Selgroogsete evolutsioon Koostas Kersti Veskimets Inimene ilmus Ja

  • Slides: 31
Download presentation
Selgroogsete evolutsioon Koostas Kersti Veskimets

Selgroogsete evolutsioon Koostas Kersti Veskimets

Inimene ilmus! Ja muutis maailma Elu algus 3, 6 -3, 8 miljardit a. tagasi

Inimene ilmus! Ja muutis maailma Elu algus 3, 6 -3, 8 miljardit a. tagasi

Meretupp on kõige algelisem keelikloom (selgroogne)

Meretupp on kõige algelisem keelikloom (selgroogne)

Meretupe vastne on aktiivne ujuja, seljakeelikuga. Täiskasvanu degenereerub

Meretupe vastne on aktiivne ujuja, seljakeelikuga. Täiskasvanu degenereerub

Lõuatud kalad Kõige algelisemad kalad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud.

Lõuatud kalad Kõige algelisemad kalad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud.

Kõhrkalad – haid, raid Luud on kõhrelised. Vana-aegkonna keskel. Kellest on tekkinud?

Kõhrkalad – haid, raid Luud on kõhrelised. Vana-aegkonna keskel. Kellest on tekkinud?

Luukalad Kellest on tekkinud? “Tavalised” kalad – haugid, lestad, kilud.

Luukalad Kellest on tekkinud? “Tavalised” kalad – haugid, lestad, kilud.

Vihtuimsed kalad ja kopskalad Latimeeria – “elus fossiil”

Vihtuimsed kalad ja kopskalad Latimeeria – “elus fossiil”

Kahepaiksed Kellest on tekkinud? Jäsemed Kopsud Nahk Aju jäsemete koordineerimiseks Kudu – munarakkudel puudub

Kahepaiksed Kellest on tekkinud? Jäsemed Kopsud Nahk Aju jäsemete koordineerimiseks Kudu – munarakkudel puudub kaitsev kest. Kehaväline viljastumine.

Kivisöeajastul 280 – 360 milj. a. tagasi valitsesid kahepaiksed Vana-aegkonna lõpus kliima muutus kuivaks

Kivisöeajastul 280 – 360 milj. a. tagasi valitsesid kahepaiksed Vana-aegkonna lõpus kliima muutus kuivaks ja külmaks, 70% liikidest suri välja. Olid kujunemas roomajad. Kellest?

Roomajad alustavad võidukäiku keskaegkonna alguses ja valitsevad selle lõpuni 225 – 65 miljonit a.

Roomajad alustavad võidukäiku keskaegkonna alguses ja valitsevad selle lõpuni 225 – 65 miljonit a. tagasi Jäsemed? Otsaju Nahk - sarvsoomused Vereringe Kehasisene viljastumine Munal on tugev nahkne kest, ei sõltu enam veest.

Stegosaurus

Stegosaurus

Archelon – 4 m pikkune hiidkilpkonn

Archelon – 4 m pikkune hiidkilpkonn

Deinonychusel (3 m) on nugaterav liikuv küünis

Deinonychusel (3 m) on nugaterav liikuv küünis

Lendav saurus

Lendav saurus

Dromaeosaurus

Dromaeosaurus

Archaeopteryx – tunnuseid roomajalt ja linnult

Archaeopteryx – tunnuseid roomajalt ja linnult

Kesk-aegkonna lõpetas meteoriidi kokkupõrge Maaga 65 milj. a. tagasi. 70 % liikidest suri välja.

Kesk-aegkonna lõpetas meteoriidi kokkupõrge Maaga 65 milj. a. tagasi. 70 % liikidest suri välja.

Linnud mitmekesistusid uusaegkonna alguses Kellest tekkisid? Kehakatted? Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on

Linnud mitmekesistusid uusaegkonna alguses Kellest tekkisid? Kehakatted? Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Õhulised luud Kahekordne hingamine Kehasisene viljastumine Lubikestaga muna, hoolitsus järglaste eest

Algelised imetajad olid juba kesk-aegkonna alguses, kuid vähearvukad Uus-aegkonna alguses algas imetajate mitmekesistumine. Ürgimetajad

Algelised imetajad olid juba kesk-aegkonna alguses, kuid vähearvukad Uus-aegkonna alguses algas imetajate mitmekesistumine. Ürgimetajad – vahevorm roomajatelt imetajatele

Nokkloom – ürgimetaja Muneb, toidab piimaga, karvad

Nokkloom – ürgimetaja Muneb, toidab piimaga, karvad

Ürgimetajad • Imetajate tunnustest on neil ainult piimanäärmed ja karvad. • Luustiku poolest pigem

Ürgimetajad • Imetajate tunnustest on neil ainult piimanäärmed ja karvad. • Luustiku poolest pigem roomajad • Väliskõrv puudub • Kehatemperatuur 25 -30 kraadi • Tänapäeval on 5 esindajat.

Alamimetajad - kukrulised • • Kehatemperatuur kuni 36 kraadi Platsenta puudub Sünnib loode Väliskõrv

Alamimetajad - kukrulised • • Kehatemperatuur kuni 36 kraadi Platsenta puudub Sünnib loode Väliskõrv Karvad Piimaga toitmine Austraalias

Kukkurkaru - koaala

Kukkurkaru - koaala

Kukurrott, kukkurmutt

Kukurrott, kukkurmutt

Pärisimetajad Karvad Väliskõrv Platsenta Püsisoojasus Piimanäärmed Järglaste eest hoolitsemine Kõrgelt arenenud peaaju

Pärisimetajad Karvad Väliskõrv Platsenta Püsisoojasus Piimanäärmed Järglaste eest hoolitsemine Kõrgelt arenenud peaaju

Karihiir ja torukoonu

Karihiir ja torukoonu

Primaadid

Primaadid