Kaelkirjak Giraffa cameleopardis Kaur Aare Saar Karl Kiur

Kaelkirjak Giraffa cameleopardis Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

Välimus Kaelkirjakut on võimatu ajada segi mõne teise loomaga Ta on pikk kael ja väike pea Veel on tal kaldasendis selg ja pikad jalad Ta on nüüdisaja kõrgeim imetaja Kõrgus 4, 7 -5 -7 m, harva kuni 7 m Kaal kuni 750 kg Tal on sinine keel, mis kaitseb teda liigse päikesekiirguse eest

Välimus Kaelkirjaku silmad on mustad ja tihedalt ripsmetega ümbritsetud Ta kõrvad on lühikesed Nii isastel kui ka emastel on lauba peal väiksed karvase nahaga kaetud sarved Mõnel isendil on kaks paari sarvi Kaelkirjakuid on väga erinevaid värve Enamasti on see kollakas pruunikas, kuid on ka punaseid Noorloomad on heledamad ja harva on nad ka valged

Elukoht Kaelkirjakud elavad peaaegu ainult savannides. Seal leiavad nad toitu akaatsiate ja teiste puude võrsetelt Nad on päevase eluviisiga loomad. Kuuma ilma korral heidab ta poolunne süües samal ajal. Öösel magab ta ainult 20 minutit

Toit Kaelkirjakud söövad põhiliselt akaatsiate, mimooside ja teiste pude võrsed Joomas käivad nad harva, sest nad peavad selleks ennast põlvili ajama või siis jalad harki lükkama. Sellisel asendis on teda kerge rünnata. Pealegi saavad nad on põhilise veevaru mahlastest lehtedest Samal põhjusel söövad nad ka rohtu harva

Pojad Tiinus kestab 420 -450 päeva Vastsündinu kaalub 70 kg ja on 1 -2 m kõrge Kaelkirjakud võivad elada kuni 20 aastaseks Rekord loomaaias on 27 aastat Nad kohanevad loomaaias hästi

Levik Veel paarkümmend aastat tagasi võis teda kohata peaaegu kõikjal Lõuna. Aafrikas Praegu on ta säilinud vaid vähesel määral Ida. Aafrikas

Fakte Sinine keel Elab kuni 27 aastat Rekordkõrgus 7 m Ujub harva Jookseb 50 km/h Kuulub seltsi sõralised Alamseltsi mäletsejad Sugukonda kaelkirjaklased

Teisi kaelkirjaklasi Okaapi (Okapia johnstoni)

Kasutatud kirjandus “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”