KOKKUVTE TULEMUSHINDAMISEST Marika Pettai 18 10 2011 Arvudest

KOKKUVÕTE TULEMUSHINDAMISEST Marika Pettai 18. 10. 2011

Arvudest ü viisime läbi tulemushindamise vestlused 91 lasteasutuse direktoriga ü hindamisperiood kestis jaanuar kuni juuni 2011 ü ettevalmistustööna andsid juhtide kohta tagasisidet HA erinevad osakonnad (üld-, personali-, haldus-, eelarveosakond; sisekontrolli sektor)

Eestvedamise ja strateegilise juhtimise tugevused 1/2 ü töö lasteasutuse ühiste väärtustega ü kaasava organisatsioonikultuuri kujundamine ü koostööle orienteeritud õhkkond ü õppimist soodustava kultuuri kujundamine ü demokraatliku juhtimisstiili rakendamine, orienteeritus inimestele ü süsteemne sisehindamine ü süsteemne huvigruppide rahuloluküsitluste läbiviimine ü lastead organisatsioonina ning juht on teadvustanud enda parendusvajadused

Eestvedamise ja strateegilise juhtimise tugevused 2/2 ü juhi roll eestvedajana, tema aktiivsus ü parima praktika tutvustamisele kolleegidele ü erinevate võimaluste otsimine personali tunnustamiseks ü isikliku eeskuju andmine töötajatele enesearendamisel ü asutuse maine tõstmine ü juhi pühendumist lasteasutuse pidevale arendustegevusele ü enda kui juhi maksimaalne rakendamine

Eestvedamise ja strateegilise juhtimise parendustegevused 1/2 ü ühitada väärtusi enesehindamisega ü lähtuda põhiväärtustest ü juhi suurem kursisolek õppe- ja kasvatusprotsessiga ü üle minna õpetajakeskselt õppe- ja kasvatuskorralduselt lapsekesksele ü rohkem initsiatiivi koostööprojektide algatamisel ü innustada (ja innustuda) personali ü tööülesannete õigeaegne täitmine ü tööajal juhi kättesaadavuse tagamine ü rohkem koostöö-ja kompromissivalmidust pidajaga

Eestvedamise ja strateegilise juhtimise parendustegevused 2/2 ü hinnata sisehindamissüsteemi toimivust, sisehindamissüsteemi lihtsustamine, nõustamisprotsessi läbimine ü tegevuste ja tulemuste omavaheline seostamine ü mõtestada koos personaliga sisehindamise vajalikkust lasteasutuse arengule ü konkreetsete mõõdetavate eesmärkide sõnastamisele ü rahuloluküsitluste ülevaatamine ja veebipõhiseks viimine ü luua ühtne andmebaas sisehindamise käigus kogutavate andmete koondamiseks, tulemuste võrdlemine ü kasutada statistilises andmetöötluses nt MC Exceli võimalusi ü EHIS-s tegevusnäitajate korrastamine

Personalijuhtimise tugevused ü suurendatud on personali efektiivsust ü kvalifikatsioonile (v. a eesti keele oskus) vastav personal ü meeskondliku õppimise väärtustamine ü riigikeele oskuse arengu toetamine ü tasuta koolitusvõimaluste leidmine ja kasutamine ü töötajate karjäärivõimaluste toetamine ü teadlikult koordineeritud kogemuste vahetamine ü erinevate tunnustusvõimaluste leidmine ü personali otsustusprotsessidesse kaasamine õpetajate suurem kaasamine juhtimisse

Personalijuhtimise parendustegevused ü õpetaja abide koosseisu noorendamine, motiveeritud personali jätkusuutlikkuse tagamine ü riigikeele oskustaseme arendamise toetamine ü parima kogemuse jagamise koordineerimine ü mentorlussüsteemi edasi arendamine, uute töötajate organisatsiooni adapteerimine ü võimaldada personalile arenguvõimalusi lapsest lähtuva õppe- ja kasvatustöö läbiviimise ja analüüsimise osas ü alustada abipersonali arenguvestlustega ü võimaldada pedagoogidele arvutikoolitust, projektijuhtimise ja keelekümbluse koolitust ü uuendada motivatsiooni- ja tunnustussüsteemi ü töötajatele osalemisvõimaluse andmine ü lasteasutuses praktiseeritava parim kogemuse ülelinnaline tutvustamine

Õppe- ja kasvatustöö juhtimise tugevused 1/2 ü lapse arengu jälgimise süsteemsus ü õppe-ja kasvatustööd toetav huvitegevus ü koostöös õppenõustamiskeskusega, erivajadustega laste toetamine ü liitumine TEL võrgustikuga ü keelekümblusmetoodikaga rühmade tegevuse toetamine ü õppe-ja kasvatustöös tähelepanu pööramine valdkondade lõimumisele ü „koolilikkuse väljajuurimine ü lapsevanematega lapse arengust läbiviidavate arenguvestluste formaadi muutmine

Õppe- ja kasvatustöö juhtimise tugevused 2/2 ü Õuesõppe, tervisedenduse ja keskkonnaalane tegevus õppe-ja kasvatustöös ü õppe- ja kasvatustegevuses innovaatiliste lahenduste kasutamine ü rahvaloomingu väärtustamine ü mängu ja mängulisuse soosimine ü laste individuaalsusega arvestamine ü pideva tähelepanu õppekava arendustööle

Õppe- ja kasvatustöö juhtimise parendustegevused 1/2 ü lõimitud õppetegevuste eesmärgistamine ja planeerimine ü õppe-ja kasvatustöös lähtuda lapsekesksest õpikäsitlusest ü suurendada õuesõppe ja integreeritud tegevuste osakaalu õppe- ja kasvatustegevustes ü õppe-ja kasvatustöös loovvõimaluste rikastamine ü ühtsete põhimõtete rakendamine laste arengumappide koostamisel ü suurendada arenguvestlustel lapsevanemate osalust ü eesti keelt kõnelevatele lastele emakeele arengut toetava õppetegevuse korraldamine (vene õppekeelega asutustes) ü rühmade komplekteerimisel laste koduse keelega arvestamine

Õppe- ja kasvatustöö juhtimise parendustegevused 2/2 ü vanemate teavitamine planeeritud õppe- ja kasvatustegevuste eesmärkidest ja õppesisust (s. t nädalaplaani olemasolu rühmas) ü liitumine TEL-võrgustikuga, tähtsustada rohkem õuesõpet ü keelekümblusprogrammiga ühinemine, laiendada keelekümblusrühmade tegevust ü kasutades paremini ära piirkonna võimalused (park jms) ü Uue õppekava rakendamine (lõimitud tegevused, lapsest lähtumine) ü analüüsida õppekava rakendumist ning tegeleda õppekava järjepideva arendustööga ü õppekava kõikide vanuste lõikes lahti kirjutada

Kasvukeskkond ja eelarve juhtimine tugevused ü rühmade optimaalne või stabiilne komplekteeritus või komplekteerituse oluline tõus ü ressursside kasutamise süsteemne analüüsimine, parimate lahenduste leidmisel ü MASU ajal toimetulek ü lisaressursside saamine läbi projektitöö ü projektide algatamine kui projektides osalemine ü õpikeskkonna jätkuv parendamine, kogu asutuse maitsekas ja lapsesõbralik kujundus ü täiendavate ruumide kasutusevõtt õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks ü Tallinna Haridusameti tunnustused ja preemiad konkurssidel

Kasvukeskkond ja eelarve juhtimise parendustegevused ü suurem tähelepanu komplekteerimisele ü rakendada meetmeid lasteaiakohtade efektiivsemaks kasutamiseks, kohalkäidavuse suurendamine ü leida võimalusi kulude optimeerimiseks ja säästlikumaks majandamiseks ü tähelepanu võlglaste varajasele väljaselgitamisele ü algatada projekte lisaressursside saamiseks, rohkem projektitööd ü võimalusel täiustada IT võimalusi, ning luua ühine siseveeb ü jätkata lasteaia õpi- ja töökeskkonna ning õueala parendamist

Koostöö juhtimise tugevused ü koostöö teiste haridusasutustega (sh koostöö personali koolitamiseks) ü pedagoogiliste praktikate korraldamine ü uuendused koostöövormides ü koostöö hoolekogu (sh lapsevanemate) ja kogukonnaga ü toimiv sponsorlus ü lapsevanemate rahulolu õppe-ja kasvatustööga on tõusnud ü suurenenud lasteasutuse liiklusturvalisus ü aktiivne osalema teiste poolt pakutavates kootööprojektides ü planeeritud ja vastastikusest huvist lähtuvad koostööprojektid ü Tallinna korraldavatel konkurssidel osalemine

Koostöö juhtimise parendustegevused ü lasteaia veebilehe loomine ja uuendamine, seal aktuaalse info edastamine ü lasteasutuse tegevuse laialdasem presenteerimine ü asutusele riigikeelse infovoldiku koostamine ü 3 -4 poolsete projektide puhul kaasfinantseerimisvõimaluste leidmine ü algatada välisprojekte uute kogemuste omandamiseks ning lisaressursside saamiseks ü koostöö edasi arendamine (sh naaberkooliga), laiendada koostöövõimalusi erinevate huvigruppidega ü kaasata aktiivsemalt lapsevanemaid lasteasutuse arendus- ja otsusprotsessidesse ü kaasata huvigruppe rahuloluküsitluste läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel ü osaleda aktiivsemalt ülelinnalistel konkurssidel ja projektides

Juhtide koolitusvajadus ü ü ü ü arvutikoolitus, andmebaaside haldamine lapsest lähtuvad õppemeetodid asjaajamise korraldamine psühholoogia juhtimine seadusandlus projektitöö kogemuslik õpe juhilt juhile (sh väliskogemus)

Päevakajalistel teemadel Marika Kallas 18. 10. 2011

Kodulehtedest ü piltide kasutamine ü informatsiooni asja-ja ajakohasus ü hakkame kodulehti üle vaatama ü soovime ellu kutsuda kodulehekülgede konkursi

Hoolekogude teabepäev ü 1. november 2011 Õpetajate Majas (orienteeruvalt 16. 00 -18. 30) ü oodatud hoolekogude esimehed või liikmed ü uuel nädalal alustame registreerimist, ootame osavõttu kõigist asutustest Teemadeks: ü hoolekogu roll ja ülesanded, HA ootus uuel tasemel partnerlussuhtele ü parimaid näiteid ressursside kasutamisest, hoolekogu kaasamisest (juhtidelt) ü parimad näited võimalustest lasteasutust ja juhti toetada (hoolekogude esindajatelt)

Rahuloluuuringutest 1/2 HA koostöös TAHJÜ - ga on väljatöötamisel kaks uuringut: ü rahulolu teenuse kvaliteedi ja kättesaadavusega üuuringu sihtgrupiks on lasteasutuste keskmiste (5 -6 aastaste) rühmade laste vanemad üuuring viiakse läbi elektrooniliselt, novembris 2011 üuuringut vahendavad lasteasutused

Rahuloluuuringutest 2/2 ü koostöös koolivalmiduskaardi töörühmaga on küsimustik ettevalmistamisel ü koolivaheajal viime läbi uuringu koolide õppealajuhatajate hulgas ü novembris viime küsitluse läbi lasteasutuste õppealajuhatajate seas ü detsembris kutsume esimest korda kokku lasteasutuste õppealajuhatajate ainesektisooni, anname tagasisidet küsitlusest

Tähelepanuks ja rakendamiseks ü järjekorda pannes sisestada alla 1, 5 aastastele reaalne koha soovimise aasta ü dokumendi saatmisel digitaalselt või meili teel on dokumendil nimi – asutuse või isiku

Infoks ü Konkurss “Parim Personaliprojekt haridusasutuses 2011” ü Koolituskonverents lasteasutuste õpetajatele “Muna õpetab kana ja kana õpetab muna” 2. 11. 2011 ü Perepäev 27. novembril 2011 ü Juhtimiskonverents 7. 12. 2011

„Me otsustame iseenda üle selle järgi, milleks me peame end suuteliseks, teised aga otsustavad meie üle juba tehtu järgi. ” Henry Wadsworth Longfellow 1807 -1882