Sissevaade Ida klassikalisse luulesse III Jaapani luule esimesest

Sissevaade Ida klassikalisse luulesse III Jaapani luule: esimesest luuletusest haikuni Kairi Jets Tartu Ülikool kevad 2014

Jaapani kirjanduse perioodid Muistne kirjandus 上代文学 ( -794) Klassikaline kirjandus 中古文学 (794 -1185) Keskaegne kirjandus 中世文学 (1185 -1603) Varauusaegne kirjandus 近世文学 (1603 -1868) Tänapäeva kirjandus 近現代文学 (1868 - )

Muistne kirjandus 上代文学 ( -794) Kojiki (712) 古事記 (Iidsete aegade kroonika) Kaifūsō (751) 懐風藻 Man'yôshû (759) 万葉集 (Kümne tuhande lible kogu) Waka 和歌 (jaapani laul) Kanshi 漢詩 (Han'i luule)

Kojiki (712) 古事記 Esimene luuletus: や雲立つ 出雲八重垣。 妻隱みに 八重垣作る。 その八重垣を Eightfold rising clouds Build an eightfold fence An eightfold Izumo fence Wherein to keep my bride Oh, splendid eightfold fence!

Man'yôshû (759) 万葉集 Love is a torment Whenever we hide it. Why not lay it bare Like the moon that appears From behind the mountain ledge? Anonüümne autor, tõlge Nippon Gakujutsu Shinkōkai

Man'yôshû (759) 万葉集 To what shall I compare this life? The way a boat rowed out from the morning harbour leaves no traces on the sea. Manzei (loominguline kõrgaeg u 720, tõlge Ian Levy)

Waka 和歌 „jaapani laul“ Silpide arv värsireas 5 või 7 Pikkus pole piiratud kuid enamasti mitte rohkem kui 50 värsirida (pigem märgatavalt vähem) Sai alguse juba muistse kirjanduse perioodil Hiljem muutus sünonüümseks tankaga (短 歌, „lühike laul“)

Kanshi 漢詩 „Han'i (Hiina) luule(tus)“ hiinakeelne 5 või 7 silpi neljas või kaheksas reas Algselt kõrgema prestiižiga kui jaapanikeelne luule Autoriteks mehed

Klassikaline kirjandus 中古文学 (794 -1185) Kokinwakashû古今和歌集 (10. saj) Ki no Tsurayuki Ono no Komachi Henjō Ariwara no Narihira Fun'ya no Yasuhide Ōtomo no Kuronushi Kisen

Kokinwakashû 古今和歌集 (10. saj) 20. osaks jagatud esimene keiserlik luuleantoloogia: Aastaajad (1. -6. ; Varakevad, Hiliskevad, Suvi jm) Juhuluule (7. -10. ; Õnnitluslaulud, Lahkumislaulud, Reisilaulud jm) Armastusluule (11. -15. ) Mitmesugust (16. -20. ; Itkud, Mitmesugust, Mitmevormilist jm) Ki no Tsurayuki eessõna Sisaldab vana ja uut luulet

Ki no Tsurayuki (紀 貫之; 872 -945) Üks Kokinwakashû koostajatest ja autoritest märjaks saanud ja viimases talvekülmas jäätanud hõlma täna sulatab lahti esimene kevadtuul

Luule Kuus Tippu Ono no Komachi (小野 小町; u 825 – c. 900) värvi muutmata puistavavaist oma lehti meie muutlikus maailmas inimese süda on ainuke lill

Luule Kuus Tippu Henjō (遍昭; 816 -890) rada mu maja juurde on paksu rohtu kasvada jõudnud mina ent ootan seda kes ei tule

Luule Kuus Tippu Ariwara no Narihira (在原 業平; 825 -880) kuu pole ehk kuu või pole kevad enam endine kevad ma üksi vaid olen see kes olen ikka olnud

Luule Kuus Tippu Fun'ya no Yasuhide (文屋 康秀; ? -885) kõik muudab värvi rohi ja lilled ja puud ainult mässava mere laineõite jaoks sügis pole veel tulnud

Luule Kuus Tippu Ōtomo no Kuronushi (大友 黒主) kevade sagar sajab kui silmavesi sest kirsiõite nobe pudenemine iga meele teeb nukraks

Luule Kuus Tippu Kisen (喜撰) asub mu hurtsik pealinnast kagu suunas peale minu vaid hirvedest asustatud Maailmapõlguse mäel (RR)

Luule Kuus Tippu Kisen (喜撰) Üksi osmikus Elan hurtsikus päälinnast kaugel kagus pealinnast kagu suunas elutsen ammu; südamerahus – inimesed õieti kuigi rahvasuus on see hüüdvad kohta Pagumäeks (UM) Eluraskuste mägi. ( AA)

Keskaegne kirjandus 中世文学 (1185 -1603) Shinkokinwakashû (新古今和歌集; 1205) Ogura Hyakunin Isshû (小倉百人一首; 13. saj) Renga areng iseseisva žanrina Saigyo Ikkyû Sôjun

Shinkokinwakashû (新古今和歌集1205) Kaheksas keiserlik luuleantoloogia Jaotus osadesse sarnane Kokinwakashûga Hiina- ja jaapanikeelse eessõnaga Järjestamisel arvestatud luuletuste temaatilist seost ja loogilist järgnevust (aastaaegade edenemine, armastuse osa esimesest armastusest kibeda lõpuni jne) Seotuse põhimõtte range järgimise tõttu sisaldab ka vähemkvaliteetset luulet

„Sada luuletust, sada luuletajat“ Ogura Hyakunin Isshû (小倉百人一首 13. saj) Koostanud Fujiwara no Teika (藤原定家, 11621241) oma poja palvel tolle äia Oguras asuva maja kaunistuseks Sisaldab lühiluulet 7. - 13. sajandini Aluseks samanimelisele kaardimängule

月見れば Hyakunin Isshû ちぢにものこそ かなしけれ わが身ひとつの 秋にはあらねど Ōe no Chisato (大江千里; 9. -10. saj) kui kuud vaadata, teevad tuhanded asjad Tsuki mireba mu meele nukraks, Chiji ni monokoso kuigi sügis pole ju Kanashikere Waga mi hitotsu no Aki ni wa aranedo kätte jõudnud mulle üksi.

Renga 連歌 „jätkuv laul“ Meister kirjutas kirjutamissituatsiooni peegeldava esimese värsi ehk hokku (発句, 5 -75), millele õpilased ja teised koosviibijad lisasid jätkusid (7 -7, 5 -7 -5, 7 -7 jne) arendades edasi eelmise värsi meeleolusid või pakkudes välja üllatusliku pöörde Seos eelmise värsiga ei tähenda seost teiste varasemate värssidega

Renga 連歌 Snow yet remaining The mountain slopes are misty – An evening in spring Sōgi Far away the water flows Past the plum-scented village Shōhaku

Renga 連歌 Far away the water flows Past the plum-scented village Shōhaku In the river breeze The willow trees are clustered. Spring is appearing. Sōchō

Renga 連歌 In the river breeze The willow trees are clustered. Spring is appearing. Sōchō The sound of a boat being poled Clear in the clear morning light. Sōgi

Renga 連歌 The sound of a boat being poled Clear in the clear morning light. Sōgi The moon! does it still Over fog-enshrouded fields Linger in the sky? Shōhaku

Renga 連歌 The moon! does it still Over fog-enshrouded fields Linger in the sky? Shōhaku Meadows carpeted in frost – Autumn has drawn to a close. Sōchō

ねがはくは Saigyō 西行 (1118 -1190) 花のしたにて 春しなん そのきさらぎの もちづきのころ Soovin vaid seda – surra kirsiõite all aasta teise kuu negawaku wa hana no shita nite haru sinan sono kisaragi no mochizuki no koro viieteistkümnendal päeval, kui taevas särab täiskuu.

Ikkyû Sôjun (一休宗純; 1394– 1481) sügiseräämas Changxin-palees laulab kaunitar leidmata lohtu neil varjulistel aiaradadel temaga keegi ei kohtu hiilgus ja alandus mured ja rõõmud ikka veel ta silmade ees isanda arm on madal kui võrdled temaga sügavat rohtu

Varauusaegne kirjandus 近世文学 (1603 -1868) Haiku (haikai+hokku) areng iseseisvaks žanriks Matsuo Bashô haiku ja „Kitsas tee sisemaale“ Yosa Buson Kobayashi Issa

Haiku (俳句) Algselt osa haikai no rengast (või lühidalt haikai, naljarenga), hiljem eraldus esimene värss ehk hokku ja seda hakati eraldi kirjutama Enamasti 17 -silbiline (5 -7 -5) Sisaldab viidet aastaajale (kigo, 季語) ja „lõikesõna“ (kireji, 切れ字) kahe vastandatud kujundi või teema vahel

Haiku Neli suurt poeeti: Matsuo Bashô (1644 -1694) haiku väljaarendaja ja populariseerija Yosa Buson (1716 -1784) Kobayashi Issa (1763 -1828) Masaoka Shiki (1867 -1902) – sõna „haiku“ kasutuselevõtja ja haiku moderniseerija

Matsuo Bashô (松尾 芭蕉; 1644 -1694) 度に病んで 夢は枯野を かけめぐる tabi ni yande yume wa kareno wo kakemeguru reisil tõbine: uned jooksevad ümber kuivanud välja

„Kitsas tee sisemaale“ (Oku no hosomichi, 奥の細道) Kirjutatud reisil Honshū saare põhjaossa (1689. a. , 150 päeva, üle 2000 km, külastas kirjandusliku tähtsusega kohti, liikus enamasti jalgsi) Reisimärkmed (poeetiline päevik) vaheldumisi haikudega Peetakse jaapani kirjanduse üheks tähtteoseks Samast reisist on reisikaaslane Kawai Sora (河合 曾良) kirjutanud Sora reisipäeviku (Sora tabi nikki, 曾良旅日記)

Yosa Buson (与謝蕪村; 1716 -1784) おぼろ月 蛙に濁る 水や空 oborozuki kawazu ni nigoru mizu ya sora kuu on hägune kumma see konn sassi sulpsas taeva või vee

Kobayashi Issa (小林一茶; 1763 -1828) しずかさや 湖水の底の 雲のみね shizukasa ya komizu no soko no kumo no mine täielik vaikus sügaval järve põhjas pilvine mäetipp

Masaoka Shiki (1867 -1902) Hiliseim Neljast Suurest Meistrist „haiku“ termini autor (haikai+hokku, 俳諧+発句) Haiku uuendaja Rõhutas realismi Surma ääremaal sädistab enam kui eal sügisene sirts.

Tänan tähelepanu eest!