Vilsandi Rahvuspark Kursus Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa

Vilsandi Rahvuspark Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007 1

Vilsandi Rahvuspargi asukoht 2

Mõned pidepunktid linnukaitseala ajaloost 1906 – Vilsandi tuletorni ülemaks saanud Artur Toom alustas merelindude kaitset Vilsandi lääneranniku kaljusaartel 1909 – rentis Artur Toom Kihelkonna kirikuõpetajalt 6 kaljusaart, et tagada neil pesitsevate merelindude rahu 1910 – 14. august moodustati Vaika merelindude kaitseala 1921 – asutati Kuusnõmmele bioloogiajaam 1957 – loodi Vaika Riiklik Looduskaitseala 1971 – suurendati Vaika looduskaitseala ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks 1993 – loodi Vilsandi Rahvuspark 3

Artur Toom – linnuriigi looja • Sünd: 05. 01. 1884. aastal Saaremaal Kihelkonnal • 11 -aastasena asus ema ja võõrasisaga elama Vilsandi tuletorni • Väikese poisina valmistas lindudele pesakohti, käis linde vaatlemas väikestel linnusaartel • Õppis Peterburis raudteekoolis • 1906. a alates Vilsandi tuletorni ülem • 1909. a keelas Vilsandi rahval linnumunade korjamise ja hakkas linnupesi kaitsma • 1914. a I maailmasõja puhkedes määrati ta Vilsandi sõjaväelise vaatluspunkti ülemaks. Tegi miine kahjutuks ja tühjadest miinikestadest ehitas lindudele eluasemeid 4

Artur Toom – linnuriigi looja • 1917. a langes Vilsandi ühes Saaremaaga Saksa okupantide kätte. Okupandid sõid munad ja linnud, lõhkusid nende pesad • 1921. a õppis Tartu Ülikooli juures meteroloogiat, ornitoloogiat, kalandust, lindude prepareerimist jne • 1922. a aitas Artus Toom asutada Kuusnõmme bioloogiajaama • 1926. a alustas muuseumi rajamist • 1930. a lõi koos abilistega Saarte Looduskaitse Seltsi 5

Linnuhotellid alumisel Vaikal 6

Artur Toom – Vilsandi linnukuningas • A. Toomi sooviks oli, et looduskaitse saaks ”tõsiseks ja tarvilikuks asjaks”. • Talle meeldis igal võimalusel “lindude üle kõnet pidada”. • A. Toom: “Palun uskuda, et iga laps, kes võtab oma sõbraks looduse, muutub hingeliselt paremaks…” Artur Toom 7

Vilsandi Rahvuspark • Pindala 23 880 ha (valdav osa rannikumeri, vaid ⅓ maismaad) • Kuulub Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitsealasse • Eesti kõige merelisem rahvuspark • Rahvuspark täidab rahvusvahelisi konventsioone ja osaleb looduskaitsealases koostöös • 1994. a alates tegeldakse integreeritud seirega rahvusvaheliste koostööprogrammide raames 8

Rahvuspargi põhieesmärk: …kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke – nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit. 9

Vilsandi Rahvuspargi loodus • Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik • Pikk rannajoon, madalad lahed, väikesaared, soostunud ja metsased alad loovad soodsaid tingimusi nii haude kui ka läbirändavatele liikidele • Kevadeti pesitseb 114 linnuliiki, pehmetel talvedel talvitub nendest üle 70 liigi • Rikkalik taimestik – ligi 600 taimeliiki, osa väga haruldased • Pehme, mereline kliima • Levikuteede rohkus • Paepealne mullastik • Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti 10 lesima arvukalt hallhülgeid

Rahvuspargi inimasustusest • Rahvuspargi kõrgematel aladel on kalmeid ja neoliitikumi küla ase (vanus 4000 a) • 16. saj. pärinevad esimesed mõisaehitised • 19. - 20. saj. väga tihe inimasustus • Rannakultuuriga seonduvad tuletornid, rannalautrite paigad, kiviaiad, pukktuulikud 11

Vilsandi RP keskus - Loona • Asub Lümanda ja Kihelkonna vahel (3, 5 km Kihelkonnast) • Keskajal kandis nime Kadfel, mis viitab kloostrile • Mõis ehitatud 1488. – 1490. a (vanim Saaremaal) • 1997. a alates Keskkonnaministeeriumi Vilsandi RP külastuskeskus Loona mõis • 1 Õpperaja alguskoht 12

Õpperaja vaatamisväärsusi - numbrid tähistavad vaatluspunkte - vt. kaart 13

2 4 Raudteetammist Kuusnõmmeni • 1952. – 53. a Vene sõjaväe poolt rajatud raudteetamm (praegu Karala maantee) • Kuusnõmme küla: § Kopli talus kirjanik Aadu Hindi noorpõlvekodu § Veetehas “Saaremaa vesi” § Peamine elatusallikas oli meri; põllutööd naiste, laste ja vanurite jaoks Kirjanik Aadu Hindi lapsepõlvekodu 14

3 Vesiku jõgi • Vesiku jõgi – üle 13 km pikk (Leedri külast Kiirassaare lahte § Jõeforell, luts, haug, jõesilm, jõevähk, kobras, taimi vähe Vesiku jõgi 15

Kuusnõmme poolsaar • Kuusmõmme poolsaar ja metsad: § Palju haruldasi taimi: püstine hiirehernes, alpi võipätakas, silmjärvikas, luuderohi, käpalised § Looduslikul teel uuenenud mets; vaikne, lindude ja loomade meelispaik 1969. a tormi järel sirgunud männimets 16

6 Kuusnõmme mõis • Kuusnõmme mõis § Asutati 16. saj. II poolel § 1922. a alates TÜ bioloogiajaam § Esimene juhataja Johannes Piiper § II maailmasõja järel vene sõjaväe asukoht § 1951. a alates Saaremaa Metsamajandi asukoht § 1984. a peamaja hävis kahjutules Kuusnõmme mõisa allee 17

7 TÜ metsakaitseistandused • TÜ metsakaitseistandused § Võõrpuuliikide introdutsioonikatsete keskus § 3 taimeaeda, kasvatati haruldaste ja võõrpuuliikide seemneid § Biogrupid metsades § Kokku 250 võõrpuuliiki, tänapäeval kohastunud ligi 80 liiki § Tuntuim nn “Ameerika mets” 18

8 Kuusnõmme linnutorn • Kuusnõmme linnutorn § Ilus vaade Kihelkonna ja Kuusnõmme lahtedele, metsastele poolsaartele, väikesaartele § Hea linnuvaatluspaik Kuusnõmme linnutorn 19

10. Vilsandi Rahudepealne • Vilsandi Rahudepealne § Vanus ~300 a § Kruus, liiv, madalad saarekesed, rändrahnud, kivid § Saared: Käkimaa, Kala -, Rüpi-, Riinu-, Lindeja Pritsurahu, Väike. Vilsandi jt. § Hea sissejuhatus Vilsandi saareriiki 20 Rahudepealne

9 Käkisilm • Käkisilm – ühendab Kuusnõmme lahte Kihelkonna lahega § Süvendatakse pidevalt paadisõiduks § Madala veega saab jalgsi läbi – viis minna Vilsandi saarele § Talviti ei jäätu – hea paik veelindudele § Kanal suvel 1 – 1, 5 m sügav 21 Tee Käkisilma

Veel üks võimalus Vilsandile sõiduks • Saarele minejad kasutavad sageli ka autosõitu 22

Suur- ja Väike-Vilsandi 23

11 12 Vilsandi saar • Suurus idast läände 6, 3 km, kohati 2, 3 km lai • Pindala ~ 9 km² • Kaks osa: Suur- ja Väike-Vilsandi, nendevaheline ala on nn Vahemeri • Lähim maaliline saar – Vesiloo • Saare vanus ~ 2000 a • Rannikud eriilmelised: põhjas-läänes dolomiitsed kaljurannikud ja lõunarannik madal, liivane 24

Kirjanikud Vilsandist “Ta on nagu kaljulaik meres, just nagu vanade kaptenite koduks. Siia kuuldub mere hingamist ja õhk on alati täis soolaseid puhanguid Seda võikski nimetada vanade kaptenite koduks” Jüri Parijõgi “Kevad kutsub” “Oleks mul võimalik, siis sõidaksin igal kevadel, kui lindude pesitsemine täies hoos, kord Vilsandi tuletõrjeülema merelindude riiki, […] sõidaksin siis paadiga kesk lindude häälitsemist ja askeldamist…” A. H. Tammsaare 25

11 12 Vilsandi saar • 1994. a alates rahvusvahelise programmi raames kompleksed loodusvaatlused (taimestikus asetleidvad muutused, sademetega kanduvate saasteainete ringlus looduses) Marika Aumees metsaruutu selgitamas 26

11 12 Vilsandi saar • Rikkalik loomastik (metssiga, põder …) kährik Metskits Rebane orav halljänes 27

11 12 Vilsandi saar • Pinnas paene • Iseloomulikud taimed: meripuju, sinerõigas, merihumur, randmalts… niidu-asparhernes merikapsas valge kukehari verev kurereha 28 nõmm-liivatee kollane kukehari

11 12 Vilsandi saar • Inimene on siin elanud üle 3 saj. • Inimese tegevust iseloomustavad: § § § Pikad kiviaiad Pukktuulikud Rannalautrid Võrgukuurid Taluhooned (ligi 2/3 neist II maailmasõja järgsel ajal hävinenud) 29

11 12 Vilsandi saare olulised talud • Tolli talu § Hollandi kapten Doll (1703. a) nim. tühja saare Felslandiks või Felseniks § Siin elas päästejaama töötaja Jaen Teär (1854 – 1925) – Saaremaa suurim meremees, laevaehitaja ja –omanik § 1997. – 2003. a jaanalinnukasvandus Tolli talu jaanalinnud 30

11 12 Vilsandi saare olulised talud • Mändre talu § Endise kaugsõidukapteni talu § Siin elas Leo Aumees – Vaika Riikliku LK juhataja (1934 – 1973) ja Hans Soots – Mändre talu Vilsandi Riikliku LK direktor (1930 – 1981) 31

15 Vilsandi saare bioloogiajaam • Rajati 1970. a • Avatud aastaringselt • Looduslaagrite korraldamispaik Saaremaa Looduse kooli õpilased viktoriini lahendamas 32

16 Vilsandi tuletorn • • • Saare suurim ehitis Rajati 1809. a Kõrgus 30, 4 m 8 -korruseline Tule plinkimine nähtav 18 meremiili ulatuses • 1972. a alates elektrivalgusel põhinev • Saaremaa vanim säilinud tuletorn • Urbsest dolomiidist Vilsandi tuletorn 33

16 Vilsandi ilmajaam • Vilsandi tuletorni lähistel Eesti vanim ilmajaam • 1865. a – esimesed meteoroloogilised vaatlused • Jälgitakse Eesti merelisemat kliimat § Aasta külmim kuu – veebruar (keskmine temperatuur 3, 4 ºC) § Aasta kõige soojem kuu – juuli (keskmine temperatuur 16, 3 ºC) § Kõige päikselisem koht Eestis (päikesepaistet keskmiselt 1900 h aastas, s. o. 43% võimalikust, päikeseta päevi vaid 93) § Äikest 12 päeval aastas, s. o. 2 x vähem kui mandril 34

Vaikad • 6 väikest avameresaart paarsada meetrit Vilsandist lääne pool • Need moodustavad: Mustpank ja Kullipank (madalad), Alumine, Keskmine ja Ülemine Vaika (kõrgemad; taimestikuga kaetud) ning Karirahu (madal; lainetega ümbritsetud) • Haruldased kaljusaared koosnevad biohermsest dolomiidist: mitu meetrit kõrged mügarjad kaljurahnud • Vaikad kerkivad keskmiselt 2, 7 mm aastas • Haruldased taimed: taani merisalat, meripuju, läikiv kurereha, merikapsas • Palju linde eriti kevaditi: partlased, kajaklased, kormoranid • Koduks ~1000 -le haudepaarile; u 20 liiki 35

Vaikad • Harilik hahk – Vilsandi RP vapilind § Arktilised molluskitoidulised § Kõige rohkem Vaika saarte lindudest § Hakkas pärast jääaega Läänemere saartel pesitsema Harilik hahk 36

Vaikad • Arvukad pesitsejad: randtiir… jääkoskel • Harvaesinevad pesitsejad: väiketiir, randkiur… kanada lagle merikajakas jõgitiir kivirullija meriski hõbekajakas 37 kalakajakas valgepõsk lagle väiketiir

Vaikad • Kolm Vaika saart on arvatud nende rikkalike ja harvaesinevate loodusväärtuste tõttu loodusreservaadi staatusesse: Ülemine ja Keskmine Vaika ning Kullipank • Teised saared on suletud lindude pesitsemise aegu 1. aprillist 1. augustini • Vaikade ümber olev vesi ei jäätu • Saarte ümbruses talvitub üle 20 liigi merelinde: kühmnokkluiged, kirjuhahad, väikekosklad, sõtkad, aulid, sinikaelpardid, merivardid jt. • Kevadrände ajal on saarte ümbruses palju rändeteel puhkavaid ja toituvaid linde 38

17 Vikati sadam • Ainuke töötav sadam • Siit läheb paaditee Papissaare Vilsandil sadamasse • Rajatud kunagisele vikatikujulisele Vikati sadam poolsaarele 39

18 19 Papissaarest Kihelkonnani • Papissaare sadam: § Poolsaare nimi tulnud rahu järgi, mis kuulunud Saaremaal 14. saj. levinud katoliku usu kirikuteenritele § Kalatöötlemishooned kolhoosiajal, praegu väike kalatsehh ja puidutöökoda • Papissaare tee ja Kihelkonna alevik: § 3 km Papissaarest Kihelkonna alevikku § Tee muinsuskaitse all; ehitati 1914. a merest korjatud kividest § Kihelkonna kirik – üks Eesti vanemaid kirikuid (13. saj. ), tähtis meremärk § Kihelkonna sadam oli keskaegse Saaremaa värav Euroopasse § Praegu Kihelkonnal ~500 elanikku 40

Hea Vilsandi saare külastaja: • Grupil suurusega üle 5 inimese soovitab Vilsandi RP külastuskord tellida loodusgiidi • Kes plaanivad minna Kuusnõmme poolsaarelt Vilsandile jalgsi, soovitab RP administratsioon kasutada Rahudepealse teed ainult valgel ajal ning madala veeseisu ajal. Infot looduses liikumise kohta saab külastuskeskusest Loonal • Vilsandi RP-s on lisaks eeltoodule veel marsruudid, mis lähevad Harilaiule, Eldale ja Kiirassaarele 41

Kodune ülesanne • Leia lisamaterjali ühe Vilsandi Rahvuspargis pesitseva või läbirändava linnuliigi kohta ja oska temast järgmises tunnis rääkida • Vilsandi Rahvuspargis kasvab väga palju erinevaid käpaliste liike. Leia lisamaterjali ühe liigi kohta ja oska sellest rääkida • Lisa saadud materjal oma Saaremaa Looduse mappi • Infot leia Internetist, loodusajakirjadest, rahvuspargi kohta välja antud voldikutest jms 42

Kasutatud kirjandus • Luige, A. 1980. “Vilsandi tuletornist, päästejaamast, linnuriigist ja selle loojast”. Eesti loodus, 5. • Kändler, T. 1999. “Vilsandi ja Loode-Saaremaa loodus ning inimesed”. Loodus, 3. • “Loonalt Vilsandile”. 2006. (tekst K. Kullapere, toim. K. Hallas). Keskkonnainvesteeringute Keskus –( siit enamus fotosid võetud) • Pao, B. (koostaja). 2001. “Artur Toom – Vilsandi linnukuningas”. Saaremaa Merekultuuri Selts, G. Trükk, Kuressaare 43