Mink Mustela vison Karl Kiur Saar Kaur Aare

Mink Mustela vison Karl Kiur Saar Kaur Aare Saar

Välimus • Väga sarnane naaritsaga, sellest ka teine nimi – ameerika naarits • Erinevalt naaritsast on tal ainult alahuul valge • Ta käpad on lühikesed ning ta on hea ujuja • Keha on sale ja saba moodustab kolmandiku kehapikkusest • Karvkate võib olla beežist kuni süsimustani • Farmides on aretatud ka hõbesinaka värvusega loomi • Varvaste vahel on ujulestad

Välimus Isaste tüvepikkus on 34 -45 cm Emaste tüvepikkus on 31 -37 cm Sabapikkus on 15 -25 cm Isaste kehakaal on kuni 1, 6 kg Emaste kehakaal on kuni 0, 8 kg Hambaid 34 Isased on emastest pikemad ja kaks korda raskemad • Suvekarv kasvab märtsistjuulini • Talvekarv kasvab augustisnovembrini • •

Elukoht • Elab veekogude juures • Enamasti jõgede ääres, • Harva ka järvede või mere ääres • Tegutsemisala on 1 -6 km pikk • Mõnikord liigub ka sisemaale, (kuni 2 km kaugusele veekogust) erinevalt naaritsast • Ehitab pesa õõnsustesse, nt kivide vahele ja puu õõnsustesse • Tegutseb öösel • Mõnikord ka päeval, eriti siis kui emaloom imetab

Toit • Loomtoiduline • Sööb väga erinevaid loomi, nt koorikloomi ja jäneseid, samuti ka kalasid, linde, närilisi, konni, putukaid ja limuseid • Talvel moodustavad põhitoidu kalad ja linnud, kevadel ja suvel pisiimetajad ja koorikloomad • Emased püüavad sageli veekogu ääres, isased jahivad maismaal • Seetõttu püüab isasloom suuremaid saakloomi

Pojad • Pojad sünnivad aprillis või mais, pärast 50 päevalist tiinust • Pesakonnas on tavaliselt 4 -9 poega, kuid on esinenud isegi 17 isendilisi pesakondi • Emapiimast toituvad 5 -6 nädalat • Aastas 1 pesakond • Paarituda võib ta juba järgmisel aastal

Levik • Toodi Euroopasse karusnaha nimel, osad isendid pääsesid loodusesse • Seetõttu nad hakkasid ohustama kohalikku faunat • Nt naarits hakkas sellepärast välja surema • Asustab peaaegu kogu Euroopat, Kesk-Euroopas on levik teadmata • Tema leviala laieneb pidevalt

Fakte • Ta on elanud kuni 10 aastaseks, kuid looduses tavaliselt 4 aastat, sest ei suudeta enam oma territooriumit kaitsta • Kuulub seltsi kiskjalised • Kuulub sugukonda kärplased • Hambavalem 3/3, 1/1, 3/3, 1/2 = 34

Teisi kärplaseid • • Perekond Mustela – Nirk – Kärp – Solongoi – Kolonok – Naarits – Tuhkur – Stepituhkur – Mustjalgtuhkur – Valgetuhkur Perekond Martes – Kivinugis – Metsnugis – Soobel – Ameerika nugis – Harsa – Ilka – Vöötkähr • • Perekond Vormela – Marmortõhk Perekond Arctonyx – Teleedu Perekond Melogale – Birma tuhkurkähr – Hiina tuhkurkähr – Jaava tuhkurkähr Perekond Mephitis – Skunk Perekond Spilogale – Laikvinuk – Pisivinuk Perekond Tayra – Taira Perekond Galictis – Väikekgrison – Suurgrison • • Perekond Ictonyx – Zorilla Perekond Poecilictis – Täpiktõhk Perekond Gulo – Ahm Perekond Mellivora – Meemäger Perekond Meles – Mäger Perekond Taxidea Perekond Conepatus – Patagoonia lõunaskunk – Mehhiko lõunaskunk – Mägilõunaskunk • • • Perekond Lutra – Saarmas – Kanada saarmas – Kassiksaarmas – Täpiksaarmas – Sumatra saarmas – Silesaarmas Perekond Pteronura – Hiidsaarmas Perekond Aonyx – Aasia sõrmiksaarmas – Aafrika sõrmiksaarmas Perekond Paraonyx – Väikeküüssaarmas Perekond Enhydra – Kalaan

Kasutatud kirjandus • “Euroopa imetajad” • “Loomade elu” 7. osa ”Imetajad” • http: //images. google. com