Juriidiline kirjaoskus huvikaitses Koolitus Eesti Puuetega Inimeste Kojas

Juriidiline kirjaoskus huvikaitses Koolitus Eesti Puuetega Inimeste Kojas 28. -29. 03. 2016 Tallinn Mari-Liis Sepper

Koolituse teemad • Sissejuhatus juriidilisse terminoloogiasse (seadus, määrus, seadlus jne) • Seadusloome protsess Eestis ja infosüsteemid (EIS, Riigi Teataja) • Seadusloome mõjutamise ja jälgimise võimalused huvigruppidele ning kaasamise põhimõtted • Lühiülevaade juriidilisest argumenteerimisest (viitamine rahvusvahelistele konventsioonidele, kohtuotsustele)

Õigusmõisted Õigus on hierarhiline süsteem. Erinevatel õigusdokumentidel on erinev tähendus ja õigusjõud. • ELi õigus ja rahvusvahelised lepingud • põhiseadus • presidendi seadlus • määrus (valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus) • korraldus (valitsuse, valla- ja linnavalitsus) • käskkiri (ministri) • otsus (Riigikogu, valitsuse, presidendi, valla- ja linnavolikogu)

Õigusdokumentide liigid • üldakt ehk õigust loov akt, mis reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. • üksikakt ehk üksikjuhtumit lahendav akt, ei sisalda õigusnormi.

Õigusloome protsess I Algatus II Ettevalmistus III Eelnõu koostamine IV Eelnõu kooskõlastamine V Valitsuse heakskiit VI Riigikogu menetlus VII Vabariigi President VIII Riigi Teatajas avaldamine IX Rakendamine

Osalemine seadusloomes Allikas: Riigikantselei

Seaduse algatamine Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: • Riigikogu liikmel; • Riigikogu fraktsioonil; • Riigikogu komisjonil; • Vabariigi Valitsusel. Vabariigi President võib algatada põhiseaduse muutmise.

Kodanike võimalus õigusakti algatada Eesti kodanikel endil on õigusaktide algatamise õigus vaid kohalikul tasandil ja selleks tuleb eelnõu juurde koguda vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallavõi linnaelanike allkirjad. Õigusakti algatamise ettepanek esitatakse valla- või linnavalitsusele, kes peab selle arutlusele võtma kolme kuu jooksul.

Harjutus veebilehega rahvaalgatus. ee

I Algatus • Ühiskondlik probleem, mis vajab lahendamist. Tajutav poliitikute, ministeeriumide, huvigruppide, teadlaste vt poolt. • Olenevalt olukorrast võib kas ministeerium või asjaomase valdkonna minister probleemi täpsemaks kirjeldamiseks kasutada rohelist raamatut, arengukava koostamise ettepanekut või seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust (VTK).

Algatuse faasis osalemine • Väga oluline on võimaldada arutelus kaasa rääkida nii ekspertidel kui valitsusvälistel partneritel ning kodanikel. • Osalemiseks on esiteks vaja teada, millised otsused on ettevalmistamisel. Infot leiab valitsuse tegevusprogrammist, ministeeriumide õigusloomeliste algatuste ülevaatest ja ka tööplaanidest.

• Kaasamise hea tava näeb ette, et valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu prognoositava olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi (EIS). • Vajaduse korral pöördutakse ka otse huvirühmade poole ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Mis on VTK? Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 (ÕPAS) (https: //www. riigiteataja. ee/akt/307032011001) järgi: Iga olulist mõju sisaldava Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu väljatöötamise eel koostatakse eelnõu väljatöötamise kavatsus (analoogne rohelise raamatuga Euroopa Liidu otsustusprotsessis). See peab sisaldama õigusnormide kehtestamise ja muude lahenduste võrdlevat analüüsi koos regulatsiooni mõjude esmase analüüsiga. Väljatöötamise kavatsuses esitatakse: • lahendatava probleemi kirjeldus ja põhjendus, miks tuleb riigil tegutseda; • eesmärgi ehk soovitava olukorra kirjeldus; • ülevaade alternatiivsetest probleemi lahendamise võimalustest, võrdlev analüüs ja valiku põhjendus; • ülevaade sellelaadsete probleemide lahendamisest Eestiga õiguslikult ja kultuuriliselt sarnastes riikides; • loodavate regulatsioonide kirjeldus ning nende eeldatav kehtivusaeg; • hinnang, missugused riskid võivad takistada probleemi lahendamist ja millised mõjud võivad kaasneda; • õigusakti väljatöötamise etappide ning tegevuste ülevaade koos ajakava ja vastutajatega.

VTK ei ole vajalik, kui • Vabariigi Valitsus on erandlikult otsustanud eelnõu menetleda kiireloomulisena. Näiteks ei koostatud töövõimereformile VTK-d, mis oleks samas aidanud kaasa paremale kaasamisele. • Eelnõuga kavandatavad muudatused on tehnilist laadi või nendega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või mõju.

ÕPAS puudutab ka kaasamist: Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka eelnõu ise. Kaasamine on efektiivne üksnes juhul, kui see toimub selgete formaliseeritud menetlusreeglite järgi.

Näide: Võrd. KS-i VTK. 07. 2015 Võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk III. Kaalutud lahendused IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon V. Määratletud mõjud VI. Väljatöötamise tegevuskava https: //eelnoud. valitsus. ee/main/mount/doc. List/c 8048 b 6 e-85 a 3 -4 c 2 e-bf 69 c 141705 c 3 cc 5

Seadusloome etapid Allikas: Riigikantselei

II Ettevalmistus • Otsitakse probleemi lahendusi • Suheldakse huvigruppidega • Hinnatakse lahenduste potentsiaalset mõju • VTK on asutusesisesel kooskõlastusel, seejärel avalikul konsultatsioonil ning siis ministeeriumide kooskõlastusel EISi kaudu. • Põhimõttelise tähendusega eelnõudele koostatakse pärast VTK kooskõlastamist ja enne eelnõu kujundamist õiguslikke valikuid kajastav kontseptsioon. Kaasatud on Justiitsministeerium ja valdkonna ekspertidena kõik ministeeriumid, kelle valdkonda eelnõu puudutab. • Kui selgub vajadus põhjalikuks mõjuanalüüsiks, tellib ministeerium mõju analüüsi selgitamaks, milline oleks parim viis eesmärkide täitmiseks ning millised kõrvalmõjud sellega kaasneda võivad. Vt ka mõjude hindamise meetodika: https: //riigikantselei. ee/sites/default/files/content-editors/Failid/mhm_03 -12 -12. pdf

III Eelnõu koostamine • Koostatakse eelnõu ja selle seletuskiri • Silmas peetakse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (HÕNTE) https: //www. riigiteataja. ee/akt/H%C 3%95 NTE • Koostamise käigus konsulteeritakse teiste ministeeriumide, avalikkuse ja huvirühmadega.

Seadusloome etapid Allikas: Riigikantselei

IV Eelnõu kooskõlastamine • Eelnõu esitatakse ministeeriumidevahelisele kooskõlastamisele, mis võib toimuda mitteametlikult, hiljem aga kindlasti ametlikult ja eelnõude infosüsteemis (EIS). • Kui ettevalmistusel tehtud mõjuanalüüsiga selgus, et eelnõul on oluline mõju, esitatakse EISis see eelnõu ka avalikule konsultatsioonile, et huvirühmad saaksid osalusveebis arvamust avaldada.

EIS-i avavaade

Kooskõlastamine • Ametlikule kooskõlastamisele esitatakse seaduseelnõud, Vabariigi Valitsuse määruse eelnõud, arengukavade eelnõud, aga mitte tingimata ministri määruse eelnõud, mis esitatakse kooskõlastamiseks neile ministeeriumidele, kellel on ette nähtud kohustusi või kui eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. • Kooskõlastamisel annavad ministeeriumid ja riigikantselei eelnõule ja selle seletuskirjale hinnangu lähtudes oma ülesannetest ja pädevusest. • Eelnõu tuleb kooskõlastada ka üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega, kui eelnõu puudutab kohaliku omavalitsuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust. • Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsusvälised katusorganisatsioonid saavad kooskõlastamise etapis esitada oma arvamuse.

Erimeelsused kooskõlastamisel • Kooskõlastamisel ilmnenud eriarvamused (kooskõlastamine märkustega, mittekooskõlastus) tuleb eelnõu autoril märkuse esitajatega läbi rääkida ja püüda jõuda ühisele seisukohale. • Kui see ei õnnestu, arutavad eriarvamused läbi kantslerid. Kui ka kantslerid ei jõua ühisele seisukohale, siis tuleb need läbi arutada ministrite vahel. Kooskõlastamisel ilmnenud ministeeriumidevahelised eriarvamused võib esitada valitsusele alles seejärel, kui ministrid ei ole ühisele meelele jõudnud. • Eelnõu koostaja vaatab läbi kõik valitsuselt, huvirühmadelt või üksikisikutelt laekunud ettepanekud ning vajadusel teeb eelnõus parandusi. • Kõik kooskõlastamisel laekunud ettepanekud ja avalikul konsultatsioonil saadud arvamused lisatakse koos arvestamise või mittearvestamise märkega eelnõu seletuskirjale.

Harjutused EIS-iga http: //eelnoud. valitsus. ee/main#V 560 s 7 I 4 Otsime eelnõusid ja kooskõlastuskirju ning -tabeleid jms. Tellime EIS-i teavituse.

Seadusloome etapid Allikas: Riigikantselei

V - Valitsuse heakskiit • Eelnõud esitatakse Vabariigi Valitsuse istungile EISi kaudu. See on kõigile nähtav. • Vabariigi Valitsuse reglemendi järgi esitatakse eelnõu vähemalt seitse kalendripäeva enne valitsuse istungi toimumise päeva. Kui eelnõu soovitatakse arutada kiireloomuliselt, tuleb põhjendada, miks on kiire arutamine vajalik. • Igal esmaspäeval kogunevad Stenbocki majas kantslerid, kes vaatavad üle valitsusele esitatud materjalid. Kantslerite nõupidamist käsitletakse ministeeriumidevahelise viimase kooskõlastusena. • Peaminister kinnitab istungi päevakorra kolmapäeviti. Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab istungi kommenteeritud päevakorra kolmapäeva õhtul. Vt nt https: //valitsus. ee/et/uudised/valitsuse-17032016 -istungikommenteeritud-paevakord • Valitsuse istungi kutsub kokku peaminister. Valitsuse korraline istung toimub tavapäraselt üks kord nädalas, neljapäeviti algusega kell 10 Stenbocki maja istungite saalis ja seda juhib peaminister.

Valitsuse heakskiit • Valitsus teeb istungil ametlikke otsuseid. On kujunenud tavaks, et valitsus teeb otsuseid konsensuslikult. • Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. • Istungi toimumise ajal avaldab kommunikatsioonibüroo jooksvalt teateid selle kohta, mida valitsus on otsustanud. Pärast istungit toimub valitsuse pressikonverents, mille otseülekannet saab veebis igaüks jälgida, samuti on valitsuse veebilehelt kättesaadavad pressikonverentside stenogrammid. • Valitsuse määrused ja Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvad korraldused esitatakse avaldamiseks hiljemalt järgmisel päeval pärast allakirjutamist ja avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende esitamist Riigi Teatajasse. Valitsuse määrus jõustub mitte varem, kui kolmandal päeval pärast avaldamist. • Valitsuses heakskiidetud seaduse ja Riigikogu otsuse eelnõud esitatakse Riigikogule.

VI - Riigikogu menetlus • Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks ja aastas on kaks korralist istungjärku. Riigikogu töö toimub täiskogu istungitel, komisjonides ja fraktsioonides. Riigikogu istungid on avalikud, neid saab jälgida istungisaali rõdult või internetist. Vt http: //www. riigikogu. ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/ • Pärast eelnõu üleandmist Riigikogule teeb juhatus kolme tööpäeva jooksul otsuse eelnõu menetlusse võtta ja määrab juhtivkomisjoni, kes hakkab eelnõuga tegelema. Hiljemalt seitsme Riigikogu töönädala jooksul menetlusse võtmisest saadetakse eelnõu esimesele lugemisele. • Seaduseelnõusid menetletakse tavaliselt kolmel lugemisel. Lugemiseks nimetatakse seaduseelnõu arutamist Riigikogu täiskogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks peab toimuma kolm lugemist, vaid mõnel juhul, näiteks välislepingute ratifitseerimisel, võib piirduda ka kahe lugemisega. Kõigi kolme lugemise protseduur käib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kindlate reeglite järgi. Lugemiste vahel töötab seaduseelnõuga juhtivkomisjon. Vt https: //www. riigiteataja. ee/akt/106032015033? leia. Kehtiv

Riigikogu menetlus • Esimesel lugemisel arutatakse eelnõu algataja osavõtul eelnõu üldpõhimõtteid ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkatakse ja määratakse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg (üldjuhul 10 tööpäeva), või lükatakse eelnõu tagasi. • Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Muu hulgas vaadatakse läbi laekunud muudatusettepanekud ning otsustatakse, millised muudatused eelnõu tekstis teha. Kui eelnõu sätetega tuleb juhtivkomisjonis tööd jätkata, katkestatakse teine lugemine ja määratakse uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. • Eelnõu kolmandale lugemisele esitab juhtivkomisjon lõpliku viimistluse saanud eelnõu teksti ning toimub lõpphääletus. • Üldjuhul on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthäälteenamust ehk enamus istungil osalevatest saadikutest peab hääletama seaduse poolt. Erandiks on põhiseaduses loetletud seadused, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk poolthääli peab olema vähemalt 51. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus ja kohtumenetlusseadused. • Riigikogus vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees. Seejärel saadetakse seadus väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile.

Harjutus Riigikogu veebilehega http: //www. riigikogu. ee/tegevus/eelnoud/ • T

VII - Vabariigi President • Riigikogus vastuvõetud seadused kuulutab välja Vabariigi President. • Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas. • Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. • Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. • Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja.

VIII - Riigi Teataja • Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne. Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, esitatakse see Riigi Teatajale avaldamiseks hiljemalt järgmisel päeval ja avaldatakse seal seitsme tööpäeva jooksul pärast esitamist. • Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega. Kui Vabariigi President seadust välja ei kuuluta, avaldatakse vastav otsus samuti Riigi Teatajas. • Riigi Teataja ilmub alates 27. novembrist 1918, internetis alates 1997. aastast ning 1. juunist 2010 lõpetati paberil Riigi Teataja väljaandmine.

Harjutus RT veebilehega

Seadusloome etapid Allikas: Riigikantselei

IX - Õigusakti rakendamine • Kui seadus on jõustunud, peab eelnõu välja töötanud ministeerium tagama, et sihtrühmad teavad muudatustest. Vajadusel korraldatakse koolitusi jm teavitusüritusi. • Seaduse väljatöötaja hindab teatud aja möödudes akti kehtima hakkamisest seatud eesmärkide saavutamist ning oodatud ja ettenägematu mõju realiseerumist. • Vastavalt järelhindamise tulemustele otsustatakse, kas on tarvilik luua uus tegevuskava saavutamata eesmärkide saavutamiseks või soovimatu mõju vähendamiseks.

Kontroll otsuste elluviimise üle • Seaduste täitmise üle teostavad järelevalvet riigi tasandil eelkõige ministeeriumid, aga ka Riigikogu, õiguskantsler ja Riigikontroll. • Kohaliku omavalitsuse otsuste elluviimist kontrollib peamiselt kohaliku omavalitsuse volikogu, nende rahakasutust ja tulemuslikkust auditeerib Riigikontroll.

Riigi strateegiline juhtimine

Mõisteid • Strateegilist juhtimist reguleerib riigieelarve seadus. • Strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkondade arengukavad, valitsemisala arengukavad ja programmid. • Poliitika põhialustes määrab Riigikogu riigi pikaajalised arenguvisioonid. • Valitsus kavandab valdkonnapoliitikaid arengukavade kaudu. • Valdkondade arengukavades toodud riigi vajaduste rahastamise viimiseks kooskõlla riigi tegelike võimalustega koostatakse riigi eelarvestrateegia. • Eelarvestrateegia alusel koostatakse iga-aastane riigieelarve, mis arengukavade rakendusplaanide ja programmidega on riigi eelarvestrateegia rakendusdokumendid.

Arengukavad Peamine dokument: Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord https: //www. riigiteataja. ee/akt/12790098? leia. Kehtiv • Strateegilised arengukavad on valdkonna ja organisatsioonipõhised arengukavad. • Valdkonna arengukavad kajastavad ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks ministeerium või mitu ministeeriumi koostöös. • Organisatsioonipõhised arengukavad on ministeeriumi valitsemisala ja ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste arengukavad.

• Arengukavade koostamisel lähtutakse Riigikogus või valitsuses heakskiidetud julgeolekupoliitikast, riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest ning arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. • Valitsemisalade arengukavad on aluseks riigi eelarvestrateegia koostamisel.

Valdkonna arengukava • • • Valdkonna arengukava koostamiseks esitab vastutav minister valitsusele valdkonna arengukava koostamise ettepaneku. Ettepanek kooskõlastatakse eelnevalt Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga ning vajaduse korral asjaomaste ministeeriumidega. Ettepanekus on arengukava vajaduse põhjendus ja arengukava eesmärkide ning lahendamist vajavate probleemide kirjeldus. Valitsus hindab ettepaneku alusel arengukava põhjendatust. Kui valitsus kiidab ettepaneku heaks, siis määrab ta arengukava koostamise eest vastutava ministeeriumi, kes koordineerib arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse protsessi. Valdkonna arengukava koostamisse kaasatakse huvitatud isikud ja asutused.

Kaasamise põhimõtteid

Mõisteid • Kodanikuühiskonna all mõistetakse riigist ja ärielust sõltumatut ühiskonnasfääri, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. • Kodanikuühiskonna osadeks loetakse peale mittetulundussektori ka ajakirjandust, erakondi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne. Seega ei tähenda kodanikuühiskond vaid nii-nimetatud kolmandat sektorit. Vt ka kodanikuühiskonna lühisõnastik (2007) http: //www. ngo. ee/sonastik

KAASAMINE Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK 2002) https: //www. riigiteataja. ee/akt/231276 määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavad rollid ning koostoimimise põhimõtted avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel. • Eesmärgiks on kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamisse. • EKAK põhineb arusaamal, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist. Otsuseid langetades peab avalik võim arvestama paljude ühiskonnaliikmete ja nende ühenduste erihuvide, väärtushoiakute ja eesmärkidega ning neid tõsiselt kaaluma ka siis, kui nende kandjad moodustavad arvulise vähemuse. NB! Igas ministeeriumis on kaasamise eest vastutav isik ehk kaasamise koordinaator. Koordinaator jälgib kaasamise hea tava rakendamist ministeeriumi vastutusalas. Koordinaatorite kontaktandmed on siin: https: //www. osale. ee/? id=2 •

2004. aastast viiakse EKAKis sätestatut ellu eri nimesid kandnud kodanikuühiskonna arengukavade alusel, mille rakendamist koordineerib siseministeeriumi juures koos käiv vabaühenduste ning avaliku sektori ühiskomisjon. Alates 2013. aastast teeb komisjon järelevalvet ka EKAKis kirjeldatud koostööpõhimõtete järgimise üle.

19. veebruaril 2015 kiitis valitsus heaks Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 20152020. Valdkondliku arengukava „Kodanikuühiskonna arengukava (Vt http: //www. kysk. ee/failid/Upload/files/KODAR. pdf). Selle üldeesmärk on tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud.

Kaasamise hea tava (KHT) • • • Otsustajal tuleb huvirühmi teada, nende nimekirja pidevalt täiendada. Ainult nii saab plaanida, keda kaasata, kui põhjalikult ja millal. Vastuse neile küsimustele peaks andma mh eelnõu mõjude analüüs. Millal on olemas vajadus huvirühma poole otse pöördumiseks? KHT ütleb, et seda tehakse “vajadusel”. Kui on teada, et reguleeritav teema on huvirühmadele oluline, tuleb neid aktiivselt ka kaasata, see tähendab kutsumist, avalikest konsultatsioonidest märku andmist. Tagasisidet tuleb anda piisavalt põhjalikult ning mõistliku aja jooksul. Tagasisidet tuleb anda nii ettepanekutele kui väljapakutud alternatiivsetele lahendustele. Ka siis, kui otsus on juba tehtud ja ka siis, kui ettepanekud, päringud esitatakse väljaspool ametlikku kooskõlastusringi.

Harjutus riigikantselei portaalis osale. ee

Loe pikemalt huvikaitse kohta: Hea huvikaitse käsiraamat http: //www. ngo. ee/sites/default/files/Hea%20 Huvikaitse. pdf

Küsimusi, ettepanekuid? Mari-Liis Sepper mlsepper@hotmail. com