Sisehindamise suundumustest Valvo Paat Tallinna Kopli Ametikool Marika

Sisehindamise suundumustest Valvo Paat Tallinna Kopli Ametikool Marika Pettai Tallinna Haridusamet

ARENGUVAJADUS ? ! 100 % ARENGURUUM Organisatsiooni “X” potentsiaal antud tingimustes ja olemasoleva ressursiga Organisatsiooni “X” tegelik toimivuse määr võrreldes potentsiaaliga

Protsess Ressursid Süsteem Tegevused Protsessid -Efektiivsus -Tõhusus -Mõjusus Tulemus

Deming’i pideva parendamise ratas

Deming’i tsükkel: Plan-Do-Check-Act 1. 2. Lähenemisviis (Plan) Kokkulepitud lähenemised ja tegevused 2. Rakendatus (Do) Kuidas kokkulepitu on ellu viidud? 4. Ülevaatus (Act) Kuidas lähenemisviise ja rakendatust parendatakse? 3. Tulemused (Check) Milline on toimimise tase?

…-hindamine ja …-hinnang !? -peegli kvaliteet -välisvaade -adekvaatsus -võrdlus -trend

Kasutatavad mõisted HINDAMISKRITEERIUMID VÕTMEALAD / TULEMUSED VALDKONNAD VÕTMETEGEVUSED NÄITAJAD VÕTMETULEMUSED

Muudatused seadustes • Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus • Kutseõppeasutuse seadus • Koolieelse lasteasutuse seadus

Muudatused järelevalves • Sisehindamine • Nõustamine • Riiklik järelevalve Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimuses, määrus nr 23, 4. 08. 2006

Määruse mõju 1 Haridusasutust motiveeritakse läbi sisehindamise organisatsiooni arengule; Asutused saavad välise toetuse sisehindamise rakendamiseks ja tulemuste analüüsiks; Erinevad huvipooled kaasatakse haridusasutuse sisehindamisprotsessi; Toimub asutuse ja pidaja professionaalne toetamine nõustamise kaudu.

Määruse mõju 2 Suureneb haridusasutuse vastutus õppekasvatustegevuse ja organisatsiooni tulemuslikkuse osas; Teave haridusasutuse tegevuse kohta muutub kättesaadavaks EHIS-e kaudu, on võimalus teostada võrdlevanalüüse.

Muudatuse eesmärk Määrusega kehtestatakse: • üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord; • kohustuslik sisehindamine.

Sisehindamine On järjepidev ja süstemaatiline õppe-ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õpilaste/laste ja haridusasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks; Sisehindamine hõlmab: sisekontrolli (kehtestatud normide ja nõuete järgimine) ning enesehindamist(kõikehõlmav, süstemaatiline ja regulaarne organisatsiooni tegevuste ja tulemuste ülevaatus).

T. KINK

Sisehindamise eesmärk Tagada õpilaste/laste arengut toetavad tingimused ja haridusasutuse järjepidev areng, selgitada välja õppeasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, tulemustest lähtudes korrigeeritakse arengukava tegevuskava ja koostatakse õppeaasta tegevuskava.

Sisehindamise lähtekohad • Sisehindamine on kollegiaalne tegevus; • Haridusasutusele ei kirjutata ette sisehindamise läbiviimiseks ühtegi mudelit; • Lähenemine sisehindamisele on paindlik ja võimaldab haridusasutusel lähtuda enda eripärast, suurusest ning eelnevast kogemusest; • Haridusasutus ja pidaja võivad hinnatavaid tegevusvaldkondi ja näitajaid lisada.

Sisehindamise ja nõustamise protsess • Sisehindamine haridusasutuses > • kolme aasta aruande koostamine> • aruande kooskõlastamine hoolekogu ja pidajaga> • aruande esitamine nõunikule> • aruandega tutvumine nõuniku poolt, asutuse külastamine> • aruande koostamine nõuniku poolt> • analüütiline kokkuvõte ministeeriumile.

Aruande koostamine Lähtutakse haridusasutusele (määruse lisades 1, 2, 3) esitatud hindamiskriteeriumidest ja asutuse tegevusnäitajatest (kohustuslikud kättesaadavad EHIS-es); Analüütilises aruandes tuuakse välja haridusasutuse sisehindamissüsteemi lühikirjeldus, hinnangud mõju kohta haridusasutuse tööle, tugevuste ja parendustegevuste kirjeldused; Aruande maksimumpikkuseks on 20 lehekülge A 4 formaadis.

Sisehindamisaruande esitamine Vähemalt kord kolme aasta jooksul ( peab kajastama 3 viimase aasta tegevusi ja tulemusi); Taotluse nõustamiseks esitab haridusasutuse juht REKK-ile hiljemalt 1. märtsiks; Nõunik määrab haridusasutuse sisehindamise aruande esitamiseks tähtaja (hiljemalt jooksva õppeaasta 31. maiks); Nõunikul on õigus pikendada edukalt toimiva haridusasutuse aruande esitamise tähtaega; Sisehindamise aruande on haridusasutus kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.

Nõustaja ülesanded • Analüüsida õppeasutuse sisehindamist; • Anda sisehindamisest tagasisidet haridusasutuse juhile ja pidajale; • Nõustada õppeasutuse juhti ja pidajat sisehindamise valdkonnas.

Nõustamise rakendamine REKK-i juurde on loodud haridusasutuste välishindamise osakond; Septembrist 2006 luuakse REKK-i struktuuris välishindamise osakonna koosseisuliste ja lepinguliste nõunike ametikohad.

Toetus sisehindamiseks 2006 -2007 õppeaastal on REKK-il ülesanne korraldada sisehindamisalaseid koolitusi koolijuhtidele ja kohaliku omavalitsuse haridusametnikele. Projekt Koolikatsuja 2006+

Koolikatsuja 2006+ • Eesmärgid • Raamistik • Tulemused • Tegijad

Eesmärk Välis- ja sisehindamise kompleksne väljatöötamine ja arendamine • Selleks: • Õppeasutuste meeskondade ja nõunike koolitamine • Toetavad uuringud • Metoodika väljatöötamine ja publitseerimine • Välis- ja sisehindamise abivahendite väljatöötamine • Väliskogemuste kaasamine

Töörühma seisukohad Kesksed lähtekohad: 1. lapse/õpilase arengu toetamine 2. õppeasutuse arengu toetamine 3. pidev parendamine 4. elukestev õppimine - õppiv organisatsioon 5. tulemuste kasutatavus kõigil juhtimistasanditel (nt alusena riigi ja pidaja tasandil hariduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel) 6. järelevalve süsteemi uuendamisele eelneb pilootprojekt ja õppeasutuste sisehindamist toetava metoodilise materjali väljatöötamine

Koolikatsuja 2006+ osalised I • 13 gümnaasiumi • 8 kutseõppeasutust • 10 põhikooli • 5 lasteaed-alg- ja –põhikooli kokku 36 haridusasutust nõunike koolituses 60 inimest

Koolikatsuja 2006+ osalised Tallinnast • • Tallinna Inglise Kolledž EBS Gümnaasium Haabersti Vene Gümnaasium Tallinna Ühisgümnaasium Informaatika ja Arvutustehnika Kool Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Tallinna Polütehnikum Saku Gümnaasium (Harjumaa)

Allprojektid • • Uuringud Koolitus Metoodika Infosüsteem

Uuringute allprojekt Projektijuht Toomas Kink, TÜ Õpetajate Seminari direktor, toomas. kink@ut. ee • Läbi viiakse 2 uuringut – milliste kriteeriumite järgi ja kuidas toimub sisehindamine – kuidas hakkab praktikas toimima rakendatav sisehindamise metoodika

Koolituse allprojekt Projektijuht Marika Pettai, Tallinna Haridusameti hariduskorralduse teenistuse vanemspetsialist, Marika. Pettai@tallinnlv. ee • Allprojekti eesmärk: – Ettevalmistus sisehindamise läbiviimiseks õppeasutustes • Selleks koolitatakse – 60 nõunikku – 108 meeskondade liiget 36 õppeasutusest

Metoodika allprojekt Projektijuht Valvo Paat, Tallinna Kopli Ametikooli direktor, direktor@kopliak. tln. edu. ee Allprojekti lähtekohad: – Viimase 2 aasta jooksul Eestis tehtud töö õppeasutustes sisehindamise alal – Välisriikide kogemused – Koostöö teiste käimasolevate projektidega • Eesmärk: – Metoodika-alase arendustöö ja teiste allprojektide töö tulemusena välja töötada metoodilised käsiraamatud sisehindamise läbiviimiseks õppeasutustes

Infosüsteemide allprojekt Projektijuht Aado Altmets Aado. altmets@hm. ee • Eesmärk: – Luua infotehnoloogiline tugi välis- ja sisehindamisele • Selleks: – Kasutada juba olemasolevaid võimalusi EHISes – Luua 2 uut moodulit EHISes (sisehindamise infosüsteem ja kasutatava praktika kirjeldamise süsteem)

Tänan kuulamast, edu uueks õppeaastaks!