Sisehindamise korraldusest ja nuniku rollist Marika Pettai Haridusasutuste

Sisehindamise korraldusest ja nõuniku rollist Marika Pettai Haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakond juhataja 12. -14. 2007

Määruse eesmärk On kehtestatud: • koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse sisehindamise nõustamise tingimused ja kord; • kohustuslik sisehindamine. Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimuses, määrus nr 23, 4. 08. 2006

Muudatused seadusandluses Koolieelse lasteasutuse seadus • Sisehindamise seadustamine • Arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes väljatoodud lasteasutuse tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega • Haridusasutuse pidaja korraldab lasteasutuse arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel asutuse tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel

Nõustamise rakendamine REKK-i juurde on loodud Haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakond REKK-i struktuuris töötavad osakonna koosseisulised ja mittekoosseisulised nõunikud HSNO planeeritav koosseis 10 koosseisulist töötajat: 3 koolieelse lasteasutuse nõunikku 3 üldhariduskooli nõunikku 2 kutseõppeasutuse nõunikku 1 analüütik 1 osakonna juhataja Mittekoosseisulised nõunikud (60+)

Osakonna põhifunktsioon • Haridusasutuste sisehindamise aruannete analüüsimine ja edasisehindamistegevuse nõustamine • Sisehindamissüsteemide analüüs ja arendustegevusega seotud ülesannete täitmine

Sisehindamise nõustamise protsess Kokkuvõtted, analüüsid riiklikul tasandil HTM, REKK S O O V I T U S E D T O E T U S Tagasisidearuande koostamine nõuniku poolt (tagasiside haridusasutusele, pidajale) Sisehindamise aruandega tutvumine nõuniku poolt, haridusasutuse külastamine Sisehindamise aruande esitamine nõunikule Sisehindamise aruande vormistamine asutuses (kord kolme aasta jooksul tervikuna kõik kriteeriumid) Sisehindamine asutuse tasandil (pidev ja süsteemne protsess) P A R E N D U S E T T E P A N E K U D

Sisehindamisaruande esitamine • Vähemalt kord kolme aasta jooksul • Nõunikul on õigus pikendada edukalt toimiva haridusasutuse aruande esitamise tähtaega • Kajastab 3 viimase aasta tegevusi ja tulemusi • Taotluse nõustamiseks esitab haridusasutuse REKK-i hiljemalt 1. märtsiks • Nõunik määrab haridusasutuse sisehindamise aruande esitamise tähtaja hiljemalt jooksva õppeaasta 31. maiks • Sisehindamise aruande on haridusasutus kohustatud koostama hiljemalt 01. 09. 2010

Aruande koostamine Sisehindamise aruande koostamisel lähtutakse: – haridusasutustele esitatud hindamiskriteeriumidest (määruse lisad 1, 2, 3) – asutuse tegevusnäitajatest (kohustuslikud kättesaadavad EHIS-es) Analüüsivas sisehindamise aruandes tuuakse välja: – haridusasutuse sisehindamissüsteemi lühikirjeldus – hinnangud mõju kohta haridusasutuse tegevusele – tugevuste ja parendustegevuste kirjeldused Aruande maksimumpikkuseks on 20 lehekülge A 4 formaadis

1 -5 kriteeriumi märksõnad • Valitud lähenemisviiside põhjendatus ehk miks on valikud sellised • Meetodite ja tegevuste süstemaatilisus (kas ühekordne kampaania või ennetav tegevus? ) • Valitud lähenemise asjakohasuse ja mõjususe ülevaatus, sellest lähtuvad parendustegevused • Tegevuste integreeritus erinevatesse töövaldkondadesse • Kui ulatuslikult on lähenemisviise rakendatud PÕHIKÜSIMUSED MIDA? MIKS? KUIDAS? KELLEGA KOOS? MIS MEETODITEGA?

6 -9 kriteeriumi märksõnad • Mõõdetud näitajate trendid ajas • Tulemuste võrdlused enda eesmärkidega • Taseme võrdlused teistega (konkurendid ja oma ala parimad) • Kas tulemused katavad kogu organisatsiooni tegevusi/huvigruppe (segmenteeritus) • Esitatud tulemuste olulisus • Nähtav põhjuslik seos lähenemisviiside ja tulemuste vahel!!! PÕHIKÜSIMUS MIS VALITUD LÄHENEMISVIISI RAKENDAMISEST VÄLJA TULI?

Nõuniku roll • Annab hinnangu haridusasutuse sisehindamise tulemuslikkusele • Nõustamistegevuse käigus tõstab esile haridusasutuse tugevused ja toob välja parendusvaldkonnad koos konkreetsete parendustegevustega

Nõuniku toetus haridusasutusele 1/2 • Suhe nendega on selge - nad ei ole kontrollijad • On kriitiline sõber, kes analüüsib haridusasutuse tegevust objektiivsest ning toetavast vaatenurgast • Esitab haridusasutusele väljakutse ja uued perspektiivid läbi toetava ja sõbraliku pöördumise • Toetab haridusasutust erinevates rollides olles – nõustaja, kõrvalseisja, motiveerija, lohutaja, vahendaja, väljakutse esitaja, kontakti looja, kuulaja, kõneleja, otsustaja, organiseerija ….

Nõuniku toetus haridusasutusele 2/2 • On heade kogemuste levitaja ( tagades konfidentsiaalsuse) • Esitab toetavaid ja asjakohaseid küsimusi • Mõistab haridusasutuse tegevuste põhjus-tagajärg seoseid • Sekkub viisil, mille tulemuseks on haridusasutuse edasiminek • Koostöös juhiga analüüsib /arutleb võimalusi ja kuidas edasi?

Head nõunikku iseloomustab • enda ja teiste väärtustamine • aktiivne kuulamisoskus • kaasamõtlemine • empaatiavõime • konteksti tajumine • objektiivsus • hea suhtlemisoskus • taktitundelisus • märkamatus • • • usaldusväärsus ausus delikaatsus asjatundlikkus avatus reflekteeriv mõtlemine enesereflektsioon pühendumus positiivne ellusuhtumine

Tänan kuulamast, jõudu tööle! Marika Pettai 7350 750 marika. pettai@ekk. edu. ee