Metskits Capreolus capreolus Kaur Aare Saar Karl Kiur

Metskits Capreolus capreolus Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

Välimus • Metskits on väike, kerge ja graatsiline hirvlane • Sageli peetakse teda meie metsade kõige graatsilisemaks ja ilusamaks loomaks • Tal on pikad kõrvad ja lühike saba, mis on karvade sees • Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. • Selle järgi liiguvad kitsetalled, kui nad põgenevad koos emaga vaenlase eest

Välimus • Tal on peened ja pikad jalad • Isastel on sarved, mida ta kannab peaaegu kogu aasta vältel, ainult sügisel heidab ta sarved maha ja kasvatab juba varakevadeks uued sarved • Suvel on tema karvkate erk punakas-pruun • Talvel muutub see hallikamaks • Tema tüvepikkus on kuni 125 cm • Kaalub 24 -35 kg

Elukoht • Metskits eelistab vaheldusrikast kulltuurmaastikku • Ta liigub väga erinevatel maastikel • Teda võib kohata nii metsades, niitudel ja põldudel • Tema meelismaastikeks on alad, kus lage maastik vaheldub väikse metsaga

Toit • Suviseks toiduks on metskitsel peamiselt rohttaimed • Talvel sööb ta lume seest välja ulatuvaid puhmaid • Talvel sööb ta veel väikeste puude võrseid ning haavakoort ja –oksi • Toidupuuduse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid

Pojad • • • Metskitse tiinus kestab 144 päeva Tavaliselt sünnib 1 või 2 poega Pojad sünnivad kevadel Sündides on nad tähnilised Täpid hajuvad 2 -3 kuuselt. Kuid kaovad täielikult alles talveks Pojad lamavad põllul, teineteisest umbes 20 m kaugusel Ema juures ei ole, sest kitsetalled jäävad kõrge muru sees märkamatuks Aeg-ajalt käib ema imetamas Nad hakkavad rohttaimi sööma juba paari kuu pärast, mõnikord imetab emasloom neid peaaegu talveni Looduses elavad nad tavaliselt 7 -8 aastaseks, harva 10 aastaseks. Rekordisend oli 20 aasta vanune

Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid Iirimaal, Portugalis ja Põhja-Venemaal

Fakte • Ilusaim loom Eestis • Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased

Teisi hirvlasi • • • • Muntjak Tukkhirv Vesihirvel Kabehirv Aksishirv Lakksambar Tähnikhirv Barasinga Lüürahirv Punahirv Millu Valgekoon-hirv Pampahirv Masama Põder Põhjapõder Põder

Kasutatud kirjandus • “Eesti elusloodus” • “Euroopa imetajad” • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”