levaade vaimse tervise poliitika alusdokumendist Anne Kleinberg 29

Ülevaade vaimse tervise poliitika alusdokumendist Anne Kleinberg 29. 11. 02

Sissejuhatus n n n Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on seisukohal, et iga riik vajab oma vaimse tervise poliitikat Eesti elanikkonna tervis ja sealhulgas vaimne tervis on tervishoiu-uuringute põhjal halvemas seisus kui teiste Lääneja Põhja-Euroopa riikide elanikel Eesti vajab vaimse tervise poliitikat

Eesmärk n n Alusdokument on lähtekohaks loodavale vaimse tervise poliitikale Tähtsuse järjekorras esitatakse olulisemad vaimse tervise probleemid koos nende võimalike lahendustega Kirjeldab Eesti jaoks soovitatavaid arengusuundi seostades neid juba olemasolevate arengukavadega Esimene etapp vaimse tervise poliitika ellurakendamisel

Peamised valdkonnad n n Sotsiaalhoolekanne Tervishoid (perearstisüsteem, psühhiaatria) Teenusetarbijate esindused (patsiendiesindus, eneseabigrupid jt. ) Haridus, tööhõive, justiitssüsteem, religioon

Peamised probleemid vaimses tervises · · · Psüühikahäirete sagenemine, noorenemine ning suur prognoositav kasv Jätkuvalt kõrge suitsidaalsus Sõltuvushäirete suur hulk, sagenemine ja noorenemine Teenuste madal ja ebaühtlane kvaliteet koos vähese kättesaadavuse ja puuduliku õiguskaitsesüsteemiga Teenuste süsteemikesksus, puudulik koordineeritus, alafinantseerimine ja ebaefektiivne vahendite kasutamine

I Psüühikahäirete sagenemine ja algus varasemas eas n n n Peamised sihtrühmad prioriteetsuse järjekorras: lapsed ja noorukid eakad raske või pikajalise psüühilise erivajadusega täiskasvanud tööealine elanikkond muud probleemsed sihtrühmad

Peamised tegevussuunad probleemide lahendamiseks n n n Elanikkonna teavitamine, vaimse tervise alane edendus- ja ennetustöö Abiandjate erialase taseme tõstmine: koolitus, tööalane nõustamine ja motiveerimine Ühtlase teenustevõrgustiku loomine Paindlik selge vastutusega koostöö, seadusandluse kohandamine ja kvaliteedi tagamine Rahastamise suurendamine ja ümberkorraldamine

I Elanikkonna teavitamine, vaimse tervise alane edendus- ja ennetustöö n n n Vastav haridus kooliprogrammi osana Teavitamine läbi sihipäraste meediaprogrammide Teavitamine laste psüühika-ja arenguhäirete põhjustest Info teenuste kohta-terviklik andmebaas Jätkuv ja süvenev ennetustegevus suitsiidide, sõltuvushäirete ja tööstressi osas Eluterve religioosus

II Abiandjate erialalise taseme tõstmine n n n Sarnased alused erinevate abiandjate koolitusel Erialaliitude kõrgem vastutus Spetsialistide koolitus kindla plaani aluselolemasolevad arengukavad Võimalus eri spetsialistide meeskonnatööks Esmatasandi tervishoiutöötajate väljaõpe Abiandjate regulaarne tööjuhendamine

III Ühtlase teenustevõrgustiku loomine n n n Eneseabigruppide loomise toetamine Toetumine juba olemasolevatele struktuurideleperekond, kool, kirik, sõjavägi Perearsti- ja psühhiaatrilise abi süsteemi seostamine Terviklik psühholoogilise abi süsteem Toetatud teenuste-, avahooldussüsteemi eelisarendamine Erivajadustega sihtgruppide teenuste väljakujundamine

IV Koostöö , seadusandlus ja kvaliteet n n Koostöö aluseks inimesekesksus Täpsemalt sõnastada valdkondade vaheline vastutus - piirkondlikult vastutav psühhiaater Paindlik info liikumine - andmebaas, seadusandlus Kliendikeskne teenus – juhtumikorralduspõhimõte

IV Koostöö , seadusandlus ja kvaliteet n n n Haridus-toimetulekuoskused, erivajadused Tööhõive –aktiivne tööturupoliitika, toetatud töö Vaimne ja füüsiline elukeskkond-turvalisus Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimise puudumine Kvaliteet-seire, pädevus, tarbijate kaasamine Seadusandlus-sõltumatu järelvalve, seaduste mõju vaimsele tervisele

Rahastamise optimeerimine n n n Vajalik põhimõtete kriitiline analüüs ja ümberhindamine Lisafinantseerimine nii sotsiaalhoolekande kui psühhiaatrilise teenistuse osas Teenuse hinna kujundamise muutminediagnoosikeskne/ pearaha alusel Prioriteetide ümberhindamine teenuste rahastamisel – avahooldus/ institutsionaalne hoolekanne, teenusekeskne/ inimesekeskne rahastamine Vahendid kindlustamata inimestele teenuse

Kokkuvõte n n n n Väike erinevate vajadustega vananev elanikkond Hea professionaalne kaader Elukvaliteedi tagamine läbi turvalise elu ja töökeskkonna Paindlik kliendi huvidest lähtuv teenistus Võrdne juurdepääs teenustele Jagatud sotsiaalne vastutus Seire süsteemsus ja järjepidevus

Kokkuvõte n n Hoiakute riiklik kujundamine – teadlikkus, tolerantsus Iga vaimsele tervisele kulutatud rahaühik toodab uusi väärtusi Hea vaimne tervis on sotsiaalse turvalisuse üks aluseid Ei ole tervist ilma vaimse terviseta