Pruunkaru Ursus arctos Kaur Aare Saar Vrvus Pruunkaru

  • Slides: 10
Download presentation
Pruunkaru Ursus arctos Kaur Aare Saar

Pruunkaru Ursus arctos Kaur Aare Saar

Värvus Pruunkaru on nagu nimigi ütleb pruun. Neid on nii helepruune, kui ka tumepruune.

Värvus Pruunkaru on nagu nimigi ütleb pruun. Neid on nii helepruune, kui ka tumepruune. Poegadel on tavaliselt valge krae kaela ümber. Harva on säilinud krae ka vanaloomadel.

Muu välimus Karu on suur massiivne loom. Ta kõnnib täistallal nagu inimene. Karul on

Muu välimus Karu on suur massiivne loom. Ta kõnnib täistallal nagu inimene. Karul on nürid hambad nagu ka teistel segatoidulistel loomadel. Tagajalgadele tõustes võib olla suure karu pikkus ligi 3 m.

Elukoht Üldjuhul elavad karud paksudes metsades, kus on rabasid. Nad võivad teha endale koopa

Elukoht Üldjuhul elavad karud paksudes metsades, kus on rabasid. Nad võivad teha endale koopa puujuurte alla ja tavaliselt karud valivad sellise metsa, kus on palju tuule poolt mahalangetatud puid. Karud on aktiivsed öösel. Päeval nad magavad kõrge heina sees või varjulises kohas. Karu hoidub üldjuhul inimesest eemale.

Toit Karud on segatoidulised: nad söövad nii taimset kui loomset toitu. Karud söövad marju,

Toit Karud on segatoidulised: nad söövad nii taimset kui loomset toitu. Karud söövad marju, seeni ja putukaid. Karud söövad värske liha asemel roiskunud ja teist looma tapab väga harva või enesekaitseks. Karud söövad hea meelega ka mett.

Talveuinak ja pojad Karud magavad talveund novembrist aprillini: nende kehatemperatuur langeb ainevahetus aeglustub. Jaanuaris

Talveuinak ja pojad Karud magavad talveund novembrist aprillini: nende kehatemperatuur langeb ainevahetus aeglustub. Jaanuaris sünnivad karule 2 -5 poega. Poeg kaalub ligikaudu 0, 5 kilogrammi Silmad arenevad 1 kuuselt ja 3 -aastaselt poeg lahkub ema juurest. Karud võivad elada 50 aastaseks

Levik Veel 30 aasta tagasi karu asustas kogu Euroopat. Praegu on karu. Lääne-Euroopast ära

Levik Veel 30 aasta tagasi karu asustas kogu Euroopat. Praegu on karu. Lääne-Euroopast ära kadunud. Pruunkaru poolt on asustatud Ida. Euroopa, Siber ja Skandinaavia poolsaar. Veel elab ta Põhja-Ameerikas.

Fakte • • Rahvapärane nimetus: mesikäpp Tüvepikkus: 160 -250 cm Kaal: 150 -250 Eestis

Fakte • • Rahvapärane nimetus: mesikäpp Tüvepikkus: 160 -250 cm Kaal: 150 -250 Eestis üle 500 isendi Jahtida tohib 1. -31. oktoobrini Karu on kiskja, keda ohustab vaid inimene Ladina keelne nimetus: ursus arctos Kuulub karulaste sugukonda (ursidae)

Teisi karulasi • • • Baribal- euarctos americanus Jääkaru- ursus maritimus Kaeluskaru- ursus thibedanus

Teisi karulasi • • • Baribal- euarctos americanus Jääkaru- ursus maritimus Kaeluskaru- ursus thibedanus Prillkaru- tremarctos ornatus Päikesekaru- helarctos malayanus

Kasutatud kirjandus: http: //bio. edu. ee/loomad/Imetajad/URSARC 2. htm “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”

Kasutatud kirjandus: http: //bio. edu. ee/loomad/Imetajad/URSARC 2. htm “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”