Mida teha et laps tahaks olla ppija Jaapani

Mida teha, et laps tahaks olla õppija? Jaapani vanasõna: Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra. Veikko Kõrv 05. 04. 2016

Aruasaamise ühtlustamine – Õppimispüramiidist – Sotsiaalkonstruktivismist – Aktiivõppe mõistest – Aktiivõppe LHU tegevuskavas

Õppimise püramiid (2) • Jaga • Loo • Tarbi

Õppeprotsess • • Puudutatud saavad õppija meeled, tunded, sotsiaalsed oskused, moraal jne. Õppimise viljad: – teadmiste säilitamine mälus, – uute sisemiste mõistmisstruktuuride tekkimine, – teatud tegevuste ja mõttemudelite automatiseerumine, – inimene kasutab paremini: • oma käsi, jalgu, meeli, intellekti • tööriistu, sõiduriistu, instrumente, – õpitakse märkama ja suunama oma tundeid ning meeleolusid, – lahendama probleeme, toime tulema erinevates situatsioonides. – kasvab: • enesekindlus ja teadlikkus oma minast, • prognoosimisvõime, • avatus uutele kogemustele. Üks kõige enam inimesega kokkukuuluv mõiste, millest algab ja millega lõpeb õppimine, on kogemus.

Kogumine ja kogemine Koguja omandab ja talletab – teadmisi, vilumusi, tehnilisi võtteid, lugusid, suutlikkust. Tulemuseks saavutab pädevused. Kogeja elab läbi, käivitab mõttetegevuse ja vastuvõtumeeled, on toimuvale ergas, samastab end sündivaga. Kogemine jätkub pärast kokkupuudet õpisituatsiooniga õppija sisemises mõtestamistegevuses, sellest saab tähendusi kandev lugu tema isikuloos.

Kaks viisi olla inimene Asju omaks tehes (tarbides) või toimuvaga koos kulgedes (elades).

Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ja ma saan aru! Hiina vanasõna

Konstruktivistlik õppimiskäsitus • • Õppimise mõistesse siseneb kontekst, situatsioon ja ühiskond. Individuaalne konstruktivism – Indiviid loob oma teadmised ise välisilma mõjusid valikuliselt vastu võttes ning sisemiselt läbi töödeldes. – Maailm, mida ta tunneb, on tema enese konstrueeritud. – Õppija on alati aktiivne ja tema teadmine subjektiivne. – Tähtsaks saab nö õppima õppimine, et sisemiste struktuuride loomine kujuneks targalt. – Õpilasest saab õppija, kui ta pürgib otsima uut teadmist iseseisvalt. – Kogutud teadmiste ja kogetud situatsioonide põhjal luuakse sisemised mudelid, mis mõjustavad omakorda vaatenurka uuele teadmisele. – Oluliseks pole tõusnud mitte teadmise võimalikult täpne ülesütlemine, vaid protsess, mille tulemusel kujunevad sisemised teadmisstruktuurid. – Õppijat puudutab eelkõige see, mis on talle tähenduslik ehk mis on väärtuseks. – Tähelepanu all on mitmesugused vaimsed protsessid: märkamine, vaatlus, mõtlemine, võrdlemine, üldistamine, järeldamine jne. Inimene on õppinud siis, kui ta suudab asju mõista sügavamates seostes.

Konstruktivistlik õppimiskäsitus • Sotsiaalne konstruktivism - tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. – Võtab rõhutatult arvesse teadmise sotsiaalse päritolu ja õppija kuuluvuse sotsiaalsetesse kogukondadesse. – Igasugune teadmine on moodustunud inimeste ühistoimingutes ühiselt jagatud tähendustena. – Teadmist ei looda autonoomsena, vaid tihedates mõjusuhetes. – Õpitakse alati mingites sotsiaalkultuurilistes kontekstides ja seotuses situatsioonidega. – Õpitakse millegi jaoks.

Konstruktivistlik õppimiskäsitus • Igasugune teadmine on suhteline ja muutuv. • Teadmist tuleb taas luua ning vajadusel endistest konstruktsioonidest loobuda. • Oma õppimise hindamises osaleb õppija ise. • Teadmisel on vahendiväärtus ja see selgub praktikas.

Konstruktivistlik õppimiskäsitus • Ei räägita õpetamisest, vaid õppimise juhtimisest, st. õppimine on seestpoolt end ise juhtiv protsess. • Õpetaja asi on organiseerida õpiümbrus taoliseks, mis toetab õppija teadmise konstrueerimisprotsessi. • Õpetaja osa muutub seega juhtija, toetaja, õpikeskkonna looja omaks, ent säilib tema kui asjatundja tähendus. • Õpetaja meisterlikkus väljendub situatsioonide loomise oskuses ja õppevahendite leidmises, mis võimaldaksid õppimise ja õpetlikke kogemusi. • Õpetaja on ka ise õppija, ent tema suutmised ja vastutusala on teised. • Õppija ja õpetaja on koos mingi ilmingu uurijad, nad teavad, et ei pruugi jõuda täiusliku teadmiseni, küll aga selleni, mis on süsteemne ja toimib olevikulises elumaailmas.

Konstruktivistlik õppimiskäsitus eesti koolides „Kooli argipraktikaid on raskem muuta kui surnuaeda ühest kohast teise viia“ anonüümne koolijuht

Konstruktivistliku õppimiskäsituse kriitikud: • Kuhu see kõik viib? • Üks võimalus on voluntarism ehk inimese usk oma mina kõikvõimsusse. • Kasvatuse osatähtsus väheneb. • Kaob võimalus täiskasvanupoolseks nõudlikkuseks, piiranguteks, kasvataja ei saa enam vastutada inimese arengu eest. • Võivad kaduda teadmiste autoriteedid, usk asjatundmisse, tahe ja suutmine tungida ilmingute põhjusteni ning lõppeks võib tõe kriteeriumiks saada pelgalt mõni võim või ideoloogia. • Sotsiaalse maailma tunnustatud eluvormide omaksvõtt muutub aga küsitavaks, kui puudub nii kasvataja kui kirjasõna autoriteet.

Aktiivõpe • Õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. • Kogemuse kaudu õppimine. Õpetaja korraldab õppimise nii, et õpilane saab kogeda õigel ajal, õiges kohas, õigel määral seda, mis aitab targemaks saada. • Õppijat ärgitatakse ise mõtlema ja otsima, endale olulisi pidepunkte ja vaatenurki leidma. Õpilane uurib ja katsetab ise, avastab ise, ka hindab oma saavutusi ise.

Mõtteviis • Pasiivõpetaja – mida ma peaksin tegema, et paremini oma ainet õpetada? • Aktiivõpetaja – mida ma peaksin tegema, et õpilased tahaksid õppida?

Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus - Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö - Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded - Enda ja teiste töö hindamine.

LHU valdkond - aktiivõppe meetodidite rakendamine SIHT: Aktiivõppemeetodid (sh uurimus-, probleem- ja projektõpe) on valdav, õppimist rikastav osa õppeprotsessist, õpilaste õpimotivatsioon on tõusnud, õpitu omab õpilase jaoks tähendust ja seostub eelneva kogemusega. VÄLJUND 2018: Iga Läänemaa õpilane on aktiivne ning vastutustundlik õppeprotsessis osaleja.

LHU - aktiivõppe meetodidite rakendamine Tegevused: Aktiivõppemeetodite kasutamise kaardistamine. • Aktiivõppe alased koolitused. • Tavapärastest õppetundidest loobumine ja pikemaid õppesessioone sisaldavate koolipäevade sobitamine kooli töökorraldusse. • Töökorralduse läbimõtlemine – kuidas kaasata õpilasi projektide kavandamisse, milline peaks olema koolipäeva korraldus (sh koolipäev õpilastele), et õpetajatel jääks aega ja tekiks võimalus projektide ühiseks planeerimiseks. • Aktiivõppemeetodite kasutuselevõtt kogemuste vahetamise ja üksteiselt õppimise kaudu. • Kolleegide tunnikülastused kogemuste vahetamiseks ja kollegiaalseks õppimiseks. • Pööratud klassiruumi põhimõtete võimaluste katsetamine ja parimate praktikate kaardistamine. • Õpilaste vabatahtliku töö kavandamine projektõppena koolielu osaks. Mida nendest saab õpetaja täna ise teha?

Millised meetodid töötavad/ei tööta? Miks? 0, 5 h

Takistused • • • õppekava mahukusest tingitud ajapuudus; liiga suured õpilasgrupid; kesised tingimused õppimiseks ja vajalike materjalide puudus; teiste õpetajate küüniline suhtumine uuendustesse; õpilaste nõrgad õpioskused; lapsevanemate traditsioonilised ootused (mure uute õppemeetodite kasutamise osas). aktiivõppemeetoditel põhinevad ülesanded võivad kujuneda ajaliselt väga mahukaks, ei pruugita nende kasutamise tõttu jõuda täita kõiki õppekavas ettenähtud eesmärke; nõuab õpetajalt väga pikka ettevalmistust; kui õpilaste arv klassis suur, siis on õpetajal üksi raske kõiki õpilasi suunata ja toetada; on oht, et õppijad võivad ise liialt passiivseks osutuda õpilased võivad olla rühmades töötamise suhtes vastumeelsed, mille põhjuseks võib olla: – nõrgad õpioskused – piinlikkustunne klassikaaslaste ja õpetaja ees Õpetaja roll on väga oluline, kuna oskusliku juhendamise ja toetuseta tõttu võib aktiivõppemeetodite kasutamisega kaasneda koguni negatiivne mõju õpilaste tulemustele (Prince, 2004).

Probleem • Puuduvad head projeketõppe näidismaterjalid. • Projektimeeskonna ülesanne – võimalike lahenduste pakkumine. • Tänase õppeprotsessi tähenduslikuks väljundiks on õppematerjal õpetajale.

Projektõppe meetodil probleemi lahendamine (2 h) • Vali grupp meetodipõhiselt – Eluline probleem või uurimisobjekt – Kõikide grupis olevate liikmete ainete lõiming – Projekti pikkus nädal – Mitu klassikalist tundi ja mis ainetes peaks toimuma, et nädala nn plaan saaks täidetud?

Projektõpe

Meeldetuletuseks • Projektõpe on õppekorraldus projekti vormis • Projekt on: – – Ühekordne ettevõtmine, sageli pretsedendita Meeskonnatöö konkreetse eesmärgi nimel Mõõdetava väljundiga, jagatava tulemiga Fikseeritud ajakavaga ja piiratud ressurssidega • Projekt ei ole: – Rutiinne tegevus – Iga rühmatöö

Etapid n n n n Projekti-ideede genereerimine ja meeskondade moodustamine Projekti kavandamine: eesmärgid, väljundid, tegevused, verstapostid, rollid, ressursid Projekti rühmatöökeskkonna sisseseadmine Projekti tegevused Vahekokkuvõtete tegemine Projekti lõpuleviimine Esitlus või aruanne, tulemuste levitamine Kuidas õpilastele probleem/ülesanne esitatakse? n Kirjeldaga ka õpitulemuste ja pädevuste tagasisidestamise protsessi. n Nimetage üldiselt, millsed õpitulemused nii ainekava kui ka ülpädevuste kontekstis õpilased ideaalis peaksid saavutama n

Rollid n Projektijuht: kavandab ja delegeerib ülesanded, jälgib ja koordineerib ülesannete täitmist, koostab aruande n Sisutootja(d): koguvad ja koostavad materjale tausta, uuringute, analoogiliste projektide jm kohta n Toimetaja: koondab ja ühtlustab n Tehnikaspetsialist: tagab tehnilise toe, teostab tehniliselt keerukamaid töid

Projektõppe läbiviimise juhis n n n n n Projekti nimi: Probleem või uurimisobjekt: (kuidas on see õppija jaoks tähenduslik või oluline? ) Seotud ainevaldkonnad: Kestus: Eesmärk: – Õpitulemused: – Üldpädevused: Projekti lühikirjeldus Vajalik eeltöö: Ülesande esitamine õpilstele: Projekti etapid: (kavandavad õpilsed, esimeste projektide korral õpetaja abiga) – Projekti-ideede genereerimine ja meeskondade moodustamine – Projekti kavandamine: eesmärgid, väljundid, tegevused, verstapostid, rollid, ressursid – Projekti rühmatöökeskkonna sisseseadmine – Projekti tegevused – Vahekokkuvõtete tegemine – Projekti lõpuleviimine – Esitlus või aruanne, tulemuste levitamine Projekti tulemuste hindamine: õpilaste enesehinnang tulemusele, protsessile ja õpitule n Õpitulemuste tagasisidestamine: n Üldpädevuste tagasisidestamine: KUIDAS SEDA KÕIKE SAAB TÄNASE KOOLIKORRALDUSE JA TUNNIPLAANI RAAMES LÄBI VIIA NII, ET „HUNDID SÖÖND JA LAMBAD n TERVED“?

2020 • Eesmärgi täpsustamine, ideaalse olukorra kirjeldamine.

• Õpetaja meisterlikkus väljendub situatsioonide loomise oskuses ja õppevahendite leidmises, mis võimaldaksid õppimise ja õpetlikke kogemusi. • Õppija ja õpetaja on koos mingi ilmingu uurijad, nad teavad, et ei pruugi jõuda täiusliku teadmiseni, küll aga selleni, mis on süsteemne ja toimib olevikulises elumaailmas.