Tallinna transpordissteemi integreeritud planeerimine Aarne Rentik Tallinna Transpordiamet
- Slides: 24
Tallinna transpordisüsteemi integreeritud planeerimine Aarne Rentik Tallinna Transpordiamet 16. 05. 2007
Planning Integrated LOcal Transport • Euroopa Komisjoni algatus “Koostöö säästva linnaarengu edendamiseks” • EL raamistik: 6 th Environment Action Programme → Thematic Strategy on Urban Environment
PILOT • • • Taotlus märtsis 2004 Projekti kestus 30 kuud Algus 23. märts 2005 Lõpp 23. september 2007 Jätkub Tallinnas
Partnerid • Tallinnas on projekti kaasatud: – – – Transpordiamet Linnaplaneerimise Amet Kommunaalamet Keskkonnaamet Tehnikaülikool Linnavalitsus, volikogu, HOL, MV, MKM. . . – SA SEI-Tallinn; MTÜ Eesti Roheline Liikumine; MTÜ Harjumaa ÜTK; Stratum OÜ; OÜ Arbitark
PILOT kontekst
Projekti üldeesmärgid • tõsta aktiivsete transpordiliikide osakaalu (ühistransport, jalgsikäimine ja jalgrattaga sõitmine) • vähendada linnatranspordi negatiivset mõju keskkonnale efektiivse ja tõhusa transpordisüsteemi abil • vähendada liiklusvoogude kasvu ja nõudlust autotranspordi järele • kindlustada kõigi elanike ligipääs põhilistele transporditeenustele • parandada linnatranspordiga seotud poliitikate omavahelist seotust erinevates sektorites • tõsta Euroopa linnatranspordi valdkonnaga seotud huvigruppide teadlikkust säästvate transpordiplaanide ettevalmistamisest tulenevast kasust
Eesmärke autostumise ohjamiseks ja säästvate transpordiliikide eelisarendamiseks Transpordi arengukava 2006 – 2013 Ühistranspordi arenguprogramm 2006 – 2010 Rahvuslik liiklusohutusprogramm 2003 -2015 Riiklik keskkonnastrateegia ja tegevuskava Harju maakonnaplaneering Strateegia “Tallinn 2025” Tallinna üldplaneering Tallinna arengukava 2006 – 2015 Tallinna ühistranspordi arengukava 2004 -2010 Tallinna liikluse arengusuunad 2005 – 2014 Tallinna keskkonnastrateegia EL transpordipoliitika, EL keskkonnapoliitika, EL linnatranspordi roheline paber
Miks siis veel ühte arengukava vaja on? Praktikas on tugev prioriteet autostumise soodustamisel Uusi teid projekteeritakse lähtuvalt üha kasvavast autokasutusest – teedeehitusega seda just soodustataksegi ÜT prioriteet ja kergliikluse soodustamine ei peegeldu riigi (ja linna) eelarvetes Praeguste trendide ja investeerimispoliitikate jätkudes oleme 20 aasta pärast 2 korda rohkem autostunud kui teised põhjamaade pealinnad praegu. Tallinna ja Harju maakasutus ning transpordi korraldamine on integreerimata Uued elamu- ja kontoriarendused tekivad kohtadesse, kus ÜT teenus puudub Harju ühistransport on välja suremas; tekitades suuri probleeme TALLINNAS Autokasutuse keskkonna-, tervise ja ummikute väliskulud Tallinnas on ca 1 -2 miljardit krooni aastas Autokeskne linnaruum põhjustab perede väljakolimise linnast Elanikel on huvi ja valmisolek ÜT ja kergliikluse kasutamiseks juhul, kui nende kasutamine oleks mugavam ja ohutum.
Liikumisviiside jaotumine (reisid) Tallinn tööpäev Tallinna piir tööpäev
sõitjakm reisid Liikumisviisid 2006 -2035
Liikumisviiside jaotumine (reisid) Tallinn 2006 Tallinn 2035
Liikumisviiside jaotumine (veokäive) Tallinn 2006 Tallinn 2035
Transpordisüsteemi arengustrateegia ettevalmistamine_tegevuskava 2006. a. • Olemasoleva olukorra SWOT: 17. , 20. , 21. novembril (üle 50 osaleja) • Esialgsed tegevussuunad 2007. a. • Arengustsenaariumid • Visioon • Strateegilised eesmärgid • Meetmed Aastal 2035 on Tallinnastus meeldiv, tervislik ja inimsõbralik elukeskkond, kus on tagatud kaupadele ja teenustele ohutu ja mitmekülgne ligipääsetavus. Maakasutus ja erinevate liikumisviiside korraldus on integreeritud ning transpordikasutus ressursi- ja energiasäästlik. TULEB ALGATADA VISIOONI REALISEERIMINE Koostada Transpordisüsteemi Arengukava!
ÜHISTRANSPORDI JA KERGLIIKLUSE KÕRGE OSAKAAL VÄHE UMMIKUID JA TÕHUS TRANSPORDISÜÜSTEM MEELDIV, INIMSÕBRALIK ELUKESKKOND LINNASTU INTEGREERITUD TRANSPORDISTRATEEGIA EESMÄRGID MITMEKESINE JUURDEPÄÄS JA VÕRDSED VÕIMALUSED TERVISLIK, OHUTU JA TURVALINE ENERGIA- JA KESKKONNA -SÄÄSTLIK
Kuidas mõjutada erinevaid liiklejarühmasid? Liiklejarühmad Mõned ideed mõjutamiseks Kompromissitud autokasutajad Argumendid, mis puudutavad isiklikku tervist ja jalgsikäigu ning rattasõidu positiivset mõju Autkasutajad ÜT kasutajasõbralikkus, teenindustase ja maine; motivatsioon Kõikide transpordiliikide kasutajad Tiheasustuse struktuur, ÜT teenindustase ja hind; motivatsioon ÜT regulaarsed kasutajad Tiheasustuse struktuur, ÜT teenindustase Inimesed, kes eelistavad jalgsi ja jalgrattaga liikumist Tiheasustuse struktuur ja teenused kodu ligidal
Milline on Tallinna transpordisüsteem võrreldes teiste linnadega? 3 arengustsenaariumit Mari Jüssi, SA Säästva Eesti Insituut mari@seit. ee
Transpordiliigi valik Näiteid tüüplinnadest Heleroheline – Tallinn praegu Tumeroheline – planeeritav Tallinn Sõidukeid 1000 inimese kohta Sõiduautosid 1000 inimese kohta Sõiduauto reisija-km inimese kohta Ühistranspordi osakaal reisija-km (%) Ühistranspordiga liiklevate töötajate osakaal (%) Sõiduautoga liiklevate töötajate osakaal (%) Jalgsi ja rattaga liiklevate töötajate osakaal (%) Kütuse kulu inimese kohta I II IV V Phoenix, Houston, Denver, Detroit, , Los Angeles, Washington, Boston, Chicago, San Francisco, Sydney Toronto, New York, Kopenhaag en, Zürich, Brüssel, Tallinn Amsterdam, Frankfurt, Berliin Viin, London, Stockholm München, Singapur, Pariis, Tokyo 684 570 422 366 254 539 479 367 318 192 12, 822 11 359 7 384 5 185 2 966 362 887 1 664 1 890 2 519 2. 9 7. 4 18. 6 27. 2 …. . 49. 2 8. 6 19. 3 32. 0 … 33. 3 52. 5 87. 2 74. 4 51. 7 45. 4 …. 23. 7 4. 2 6. 3 16. 3 21. 3 …. 23. 8 53 049 44 355 22 846 12 445 8 588
• Linnade areng ja autostumistase ei allu ühele kindlale, nt majandusarengust sõltuvale, reeglile. • Ühistranspordi- ja kergliiklusele suunatud linnades on reeglina ca 3 korda säästlikum transpordisüsteem nii keskkonna- kui ka rahalises mõttes • Areneb see osa transpordisüsteemist, millesse raha investeeritakse, mida eelisarendatakse • Avaliku sektori valikud transpordi ja maakasutuse planeerimisel määravad ära valdava liikumisviisi ja transpordi nõudluse tervikuna.
Tänu poliitilisele tahtele ja vastavale PLANEERIMISELE pole Kopenhaagenis autoliiklus viimase 30 aasta jooksul kasvanud
Näiteks: Sadamate ühendusteede tasuvusuuring ja projekt on tehtud oletusel, et Tallinnas on 2030. a 600 autot/1000 inimese kohta ja seetõttu kasvab liiklus vaatamata rahvastiku vähenemisele 2 -3 korda. Kui võtta oletuseks, et Tallinna keskmine ei ole 23 a suurem kui naabermaade pealinnades praegu ehk max 400/1000, siis ei kasvaks autoliiklus praegusega võrreldes üldse.
Stsenaariumite kokkuvõte
Praeguseks hetkeks on pilt selline
TÄNAME! Mari Jüssi Aarne Rentik Tel: 640 4660 Fax: 640 4997 E-mail: aarne. rentik@tallinnlv. ee www. pilot-transport. org
- Tallinna transpordiamet lahtiolekuajad
- Aarne-thompson classification system
- Joanna liivak
- Transpordiamet
- Nyyssösen säätiö
- Tallinna väike ringtee eelprojekt
- Site:slidetodoc.com
- Tallinna hoolekande keskus
- Teko erialad
- Tallinna heleni kool
- Site:slidetodoc.com
- Tnava
- Tallinna [likool
- Tallinna sademevee strateegia aastani 2030
- Tallinna eelarvestrateegia
- Tisvapi
- Tallinna [likool
- Tallinna uue haigla asukoht
- Tallinna [likool
- Tallinna rattateed
- Tallinna kesklinna lastepolikliinik
- Tallinna sotsiaal ja tervishoiuamet
- Tallinna väike ringtee trass
- Tallinna haigla projekt