EESTI RAHVA TERVIS Maarike Harro Tervise Arengu Instituut

EESTI RAHVA TERVIS Maarike Harro Tervise Arengu Instituut Tallinn 9. 12. 2003

Ettekande sisukord 1. Tervist ja elukvaliteeti mõjutavate tegurite käsitlus PRECEDE-PROCEED mudeli järgi. 2. Kõige problemaatilisemad terviseprobleemid Eestis … statistika järgi 3. … tervisevaldkonnaga seotud otsustajate arvates 4. Terviseprobleemide peamised riskitegurid 5. Terviseprobleemide ennetamine ja tervise tugevdamine Eestis 6. Vajadustest edaspidiseks

1. PRECEDE-PROCEED mudel (predisposing, reinforcing, enabling constructs in educational/environmental diagnosis & evaluation; policy, regulatory, organisational constructs in educational & environmental development) FAAS 5 Tervise edendus Tervisekasvatus Seadusedmäärused organisatoorsed muutused FAAS 6 FAAS 4 FAAS 3 FAAS 2 FAAS 1 Eeldustegurid Keskkond Innustavad, tugevdavad tegurid Käitumine ja elustiil Võimaldavad, soodustavad tegurid FAAS 7 FAAS 8 Tervis Elukvaliteet FAAS 9

Eeldatav keskmine eluiga EU riikides, 2001

Meeste ja naiste eeldatavad eluaastad tervena ja haigena aastat Eesti Läti Soome Rootsi

Sündimuse ja suremuse üldkordajad 1000 el kohta aastad

Elussünde

Sündide arv 1000 elaniku kohta EU riikides, 2001

Surmade arv 1000 elaniku kohta EU riikides, 2001

WHO liikmesriigid suremuse järgi grupeerituna (1999) _________________________________________________________________________________________ Laste suremus 0 -5 a/1000 elussündi Täiskasvanute suremus 15 -59 a/1000 el _______________________________________________________________ A= väga madal B= madal C= madal kõrge D= kõrge E= kõrge väga kõrge ________________________________ Region of the Americas Western Pacific region European region Eastern Mediterranean reg. South-East Asia region African region (A & B) (A, B & C) (B & D) (D & E)

Euroopa regiooni maad suremuse järgi A-grupp Andorra Norra Austria Portugal Belgia San Marino Horvaatia Sloveenia Tshehhi Hispaania Taani Rootsi Soome Shveits Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa Iiri Island Itaalia Luksemburg Malta Monako B-grupp Albania Armeenia Aserbaidzan Bosnia ja Hertsegoviina Bulgaaria Gruusia Kirgiisi Poola Rumeenia Slovakkia Tadzhiki Makedoonia Türgi Turkmeenia Usbeki Jugoslaavia C-grupp Valgevene Eesti Ungari Kasahhi Läti Leedu Moldaavia Vene Föd. Ukraina

Surmade arv 1000 elaniku kohta Suremuse dünaamika Eestis 1990 - 2002

Mehed Naised surmapõhjuste struktuur vanuserühmiti 2002

Varajaste (0 -64 a) surmade osatähtsus Eestis 1996 ja 2002 1996 2002

Vereringeelundite haiguste standarditud suremuskordajad EU riikides, 2001 (kõik vanusrühmad)

Pahaloomuliste kasvajate standarditud suremuskordajad EU riikides, 2001

Vigastuste ja mürgistuste standarditud suremuskordajad EU riikides, 2001

Vigastuste ja mürgistuste standarditud suremuskordajad EU kandidaatmaades, 2001

Surmajuhtude arv 100000 mehe kohta Õnnetusjuhtumite, vigastuste ja mürgistuste suremuskordajad, mehed, 1992 - 2002

Surmajuhtude arv 100000 naise kohta Õnnetusjuhtumite, vigastuste ja mürgistuste suremuskordajad, naised, 1992 - 2002

Muutused suitsiididünaamikas Eestis 1922 -2002

Imikusuremuse dünaamika Eestis 1992 - 2002 Alla ühe aasta vanuselt surnud laste arv 1000 elusalt sündinu kohta

Imikusuremuskordajad 1000 elussünni kohta EU riikides, 2001

Kokkuvõte suremusest Üldine standarditud suremuskordaja on Eestis märgatavalt suurem, kui mujal EL maades. Eestit loetakse kõrge täiskasvanu- suremusega maaks. Elu esimesel poolel - 2 -44 a - domineerib suremus välispidiste põhjuste tõttu. Peale 45 eluaastat tõuseb esikohale suremus SVH tõttu. Põhjustest domineerivad tahtlik enesekahjustus, alkoholimürgistus ning transpordiga seotud vigastus. Pahaloomuliste kasvajate suremus ei ole teiste maade omast kõrgem, kuid laialt on levinud hiline avastamine ning ravisüsteemi osaline korrastamatus-diagnoosiaparatuuri madal kvaliteet. Imikusuremus on viimastel aastatel kindlalt langenud, olles aastal 2002 saavutanud päris hea taseme (5, 8%o).

Uute haigusjuhtude arv 100000 elaniku kohta Eestis 1990 - 2002

Aktiivse tuberkuloosi uute juhtude arv 100 000 inimese kohta EU riikides, 2001

Aktiivse tuberkuloosi, sh ravimresistentsete (MDR-TB) uute juhtude arv Eestis 1990 - 2002

Programmi perspektiivid WHO: tuberkuloositõrje programmide abil on võimalik terveks ravida 85% haigetest NB! ravitulemused võivad halveneda, kui haigestuvad HIV+ (2001=7; 2002=19 patsienti) ja/või kui suureneb ravimresistentsete patsientide arv Valvsust ei tohi kaotada! Tuberkuloos on kontrolli all, kui uute juhtude arv aastas jääb alla 20 juhu 100 000 el/aastas (WHO) Uus programm 2004 -2007 - käivitunud OKR süsteemi järkjärguline üleandmine püsistruktuuridele- Haigekassa finantseerimisele

Sugulisel teel levivate haiguste uute juhtude arv Eestis 1990 - 2002

Nakatunute arv 100000 elaniku kohta HI-viirusesse nakatunute arv 100000 elaniku kohta Eestis 1988 – 2003

HIV-nakatunute arv soolises ja vanuselises lõikes www. tervisekaitse. ee

HIV-i nakatumine 100 000 inimese kohta 2002 aastal

Riikiliku HIV/AIDSi ennetamise programmi perspektiivid Mõõdetavate indikaatorite oluline konkretiseerumine tänu Global Fundi (GF) poolt finantseeritavatel programmile. GF-i tingimus - riiklik rahastatus peab jätkuma samas mahus. Riiklik programm kontsentreerub tegevustele, mis jäävad GF-i omadest välja -nõustamise ja testimise kabinetid -vertikaalse ülekande vähendamine -kooliõppeprogrammide täiustamine HIV-i ennetusküsimustes -juhtumikorraldus -doonorvereohutus -ametialane ohutus

Sagedasemate vähipaikmete esmashaigestumuskordajad naistel 1992 - 2000

Tervistmõjustav käitumine

Laste ja noorte suitsetamine

Noorte 19 -29 a täiskasvanute suitsetamine haridustaseme lõikes

Suitsetamise ja hariduse seose dünaamika 25 a ja vanematel

Alkoholi tarvitamine maailmas aastal 2000 (absoluutse alkoholi grammi elaniku kohta aastas)

liitrit ühe elaniku kohta aastas Erinevat tüüpi alkoholi tarbimise dünaamika Eestis

Erinevate alkohoolsete jookide tarbimise dünaamika (grammi absoluutset alkoholi elaniku kohta aastas) Konjunktuuriinstituut, 2003

Alkohoolsete jookide müük ja tarbimine 2002 (liitrit) Ühe elaniku kohta Ühe täiskasvanu kohta __________________________________________________________________ Legaalne müük sh turistid 9, 9 10, 3 0, 6 0, 7 Salaviin 1, 0 1, 2 ___________________________ Tarbimine Eestis 10, 3 12, 4 Konjunktuuriinstituut, 2003

Alkoholi tarvitamine laste ja noorukite hulgas

Narkootikumide proovimine ja tarvitamine (2003)

Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm 1997 -2007 Perspektiivid: 1. Esmane ennetamine - ennetusvaldkonnas tegutsejate 2. koostöö areng 3. - terviseinfo edastamine 4. - avaliku arvamuse kujundamine 5. -sotsiaalse toimetuleku õpetamine 6. -laste ja vanemate kaasamine ennetusse 7. -vaba aja veetmise võimaluste laiendamine 8. 2. Ravi ja rehabilitatsioon 9. 3. Kahjude vähendamine -asendusravi, riskikäitumise vähendamine 10. 4. Töö kinnipidamisasutustes 11. 5. Pakkumise vähendamine - politsei, piirivalve, toll 12. 6. Seire ja hindamine - narkomaania ja ennetustegevuse seire

Spordiga tegelemise sagedus erinevates vanusrühmades (2003)

Rasvumise ja ülekaalulisuse levimus erinevates maades täiskasvanute seas

Üle- ja alakaalulisuse levimus Eesti kooliõpilaste hulgas (2002)

Kehamassiindeks (KMI) 1997 -1999 erinevate Euroopa maade 15 a noorukitel m 2/kg # * * * p<0, 001 maadevaheline & # p<0, 001 sooline erinevus

Laste ja noorukite tervise edendamise riikliku programmi 1996 -2005 perspektiiv Viie alaprojektiga -koolikeskkond, -koolitervishoid, -laste toitlustamine, -kehaline aktiivsus ja vigastuste ennetamine, -vaimse tervise edendamine alustanud programm on ressursside vähendamise tõttu (6 korda !) konsentreerunud - tervist edendavate koolide, -tervist edendavate lasteaedade ja -vaimse tervise edendamisele koolis Ressursside vähesuse tõttu ei ole võimalik tegevuste mahtu suurendada.

% “Laste vaesuse pingerida” Andmed UNICEF (2000) & ESA (2002)

Allikas: ESA leibkonnauuring

Võimalikud abinõud rahva tervise paremaks muutmiseks

Finantseerijad Riiklikud programmid otsefinantseering riigilt -juhtasutustele -omavalitsustele Haigekassa tervist edendavate projektide ja haigusi ennetavate projektide fondid Välisgrandid, lepingud

Haigekassa poolne finantseering tervise edendamiseks (miljonit krooni) Valdkond 2002 2003 2004 _______________________________________________________________ SVH ennetamine 2, 196 1, 588 1, 289 _______________________________________________________________ Vaba aja vigastuste ennetamine 2, 476 2, 567 3, 115 _______________________________________________________________ Vähi ennetamine 0, 418 1, 700 1, 589 _______________________________________________________________ Vaimse tervise probleemide ennetamine 2, 347 1, 848 1, 849 _______________________________________________________________ Nakkushaiguste (sh STLH) ennetamine 0, 907 1, 531 1, 055 _______________________________________________________________ Mitu valdkonda 5, 516 4, 766 5, 103 _______________________________________________________________ KOKKU: 13, 500 14, 000

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused 1. Vaja on edasi arendada olemasolevat tervisepoliitika kontseptsiooni. Tervisestrateegia vajab edasist tööd, valitsuse heakskiitu ning koos sellega vastutajate määramist ning ressursside planeerimist tegevuste elluviimiseks. 2. Tervisepoliitika ning strateegia koostamise eelduseks on -adekvaatne terviseinfo -isikustatud andmed, regulaarselt kogutult, kaitstult -digitaalne terviselugu, luua uusi registreid -regulaarselt läbi viia terviseuuringuid -kooskõla Euroopa Liidus tunnustatud terviseindikaatoritega -longituudne lähenemisviis põhjuslike seoste selgitamiseks “Rahvatervisealane teadus- ja arendustegevuse sihtprogramm aastateks 1999 -2009” on kavandatuga võrreldes alarahastatud, mis pidurdab seatud eesmärkide täitmist.

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused 3. Eestis süveneb kiiresti sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Kehvema sotsiaalmajandusliku olukorraga inimeste tervis on halvem, nad surevad varem, neil on rohkem haigusi, nende tervisekäitumine on ebasoodsam. - rohkem tähelepanu sotsiaalse ebavõrdsuse kasvu vähendamisele rohkem tähelepanu töökohtade loomisele vajadusel kolimistoetused ümberõppe edendamine uue töökultuuri sisseseadmine. Juurdepääs haridusele, koolist väljalangemise ennetamine. Toimetulekuraskustes inimeste varane toetamine.

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused 4. Haiguste ennetamine ja tervise edendamine ei ole üksnes arstide ja tervishoiutöötajate vastutada, vaid vajavad riigi, poliitikute, erineval tasemel otsustajate ja kogu rahva laialdast osavõttu ning toetust. 5. Eestis napib võimalusi rahva tervise valdkonnaga tegelevate spetsialistide nüüdisaegseks koolituseks ja täiendõppeks. Tõhustamist vajab tervisekasvatus (ehk inimeseõpetus) koolides. Praegu omab tervisekasvatuse õpetajatest eriharidust üksnes 52%. Oluline on Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise koostöö arendamine valdkonnas.

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused 6. Haiguste ennetamisel ning tervise edendamisel tuleb kasutada tõenduspõhiseid meetodeid. Üksnes siis, kui tõenduspõhist meetodit rakendatakse piisavas mahus, on võimalik saavutada märgatavaid tulemusi. Eduka sekkumistegevuse eelduseks on probleemi tekkepõhjuste valdamine erinevates sihtgruppides. Töö peab olema pidev, pikaajaline, küllaldases mahus ja fokuseeritud tegelikele terviseprobleemi põhjustele mingis kindlas sihtgrupis. Sekkumistegevusel peavad olema mõõdetavad tähtajalised eesmärgid konkreetsete indikaatoritega. Eesmärkide saavutamist tuleb regulaarselt hinnata.

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused 7. Eesti riik peaks tundma end juba piisavalt kindlana, et karmistada alkoholipoliitikat ja tõsta tubakatoodete hinda kartmata salakaubana imporditud toodete turu laienemist. Piisavalt palju on kogunenud tõendusmaterjali alkoholi kui eesti rahvast kiirelt hävitava toote kohta. Samas kasvab alkoholi tarbimine jõudsalt ning alkoholireklaam meedias intensiivistub üha. Alkoholi liigtarvitamist ennetav tegevus peab muutuma konkreetsemaks ning püstitatud eesmärgid peavad olema mõõdetavad.

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused Suitsetamise tase täiskasvanute hulgas ei näita langustrendi. Samas kooliõpilaste seas levib suitsetamisharjumus kiirelt. Kasutuses olevad ennetusmeetmed ei ole suutnud probleemile piiri panna. Keelatud uimastite tarvitamine sõltub otseselt aine kättesaadavusest. Korduvalt on mitmete eluvaldkondade esindajad soovitanud karmistada uimastidiilerite karistusmäärasid, toetada tuleb narkopolitsei aktiivset tegevust. Praegu oleme narkomaania levimise tõttu olukorras, kus möödapääsmatuks on saanud vajadus tegeleda narkomaanidele ravi ja rehabilitatsioonikeskuste loomisega. See tegevus võtab enamuse kogu ennetustöö ressursist.

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused 8. HIV-nakkuse levikule tuleb panna piir. Selle saavutamiseks on Eestil esmakordselt piisavalt ressurssi. Nüüd tuleb rakendada kõik parimad jõud koostööks, et tõenduspõhise tegevuse läbiviimise kaudu saavutada konkreetsed mõõdetavad eesmärgid. Rohkem on vaja pöörata tähelepanu stigmatiseeriva suhtumise vähendamisele HIV-positiivsete suhtes. Seda on võimalik teha elanike teadlikkust tõstes HIV-nakkuse levikust ja ennetamisest.

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused 9. Laste tervislik areng peab olema riiki esmane prioriteet! Selleks on vaja kujundada tervist soodustav keskkond. Peamised tervisehäired kujunevad õpilastel ebapiisava valgustuse, mittekohase mööbli, tervisliku toidu kättesaamatuse, sportimisvõimaluste vähesuse tõttu. Tuleb leida ressursid, et neid probleeme lahendada. Vastutus on omavalitsustel, kuid vajalik on riigi tugi. Suurendada tuleks kohaliku omavalitsuse tulubaase. Et vältida perevägivalda ning hoolimatust laste suhtes, tuleb tulevasi lapsevanemaid koolitada ning nõustada. Vanemapalk peaks võimaldama lapsega kodus olemist kuni kolmanda eluaastani. 10. Vähem tähtis ei ole soodsa psühhoemotsionaalse keskkonna arendamine, koolivägivalla vähendamine, tugiõpilaste süsteemi tugevdamine ning laiendamine üle Eesti.

Rahva tervise parandamise väljavaated ja võimalused 11. Juhtiv terviseprobleem, mis põhjustab varast suremust ning tervisekahjustusi, on vigastused ja õnnetused. Selle probleemi vähendamiseks on vajalik koostada riiklik programm, kuhu kaasata Maanteeamet, Politseiamet, haridus- ja tervishoiuvaldkonna esindajad, ning mis teadlikkuse suurendamise kõrval pöörab olulist tähelepanu vigastuste vältimiseks vajalike keskkondlike tegurite arendamisele.