Lehte Hainsalu luule Luulekogud 1957 Snajala is 1960

Lehte Hainsalu luule

Luulekogud 1957 "Sõnajala õis" 1960 "Peeglikillud" 1966 "Rukis loob pead" 1972 "Siinpool toone voolamist" 1973 "Liivakellas niriseb aeg" (sonetid) 1974 "Põhjavesi" (ballaadid) 1980 "Ainsa ööga läbi maa" (valikkogu) 1986 "Tuli tuhkhauas" 1989 "Taprite pidu" (lugulaulud) 1994 "Pika Hermanniga" 2003 "Lapsed lennand tuulde. Valitud luuletused" (ka varem avaldamata luulet) l 2008 "Mineviku tulevik" (poeemid Vana Testamendi ainetel) l 2008 "Laul kindaid üles harutades" (valikkogu) l l l

Esimesed kirjanduslikud katsetused tegi Hainsalu kooliõpilasena, kui hirmuvalitseja Stalin veel elas. «Lilledest ja lindudest ei tohtinud laulda, » meenutas ta. «Minu esimesed luuletused räägivad sookuivendamisest ja sügiskünnist. » (Postimees 31. 10. 2008)

Esimene luulekogu «Sõnajala õis» nägi trükimusta 1957. aastal.

Kirjanik on öelnud: «Ma kirjutan kõigile, ma ei ole aru saanud vahest laste ja suurte kirjanduse vahel, » ütles Lehte Hainsalu. (Postimees 31. 10. 2008)

Luulenäiteid

Jõulutaadi jõulusoov Kuidas elad, jõulutaat, kas ka sina kinke saad? Keset lund ja jääd ja tuiske, kas toob keegi sulle uiske? Täna, homme, ülehomme, kas toob keegi sulle komme? Kui sa oled illikuku, kas toob keegi sulle nuku? Külastad kui legomaad, endale kas lego saad? Ja kui jõuad Soomemaani, kas siis tahad soome saani? “Ei, mu laps! Sa mõtle vaidigatsen üht pikka paid. ”

Oleks vast mõnusam tunne elada lembel Jamaikal, või kus mühaks mu unne metsik ja põhjatu Baikal, või kus viinapuust marjad ise mul kukuksid suhu, või kus kaamelikarjad rändaksid ei-tea-kuhu. Sündida salvitud peres, hõbelusikas peos, seisuseväärikus veres, miljon võimalust eos. [. . . ] Aga näe, rannakäär paene Tuhkatriinuks sai minu, istun ja korrutan vaene paepealsel kasvanud linu. Ühtlane, sõlmeta lõng on minu ainuke uhkus. Einel on ükssama hõng, rahakotil on puhkus. Padi nii mühklik kui mütar, pikutan kulunud baikal…

Teisel pool vett Ma kuulsin, sa hüüdsid mind teisel pool vett, su hääl oli nukker ja hell. Ma kuulsin, ma seisma jäin teisel pool vett ei silda, ei paatigi sel. Sa hüüad, sa hüüad mind teisel pool vett, ja vangi mind võttis su hääl. Nüüd jooksen ja ahastan teisel pool vett ei parvegi lainete pääl. Nii palju on vett, et otsa ei näe.

Kaks luike l KAKS LUIKE on Emajõe pääl kaks luike on Emajõe jääl kaks valget lindu on lume sees neil vesi on sügav ja tume ees neil ümber on partide kisa ja lend kuid siiski nad väärikalt tunnevad end parv parte koondub ja laguneb koost kuid luiged ei heitu nad kõrgemast soost nad karsked nad kained ja valge neil rind üks sinu ja teine mu hingelind l veebruar 1994 l

Kae päivä paistel päivakoerakerrä. Kae kõivukest, ta raban kasva suut. Meist egäl elurõõm suulake puut, tad lutsi saat kui vitämiiniterrä. Me jooseme kõik taevatähe perrä ja egaüits meist omma õnne uut, Kuid saatus ilmast ilma hennäst muut, me käime nigu müüdä väitseterrä. Saat vanembas, vast rahule siss jäät. Kas tiiät elust kallimbat mõnd varra? Kui elu otsan, midäs enämb viil! Tuu vikatiga miis jo tulep varra.

Seni viimane luulekogu Seni viimane Lehte Hainsalu raamat – valikkogu «Laul kindaid üles harutades» – tuli trükist 2008. aastal.

, , Laul kindaid üles harutades” (2008) Luuletaja 70. sünnipäeva märkiv valikkogu koondab eri aegadel loodud luuletusi, mis on rühmitatud nelja tonaalsuselt ja meeleolult erinevasse tsüklisse, pakkudes lugejale nii lootusrikast sinist kui argipäevast halli, nii pidupäevast punast kui leinalist musta.

Olla veel laps OLLA VEEL LAPS ja sumada lompides, asjade olemust kogeda kompides, kastepiiskades näha imedust, käia, kartmata ööd ja pimedust, aus olla aususest midagi teadmata, laulda südamest, ridagi seadmata, hommikul eilsest end puhtaks küürida, puuduvaid voorusi mitte üürida , mitte end teadmiste torni müürida, paati veel nimeta merel tüürida. OLLA KUI LAPS ja joobuda viinata, lemmikleludest loobuda piinata, lõpmatult ühest ja samast tüdida, ülekohut tajuda üdiga, süüa isukalt leiba ka lihata, armast armsamaks hüüda tihata, hingega hoida ja hingega vihata. LAPS OLLA, laps olla kaua nii hällist hauani. l Ilmunud L. Hainsalu kogudes “Siinpool Toone voolamist ” (1972), “Ainsa ööga läbi maa” (1980), “Laul kindaid üles harutades” (2008)

Allikmaterjalid Eesti Päevaleht 25. oktoober 2008 l Postimees 31. 10. 2008 l Koostanud Ive Porkon Ülenurme Gümnaasium 2009. a.