Ahven Perca fluviatilis Kaur Aare Saar Karl Kiur

  • Slides: 9
Download presentation
Ahven Perca fluviatilis Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

Ahven Perca fluviatilis Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

Välimus • Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala • Ta selg on tumeroheline,

Välimus • Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala • Ta selg on tumeroheline, küljed on rohekas-kollased ja kõht valkjas-kollane • Tema tüvepikkus sõltub vanusest, tavaliselt 5 -25 cm, kaal on 20 -180 g

Elukoht • Ta elab peaaegu kõikides veekogudes • Teda võib näha ja püüda nii

Elukoht • Ta elab peaaegu kõikides veekogudes • Teda võib näha ja püüda nii järvedest, tiikidest, lahtedest, riimvetest jne • Ahvenad moodustavad suuri parvi. Need võivad olla kümneid meetreid pikad ja laiad

Toit • Ahvenad on väga erineva toitumisega. Nt. rooahven toitub põhiliselt zooplanktonist, aga järveahven

Toit • Ahvenad on väga erineva toitumisega. Nt. rooahven toitub põhiliselt zooplanktonist, aga järveahven on suur röövkala • Järveahven sööb põhiliselt teisi kalu: tinte, kiisku, särge, • Ka ahvena maimud söövad esimesel aasatal zooplanktonit

Sigimine • • Kudemises on vähenõudlik Rooahven koeb meetri sügavuses vees, järveahven umbes 4

Sigimine • • Kudemises on vähenõudlik Rooahven koeb meetri sügavuses vees, järveahven umbes 4 -6 m sügavuses vees Ta koeb 8. . . 14 °C vees Tavaliselt toimub kudemine mais või juunis Korraga koeb emasahven 12 000 -200 000 marjatera Emasahven valvab majateri kuni 5 tundi ja lase kedagi ligi Marjastaadium kestab tavaliselt 4 -21 päeva. Peale seda kogunevad nad parvedesse ja alustavad tavalist eluviisi

Levik • On levinud peaaegu kõikjal Euroopas. Ta puudub vaid Lääne. Vahemeres ja Põhja.

Levik • On levinud peaaegu kõikjal Euroopas. Ta puudub vaid Lääne. Vahemeres ja Põhja. Skandinaavias • Veel võib teda näha ka Aasia läänepoolsemates piirkondades • Eestis on väga laialt levinud. Ta elab enamustes suuremates siseveekogudes

Fakte • Rekordkala pikkus: 44 cm • Rekordkala kaal: 2, 8 kg • Eestis

Fakte • Rekordkala pikkus: 44 cm • Rekordkala kaal: 2, 8 kg • Eestis laialt levinud • Ründavad suuremad kalad (nt. haug ja koha ja säga) ning suured linnud (nt. kalakotkas ja kajakas) • Maitsev liha

Teisi ahvenalisi • • • • Koha, Stizostedion lucioperca Kiisk, Gymnocephalus cernus Suttlimusk, Lumpenus

Teisi ahvenalisi • • • • Koha, Stizostedion lucioperca Kiisk, Gymnocephalus cernus Suttlimusk, Lumpenus lampretaeformis Võikala, Pholis gunnellus Emakala, Zoarces viviparus (L. ) Väike tobias ehk nigli, Ammodytes tobianus Suurtobias, Hyperoplus lanceolatus Must mudil, Gobius niger Väike mudilake, Pomatoschistus minutus Pisimudilake, Pomatoschistus microps Kirjumudil, Coryphopterus flavescens Makrell, Scomber scombrus Mõõkkala, Xiphias gladius Mõõkkala

Kasutatud kirjandus: • http: //bio. edu. ee/loomad

Kasutatud kirjandus: • http: //bio. edu. ee/loomad