Mger Meles meles Kaur Aare Saar Karl Kiur

Mäger Meles meles Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

Välimus Mägral on massiivne keha Keha on tagant jäme, aheneb ühtlaselt kuni terava koonu tipuni Lühikesed jämedad jalad on varustatud pikkade, kaapimiseks kohaste küünistega

Välimus Saba on lühike Karm karvastik koosneb pikast hõredast okaskarvast ja madalast pehmest aluskarvast Ninaots on must Kõrvade ja silmade juures on mustad laigud

Elukoht Elab peamiselt metsades, eriti künklike, jäärakute ja jõeorgudega segametsades Esineb ka mägedes, rohkem metsavööndis, ka steppides ja poolkõrbetes

Toit Segatoiduline loom, toitub mitmekesiselt Sööb usse, tõuke, linnupoegi ja mune, hiiri, sisalikke, konnasid, limuseid, vihmausse Taimedest seentest, marjadest, juurtest, pähklitest ja puuviljadest Mäger kogub talveks rasvavarusid

Sigimine ja pojad Paarid moodustuvad sügisel, aga viljastumine toimub erineval ajal 2 -6 poega sünnib detsembrist-aprillini Sündides on pojad abitud, kaaluvad 70 -130 g Pojad saavad nägijaks kuu ajaga ja kahekuuselt hakkavad urust välja käima, kolmekuuselt hangivad ise endale toitu

Levik Peaaegu kogu Euroopas (v. a Skandinaavia põhjapiirkonnas) Väikeja Kesk. Aasias, Siberis, Kaug. Idas, Jaapanis, Hiinas ja Korea poolsaarel Eestis peaaegu kogu mandril, arvukam on Lõuna-Eestis

Fakte Tüvepikkus kuni 90 cm, sabapikkus 24 cm Kaalub 10 -18 kg, sügisel kuni 25 kg Ladinakeelne nimetus: Meles meles Rahvapärane nimetus: melesk Arvukus: kuni 2000 isendit Vaenlasteks võivad olla hunt ja ilves

Teisi tuntumaid kärplasi Kärp (Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Tuhkur (Mustela putorius) Nugis (Martes martes) Marmortõhk (Vormela peregusna) Kärp talvekarvas

Kasutatud kirjandus “Loomade elu” 7. köide “Imetajad” http: //bio. edu. ee/loomad/Imetajad/MELME L. htm