Mida teha vaimse tervise hiretega igusrikkujatega Erik Rtel

Mida teha vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega? Erik Rüütel Korrektsioonipsühholoogia lektor

Eesti vanglate vaimse tervise läbilõikeline kaardistamine • Varasem töötanud psühholoogina Lääne-Tallinna Keskhaigla Metadoon Asendusravi programmist (opiaatsõltlased), osakonnajuhatajana Tallinna Laste Turvakeskusest (alkoholi ja uimastisõltlased) ning Direktori asetäitjana Tallinna Vanglas (taasühiskonnastamise valdkond meditsiiniosakond, sotsiaalosakond, kriminaalhooldus). • Novembri kuus 2017 viisin läbi intervjuud Tartu ja Viru vanglate meditsiiniosakonna juhatajate, psühhiaatritega ning kliiniliste psühholoogidega eesmärgiga kaardistada vaimse tervise probleemistik ning kuulda spetsialistide arvamusi vaimse tervise probleemide kohta vanglas. Samuti palusin kõigil 3 vanglal vastata üldstatistilistele küsimustele.

Tallinna vangla Viru vangla Eesti vanglad Süüdimõistetuid Vahistatuid Vange kokku sealhulgas: alaealisi naisi eluaegseid avavangla vange Kriminaalhooldusaluseid sealhulgas: Politsei Tartu vangla arestimajad 869 6 76 183 189 945 0 10 22 503 246 782 76 749 858 4 121 0 17 11 19 92 45 2285 1084 36 Viru vangla 1066 Kokku 2160 581 2741 21 142 41 173 4435 vanglast enne tähtaega vabastatuid 352 114 99 565 üldkasulikule tööle määratuid elektroonilise valve alla määratuid 701 72 295 32 265 14 1261 118 Ametikohtade arv vanglas ja KRHO-s Psühhiaatrite kohti Vaimse tervise õde Kliiniline psühholoog Üksuste psühholoogid 581, 8 2 (2) 0 0 9 466, 5 2 (1) 1 2 (1) 7 422, 3 2, 5 (1, 2) 1 1 8 1470, 6

Ülevaatehinnang vanglatelt: Vaimse häirega kinnipeetavad • Psühhiaatrilise diagnoosiga vange Eesti vanglates 50 -65%. – – – Ärevushäired 5 -18% Käitumishäired 15% Sõltuvushäired 75% Depressioon 5 -8% Alaareng 2 -10% Isiksushäirete (antisotsiaalne, paranoiline) osakaal suur vanglas • Viru vangla noorte (14 -21 a) vangide seas 94% 1 või enam psühhiaatrilise diagnoosiga.

Intervjuu: Vaimse tervisega tegeleva meditsiinipersonali mured • • • Viru vangla psühhiaater kaebab, et suurem osa tööajast läheb uimastiinfo täitmisele, mis tähendab vangide uimastisõltuvuse uurimist ning diagnoosi panemist, see vajadus iga-aastaselt vaadata diagnoos üle tuleb riskihindamisest. Raske on välja juurida stereotüüpset mõtlemist – „kinnipeetavad on pahad inimesed ja nad ei vääri nendega tehtavat tööd“. Paha inimene Paha tegu. Psühholoogide aur läheb programmide tegemisele. Individuaalset lähenemist on vähe. Vangla sees on tunda kollegiaalse usalduse puudumist, kõigile pead midagi tõestama. Igaüks peaks tegema oma tööd mitte teiste territooriumile tulema. Juhtumipõhisus on nõrk – kinnipeetava suhe kontaktisikuga on nõrk kuna ka viimane upub oma formaalsesse dokumenteerivasse töösse. Psühhiaatri arvamus: Kinnipeetava pere peab samuti saama nõustamist, kuidas toimida edasi ja edaspidi.

Intervjuu: Vaimse tervisega tegeleva meditsiinipersonali mured • • • Psühhiaater ja psühholoogid tahaksid teha vangidele psühhoteraapiat aga peab tegelema bürokraatiaga ja dokumentatsiooniga. Kuna psühhoteraapilist ravi teha ei saa pannakse vangidele piltlikult plaastrid peale. Psühhiaatri arvamus: Vanglasisesed täiendavad karistused ei mõju, vaid tekitavad täiendavaid vaimseid häireid. Vanglates on isiksuse häiretega patsientide hulk suur, nendega töö vajab aega, teraapia ja ravi protsess on aga aeganõudev. Kollektiivi supervisiooni võimalused on olemas aga tava ei ole. Narkomaanid tahavad rahusteid, muidu on vihased - kuidas ise jääda terveks kui sind ähvardatakse? Suur osa auru läheb vaimse alaarenguga vangide peale, kellega psühhiaater tegelema ei peaks nii palju.

Intervjuu: Vangide vaimse tervise probleemide põhjused • • • Probleemiks on tegevuse puudumine! Kuna vanglas pole palju teha siis lihtsalt istutakse. Lihtsalt istumine aga tekitab täiendavaid vaimseid häireid. Töö on enamustele vaid majandustööd (koristamine ja toidujagamine). Vanglatööstuse töökohti on vähe ning need on enamsoovitud kohad. Koolis käiakse paar korda nädalas ja see ei koorma kinnipeetava päeva nii et see oleks piisavalt sisutihe. Huviringides tehakse asju, kuid need ei ole kooskõlas kinnipeetavate potentsiaalsete hobidega Vaimse alaarenguga (F 70) kinnipeetavatega tegelemine on vaevav. Istuvad kartseris oma rikkumiste pärast, on teiste vangide poolt manipuleeritavad. Võiks olla eraldi asutus. Vajavad ema isa rolli täitjat (pilootprojekt tegevusjuhendaja Tartus). Vangla ? Jämejala Sundravi

Intervjuu: Vangi vaimse tervise hindamise protsess • Kui vangla üksuste õed näevad, et ravi ei tööta ja annavad infot vaimse tervise õele. • Vaimse tervise õde teeb esmase vestluse ja vaatab kas isik vajab psühhiaatrit. • Kui vaja vestleb psühhiaater, saadab kliinilisele testimisele psühholoogi juurde ja kirjutab ravi välja. • Üksuse psühholoogi vastuvõtule registreerivad vangla kontaktisikud abivajaja kinnipeetava läbi vangla e-süsteemi (e-kontakt). Üksuse psühholoog läheb ja vestleb kinnipeetavaga iseseisvalt.

Kõrvalseisja hinnang probleemidele • Vangide vaimne tervis on seotud töötajate omadega. • Eestis on üldine arusaam, et vaimse tervise hädad on nõrkadele ning ise peab endaga hakkama saama. • Vanglas on psühhiaatrite/psühholoogide kohti raske täita – vanglas töötamise ebamugavus + palk? • Vanglas töötavate psühhiaatrite/psühholoogide võimekus (koormus) ja pädevus? • Keskmiselt arvatakse, et psühhiaatria (tablett) võtab ära vaimse häire. Reaalsuses on suurem osa psüühika häireid ravitavad või kognitiivsele kontrollile allutatavad psühhoterapeutiliste metoodikatega. • Tasakaal juriidika ja psühholoogia vahel on kreenis juriidika poole. Juriidika toodab bürokraatiat. Mida rohkem bürokraatiat seda vähem empaatiat.

Mis on hästi ja kuhu edasi • • • Noorte kinnipeetavatega tehakse mitmekülgset tööd. Rahvusvahelised koostööprojektid, hea meeskonnatöö üksuses, rakendatakse teaduspõhiseid sekkumisi (käitumuslik punktisüsteem Viru vanglas) Seksuaalkurjategijate töö kvaliteet on tõusuteel Tartu vanglas. Ametnike spetsialiseerumine erigruppidega tegutsemisele suurendab ka tehtava töö tulemusi. Vaimse tervise õed aitavad psühhiaatrite koormust vähendada krooniliste haigetega töös. Psühhiaatri ravijärjekord keskmisel 1 kuu. Mida teha tulevikus: • Uurida ja võrrelda Eesti kinnipeetavate vaimset tervist ning vaimse tervise vallas tehtavat tööd muu maailmaga. • Töötada ametnike vaimse tervisega ja pühendumisega tööle kinnipeetavatega. Selles peitub võti.

Tänan kaasa mõtlemast! Erik Rüütel erik. ryytel@sisekaitse. ee 23. 11. 2017