Mallarmé jaoks tegelikkuse järeleaimamine, vaid iseseisev sõltumatu sisu ja vormiga valdkond. Sõnad ei pea väljendama mitte asjade nimesid, vaid vallandama tundeid ning tekitama sümboleid ja seoseid. Mallarmé luulekeel oli vaba süntaksiga, sõnavalikut juhtis eelkõige kõlaline sobivus, paljutähenduslikkus oli omaette eesmärk. 17

EDUOARD MANET, STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM 18

VAATA! „FAUNI PÄRASTLÕUNA“ Ballett, Fauni tantsib Rudolf Nurejev (10 min) http: //www. youtube. com/watch? featur e=player_embedded&v=Ncz. D 1 Vf 13 M

SÜMBOLISMI LEVIK Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt. Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi: Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse; Saksamaal; Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke; Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck, luuletaja Emile Verhaeren.

ALLIKAD Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999. Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999 21 A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud Toomas Liivi loenguis. Wikipedia artiklid Interneti-avarused