Riikliku immuniseerimiskava titmine koolitervishoius Vaktsiinvlditavate nakkushaiguste statistika Irina

  • Slides: 36
Download presentation
Riikliku immuniseerimiskava täitmine koolitervishoius. Vaktsiin-välditavate nakkushaiguste statistika. Irina Filippova, MD, MPH Terviseamet 26. august

Riikliku immuniseerimiskava täitmine koolitervishoius. Vaktsiin-välditavate nakkushaiguste statistika. Irina Filippova, MD, MPH Terviseamet 26. august 2013

Seaduslik taust • Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus • Sotsiaalministri 01. 07. 2011 nr

Seaduslik taust • Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus • Sotsiaalministri 01. 07. 2011 nr 30 “Immuniseerimiskava kehtestamine “ • Sotsiaalministri 31. 10. 2003 määrus nr 116 “Immuniseerimise korraldamise nõuded” • Sotsiaalministri 07. 10. 2003 määrus nr 113 “Vaktsiinide ja immuunglobuliinide soetamise, jaotamise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise kord” • Sotsiaalministri 13. 08. 2010 määrus nr 54 “Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuse ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale”

Immuniseerimiskava (Sotsiaalministri 01. 07. 2011. a määrus nr 30) • • • • 12

Immuniseerimiskava (Sotsiaalministri 01. 07. 2011. a määrus nr 30) • • • • 12 tundi Hep. B 1 1– 5 päeva BCG 1 kuu Hep. B 2 3 kuud IPV 1, DTPa 1, Hib 1 4, 5 kuud IPV 2, DTPa 2, Hib 2 6 kuud IPV 3, DTPa 3, Hib 3, Hep. B 3 1 aasta MMR 1 2 aastat DTPa 4, IPV 4, Hib 4 6 -7 aastat DTPa 5, IPV 5 12 aastat Hep. B 1, 2, 3* 13 aastat MMR 2, Hep. B 1, 2, 3** 15 -16 aastat d. Tpa 6 17 aastat d. T 7*** 25, 35 jne aastat (iga 10 aasta järel) d. T 7

6 -7 aastat – DTPa 5 - IPV 5 • Perearst? Koolitervishoiuteenuse osutaja? Terviseameti

6 -7 aastat – DTPa 5 - IPV 5 • Perearst? Koolitervishoiuteenuse osutaja? Terviseameti arvamus: DTPa-IPV 5 peab ideaalis manustama lapsele enne kooli minekut ehk perearsti juures.

7 -aastaste laste II revaktsineerimisega (DTPa 5, DT 5, IPV 5) hõlmatus, 2008 -2012

7 -aastaste laste II revaktsineerimisega (DTPa 5, DT 5, IPV 5) hõlmatus, 2008 -2012

DTPa-IPV 5 vaktsiinid Tetraxim • Difteeria toksoid 1 mitte vähem kui 30 rahvusvahelist ühikut

DTPa-IPV 5 vaktsiinid Tetraxim • Difteeria toksoid 1 mitte vähem kui 30 rahvusvahelist ühikut (RÜ) • Teetanuse toksoid 1 mitte vähem kui 40 rahvusvahelist ühikut (RÜ) • pertussis toxoid - 25 μg • filamentous hemagglutinin - 25 μg • Inaktiveeritud poioviirus tüüp 1 (Mahoney tüvi) 40 D-antigeenset ühikut • Inaktiveeritud poioviirus tüüp 2 (MEF-1 tüvi) 8 D-antigeenset ühikut • Inaktiveeritud poioviirus tüüp 3 (Saukett tüvi) 32 D-antigeenset ühikut Infanrix Polio • Difteeria toksoid 1 mitte vähem kui 30 rahvusvahelist ühikut (RÜ) • Teetanuse toksoid 1 mitte vähem kui 40 rahvusvahelist ühikut (RÜ) • pertussis toxoid - 25 μg • filamentous hemagglutinin - 25 μg • pertactin - 8 μg • Inaktiveeritud poioviirus tüüp 1 (Mahoney tüvi) 40 D-antigeenset ühikut • Inaktiveeritud poioviirus tüüp 2 (MEF-1 tüvi) 8 D-antigeenset ühikut • Inaktiveeritud poioviirus tüüp 3 (Saukett tüvi) 32 D-antigeenset ühikut

Immuunvastus 1 kuu pärast revaktsineerimist 4 -7 -aastastel Antigeen Eelnev vaktsineerimiskava (n = uuritavate

Immuunvastus 1 kuu pärast revaktsineerimist 4 -7 -aastastel Antigeen Eelnev vaktsineerimiskava (n = uuritavate arv) 3 doosi DTPa + IPV 3. , 5. , 1. . . 12. kuul (n = 208) 4 doosi DTPa + IPV või 2. , 4. , 6. + 18. kuul (n = 166) Difteeria % vaktsineerituid antikehade tiitriga ≥ 0, 1 IU/ml ELISA meetodil * 100% Teetanus % vaktsineerituid antikehade tiitriga ≥ 0, 1 IU/ml ELISA meetodil * 100% Läkaköha toksoid Filamentoosne hemaglutiniin Pertaktiin % vaktsineerituid antikehade tiitriga ≥ 5 EL. U/ml ELISA meetodil 100% 99, 4% 100% Polioviirus tüüp 1 tüüp 2 tüüp 3 % vaktsineerituid antikehade tiitriga ≥ 8 neutralisatsioonimeetodi ga* 100% 99, 5% 100%

Boostrix (d. Tpa), GSK Koostis: • Difteeria toksoid mitte vähem kui 2 rahvusvahelist ühikut

Boostrix (d. Tpa), GSK Koostis: • Difteeria toksoid mitte vähem kui 2 rahvusvahelist ühikut (RÜ) • Teetanuse toksoid mitte vähem kui 20 rahvusvahelist ühikut (RÜ) Bordetella pertussis'e antigeenid: • Läkaköha toksoid 8 mikrogrammi • Filamentoosne hemaglutiniin 8 mikrogrammi • Pertaktiin 2, 5 mikrogrammi • Boostrix on näidustatud manustamiseks alates neljandast eluaastast. • Soovitatav on manustada vaktsiini ühekordne annus 0, 5 ml.

15 -19 -aastaste III revaktsineerimisega (d. T 6) hõlmatus, 2011 -2012 • Hõlmatus difteeria-teetanuse

15 -19 -aastaste III revaktsineerimisega (d. T 6) hõlmatus, 2011 -2012 • Hõlmatus difteeria-teetanuse III revaktsineerimisega 15 -19 -aastastel moodustas 2011. aastal 82, 6%. 2012. aastal suurenes see näitaja 5, 7% võrra ja moodustas 89, 3%.

Läkaköha revaktsineerimine 1519 -aastastel • 2012. aasta jooksul revaktsineeriti läkaköha vastu 21 246 õpilast

Läkaköha revaktsineerimine 1519 -aastastel • 2012. aasta jooksul revaktsineeriti läkaköha vastu 21 246 õpilast vanuses 15 -19 aastat. Hõlmatus läkaköha II revaktsineerimisega 1519 -aastaste seas moodustas 2012. aastal 46, 8%.

B-viirushepatiidi vaktsiin Engerix B (GSK) Manustamisskeem: 0 päev – Hep. B 1 1 kuu

B-viirushepatiidi vaktsiin Engerix B (GSK) Manustamisskeem: 0 päev – Hep. B 1 1 kuu – Hep. B 2 6 kuud – Hep. B 3

14 -aastaste laste vaktsineerimisega (Hep. B) hõlmatus, 2008 -2012

14 -aastaste laste vaktsineerimisega (Hep. B) hõlmatus, 2008 -2012

MMR vaktsiinid (MMR Vax. Pro, Priorix) 1. Süsti (vanuses 1 a) järgselt kaitseefektiivsus •

MMR vaktsiinid (MMR Vax. Pro, Priorix) 1. Süsti (vanuses 1 a) järgselt kaitseefektiivsus • Leetrid – 90% • Mumps – 64% • Punetised – 95% 2. Süsti (vanuses 13 a) järgselt kaitseefektiivsus leetrite ja punetiste osas >95%, mumpsi osas ~80% Allikas: Pink Book 2008, Dayan et al NEJM 2008, Hviid et al Lancet 2008

14 -aastaste laste revaktsineerimisega (MMR 2) hõlmatus Eestis, 2008 -2012

14 -aastaste laste revaktsineerimisega (MMR 2) hõlmatus Eestis, 2008 -2012

Immuniseerimiskava rakendusjuhis Kui kooliealist last ei ole teadaolevalt üldse immuniseeritud, siis soovitatav immuniseerimisskeem on

Immuniseerimiskava rakendusjuhis Kui kooliealist last ei ole teadaolevalt üldse immuniseeritud, siis soovitatav immuniseerimisskeem on järgmine: Vanus 7 -13 aastat: • 1) asjaolu selgumise päeval DTPa-IPV 1 ja MMR 1 • 2) d. T 2 ja IPV 2 vähemalt 4 -nädalase intervalliga DTPa-IPV 1 manustamisest • 3) d. T 3 ja IPV 3 vähemalt 6 -kuulise intervalliga eelmisest süstest • 4) B-hepatiidi vaktsiin 12 aasta vanuses vastavalt immuniseerimiskavale või asjaolu selgumise päeval* • 5) d. Tpa 4 15 -16 aasta vanuses vastavalt immuniseerimiskavale. • Edaspidi manustatakse d. T 10 -aastaste intervallidega.

Immuniseerimiskava rakendusjuhis Vanus vähemalt 14 aastat: • Asjaolu selgumise päeval võib manustada: d. Tap

Immuniseerimiskava rakendusjuhis Vanus vähemalt 14 aastat: • Asjaolu selgumise päeval võib manustada: d. Tap 1, IPV 1, MMR 1 ja Hep. B 1; • järgnevad intervallid on arvestatud esimesest immuniseerimispäevast alates: - 1 kuu möödudes Hep. B 2 - 2 kuu möödudes d. T 2 ja IPV 2 - 6 kuu möödudes Hep. B 3 - 8 kuu möödudes d. T 3 ja IPV 3 - MMR 2 vähemalt 4 nädalat pärast esimest annust • Edaspidi manustatakse d. T 10 -aastaste intervallidega.

Küsimus 1 Vaktsiini Imovax d. T. Adult SPC-st: Vaktsiin on näidustatud üle 15 -aastastele

Küsimus 1 Vaktsiini Imovax d. T. Adult SPC-st: Vaktsiin on näidustatud üle 15 -aastastele noorukitele ja täiskasvanutele järgmistel juhtudel: • tavaline korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu, • esmane vaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu, • kokkupuutejärgne profülaktika teetanusega infitseerunud haava korral, kui on vajalik • difteeriavastane korduvvaktsineerimine. Mis vanusest võib vaktsiini Imovax d. T. Adult kasutada?

Vastus • Vaktsiini tootja vastuse kohaselt tohib kasutada vaktsiini Imovax d. T. Adult alates

Vastus • Vaktsiini tootja vastuse kohaselt tohib kasutada vaktsiini Imovax d. T. Adult alates 7 ndast eluaastast nii vaktsineerimiseks kui ka revaktsineerimiseks.

Küsimus 2 • Kuidas vaktsineerida hilinejat juhul, kui lapsele on DTPa-IPV 1, DTPa-IPV 2

Küsimus 2 • Kuidas vaktsineerida hilinejat juhul, kui lapsele on DTPa-IPV 1, DTPa-IPV 2 ja DTPa-IPV 3 tehtud õigel ajal, aga DTPa. IPV 4 tehakse suure hilinemisega, näiteks 4 -5 aasta vanuses? • Kas on vaja koolis DTPa-IPV 5 teha? Vastus: • Kui DTPa-IPV 4 on tehtud 3 -4 -aastastele, siis on vaja teha koolis DTPa-IPV 5 vastavalt immuniseerimiskavale. • Kui DTPa. IPV 4 (I revaktsineerimine) on tehtud 5 -7 -aastasele, siis DTPa. IPV 5 pole vaja teha ja tuleb manustada 15 -16 -aastasele d. Tpa (ehk 10 a intervalliga). Seda tuleb kajastada hõlmatuse aruandes lahtris “II revaktsineerimine”.

Küsimus 3 • Tegemist on 13 -aastase lapsega, kes on saanud 5 doosi DTPa-IPV

Küsimus 3 • Tegemist on 13 -aastase lapsega, kes on saanud 5 doosi DTPa-IPV vaktsiini ja nüüd kliiniliste uuringute raames plaanitakse manustada talle d. Tpa vaktsiini ehk Boostrixi. Kuidas edasi vaktsineerida last immuniseerimiskava järgi? Vastus: • Kui lapsele manustatakse 13 -aastasena d. Tpa ehk Boostrixi, siis soovitame manustada talle d. T vaktsiini enne gümnaasiumi lõpetamist ehk 18 -19 -aastasena.

Küsimus 4 • Lapse ema väidab, et laps on vaktsineeritud, kuid ei tea, mille

Küsimus 4 • Lapse ema väidab, et laps on vaktsineeritud, kuid ei tea, mille vastu ja millal, dokumendid on kaotatud, perearstil ka pole immuniseerimisandmeid. Mis teha? Vastus: Teadmata vaktsineerimisstaatusega laps peetakse vaktsineerimata.

Küsimus 5 • Lapsele on tehtud ainult 1 või 2 doosi B-viirushepatiidi vaktsiini (

Küsimus 5 • Lapsele on tehtud ainult 1 või 2 doosi B-viirushepatiidi vaktsiini ( see võib olla sünnitusmajas või hiljem) – millal teha 3. süsti, kas esimesel võimalusel? Vastus: Kolmas doos tuleb manustada esimesel võimalusel, kuid tuleb arvestada seda, et vaheaeg teise ja kolmanda doosi vahel peab olema vähemalt 6 kuud.

Küsimus 6 • Laps on üle 14 aastat vana, B-Hep pole tehtud, nüüd vanemad

Küsimus 6 • Laps on üle 14 aastat vana, B-Hep pole tehtud, nüüd vanemad soovivad vaktsineerida, kas võib teha 2 doosi korraga? Vastus: Jah, võib küll, kuid võimalusel erinevatele jäsemetele.

Keeldumised vaktsineerimisest 0 -14 -aastaste laste seas , 2009 -2012 Vaktsineerimine Keeldumised vaktsineerimisest 2009

Keeldumised vaktsineerimisest 0 -14 -aastaste laste seas , 2009 -2012 Vaktsineerimine Keeldumised vaktsineerimisest 2009 2010 2011 2012 Difteeria-teetanus 1, 3% 1, 6% 1, 9 % 2, 1 % Läkaköha aastased) 1, 1% 1, 6% 2, 4% 2, 6 % Mumps Punetised Leetrid 1, 6% 1, 8% 2, 2% 2, 5 % Poliomüeliit 1, 3% 1, 6% 1, 9 % 2, 1 % B-viirushepatiit 0, 7% 2, 1% 2, 6 % 2, 8 % Haemophilus influenzae b 1, 0% 1, 3% 1, 7 % 1, 8 % Tuberkuloos 0, 7% 0, 9% 1, 2 % 1, 4 % (0 -10 -

Vaktsiin-välditavad nakkushaigused maailmas ja Eestis • • • Difteeria Poliomüeliit Leetrid Punetised Läkaköha

Vaktsiin-välditavad nakkushaigused maailmas ja Eestis • • • Difteeria Poliomüeliit Leetrid Punetised Läkaköha

Difteeria. Haigete arv Lätis, 1993 -2013 • 1993 - 2001. a -1288 haigusjuhtu, neist

Difteeria. Haigete arv Lätis, 1993 -2013 • 1993 - 2001. a -1288 haigusjuhtu, neist 96 surmajuhtu • 2002 – 2009. a – 196 haigusjuhtu, neist 18 surmajuhtu • 2008 -2012. a – 51 haigusjuhtu, neist 5 surmajuhtu • 2013. a – 10 haigusjuhtu, neist 1 surmajuht Märkus: viimati registreeriti Eestis 2 haigusjuhtu 2001. a

Haigusjuhtude arv Venemaal, 2011 -2012 Haigus/juhtude arv 2011 2012 Difteeria 7 7 Läkaköha 4735

Haigusjuhtude arv Venemaal, 2011 -2012 Haigus/juhtude arv 2011 2012 Difteeria 7 7 Läkaköha 4735 7221 Leetrid 631 2106 Punetised 358 958 Mumps 409 396

Poliomüeliit, haigusjuhtude arv maailmas, 2010 -2013 (WHO) • Tadžikistan, 2010. a – 458 haigusjuhtu

Poliomüeliit, haigusjuhtude arv maailmas, 2010 -2013 (WHO) • Tadžikistan, 2010. a – 458 haigusjuhtu WPV 1, 110 invaliidsust , 26 surmajuhtu • Venemaa, 2010. a – 14 haigusjuhtu 2012. a: • Maailmas registreeriti 223 metsiku polioviiruse poolt põhjustatud poliomüeliidi haigusjuhtu, neist 217 - Afganistan, Pakistan ja Nigeeria, ülejäänud - Angola, Tšaad, Kongo, Mali, Niger, Uganda, India. 2013. a (21. 08. seisuga): • Maailmas registreeriti kokku 192 haigusjuhtu • Iisraelis registreeriti 28 -l alla 9 -aastastel lapsel metsiku polioviiruse poolt põhjustatud asümptomaatilist kandlust. • Poliomüeliidi puhang Somaalias (108 haigusjuhtu).

Leetrid Euroopas. Haigusjuhtude arv, 20102012 (TESSY) Riik 2010. a 2011. a 2012. a Prantsusmaa

Leetrid Euroopas. Haigusjuhtude arv, 20102012 (TESSY) Riik 2010. a 2011. a 2012. a Prantsusmaa 5 019 ↑ 15 206 ↑ 859 ↓ Itaalia 863 ↑ 5 181 ↑ 682 ↓ Rumeenia 187 ↑ 4 015 ↑ 3843 ↓ Hispaania 305 ↑ 1 986 ↑ 446 ↓ Saksamaa 780 ↑ 1 609 ↑ 167 ↓ Bulgaaria 22 005 ↑ 157 ↓ 1↓ Läti 0 1 3 Leedu 0 7 2 Rootsi 6 26↑ 30 ↑ Austria 43 ↓ 99 ↑ 19 ↓ Iirimaa 403 303 ↓ 107↓ Belgia 40 555 ↑ 43 ↓ Suurbritannia 397 1 083 ↑ 1902 ↑

Leetrid Euroopas, 2012 -2013 • Ajavahemikul aprill 2012 kuni märts 2013 registreeriti 29 Euroopa

Leetrid Euroopas, 2012 -2013 • Ajavahemikul aprill 2012 kuni märts 2013 registreeriti 29 Euroopa ja EEA riigis + Horvaatias 8127 leetrite haigusjuhtu, neist 95% - Prantsusmaal, Hispaanias, Rumeenias, Saksamaa, Suurbritannias ja Itaalias. • 2013. a jooksul ei ole registreeritud ühtegi surmajuhtu leetritesse, kuid kuuel juhul tüsistus haigus entsefaliidiga. 2010. aastal – 21 surmajuhtu! • 2013. a maikuus on registreeritud leetrite puhangud Itaalias ja Saksamaal. • Jätkub leetrite puhang Suurbritannias.

Leetrid. Haigestumus Eestis, 1945– 2012

Leetrid. Haigestumus Eestis, 1945– 2012

Punetised. Haigestumus Eestis, 1979 -2011

Punetised. Haigestumus Eestis, 1979 -2011

Punetised Euroopas, 2012 -2013 • Ajavahemikul aprill 2012 kuni märts 2013 registreeriti 26 Euroopa

Punetised Euroopas, 2012 -2013 • Ajavahemikul aprill 2012 kuni märts 2013 registreeriti 26 Euroopa ja EEA riigis 12 958 punetiste haigusjuhtu, neist 99% registreeriti Rumeenias ja Poolas.

Enteroviirusmeningiit • Nakkusallikas: haige või haigusnähtudeta inimene • Levik: fekaal-oraalsel teel või harvem piisknakkuse

Enteroviirusmeningiit • Nakkusallikas: haige või haigusnähtudeta inimene • Levik: fekaal-oraalsel teel või harvem piisknakkuse teel • Haigusvormid: herpangiin, konjunktiviit, stomatiit, kõhulahtisus, HFM, raskematel juhtudel entsefaliit ja meningiit • Haigusnähud: tugev peavalu, oksendamine, kuklakangestus, valguskartus, lööve • Spetsiifiline ravi: puudub • Ennetamine: hügieeninõuete täitmine, käte desinfitseerimine.

Enteroviirusmeningiit Eestis • Ajavahemikul 16. 07. kuni 23. 08. – 169 haihusjuhtu, neist 77%

Enteroviirusmeningiit Eestis • Ajavahemikul 16. 07. kuni 23. 08. – 169 haihusjuhtu, neist 77% lapsed vanuses 0 kuni 14 a. • Kõige rohkem haigusjuhte on registreeritud Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal. • Tekitaja – enteroviirus ECHO 30 • Enteroviiruse nakkused levivad maist septembrini

Tänan! irina. filippova@terviseamet. ee

Tänan! irina. filippova@terviseamet. ee