Riikliku vanaduspensioni muudatusettepanekud Praxis 11 oktoober 2016 Riikliku

Riikliku vanaduspensioni muudatusettepanekud Praxis 11. oktoober 2016

Riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüs • Pensionikindlustuse eesmärgid – pensionide adekvaatsus (sh jaotus) – süsteemi finantsiline jätkusuutlikkus • Baasstsenaarium • Lahendusettepanekud – pensioniiga – paindlik pension – pensionivalem – pensioniindeks

Baasstsenaarium ja prognoosid • Aastaks 2060 väheneb tööealiste arv 32% ja kasvab vanemaealiste arv 41% • Praegu on 3, 1 tööealist (2 töötajat) ja 2060. aastal 1, 5 tööealist (1, 3 töötajat) ühe pensioniealise kohta • Praegu ollakse pensionil 19 aastat, 2060. aastal 25 aastat • Eestlased elavad praegu tervisepiiranguteta 70 -aastaseni • 77% töötajate eest on makstud aastatel 2000 -2014 sotsiaalmaksu alla riigi keskmise, 50% töötajate eest on makstud sotsiaalmaksu riigi keskmisest üle poole vähem • Katkestusteta ja vähemalt miinimumpalgaga on tööealistest inimestest töötanud aastatel 2000 -2014 vaid 1/3

Eesmärgid • Miinimumpension on vähemalt elatusmiinimumi suurune. • Mediaanvanaduspension on 60% mediaanpalgast. • Pensionikindlustuse eelarve on tasakaalus.

Eesmärkide täitmine aastani 2060 • 15 -aastase staažiga miinimumpalka saanud inimese pension on vähemalt elatusmiinimumi suurune • Keskmine vanaduspension langeb vähem kui 10 aasta pärast alla seatud eesmärke, üle pooled tulevastest pensionäridest saavad 2050. aastal alla 300 -eurost pensioni (tänaste hindade juures) • Pensionikindlustuse eelarve on tasakaalus

30 aastaga langeb mediaanpensioni ja -palga netosuhe 65 lt 45 le

Keskmine pension aastatel 2015/2030/2050 Mediaanpension Aritmeetiline keskmine pension 360 € 310 € 330 € 280 € 310 €

65 -aastaste mediaansissetulek protsendina 064 -aastaste mediaansissetulekust EL-riikides 2013. aastal. Allikas: Euroopa Komisjoni „The 2015 Pension Adequacy Report“

Sissetulekukvintiilide ülemise ja alumise kvintiili suhe alla 65 -aastastel ja üle 65 aastastel EL-riikides 2013. aastal Allikas: Euroopa Komisjoni „The 2015 Pension Adequacy Report“

Näidispensionid Rahandusministeeriumi arvutused

Lahendusvariandid

PENSIONIIGA

Oodatav eluiga 65 -aastaselt (+65 aastat) aastal 2040, pensioniiga aastal 2040 aasta 2014 reeglite järgi ja pensioniloleku aeg aastal 2040 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 Oodatav eluiga vanuses 65 (+65) aastal 2040 os Un g Ru ari m ee n Slo ia va kk ia Iir im a Po a rtu Bu gal lga ar ia Ita al ia Tš eh hi Po Ho ola rv aa ti Ho a lla nd Kr ee ka Ta an i pr aa Kü ti am Lä ks Sa Slo ve ria Be st ta al Au M lgi a Pr e n an ts ia us m aa So o Hi me sp aa ni a Su E e ur br sti ita nn ia Ro ot si No rra Le ed u Lu ks em bu rg 0 Pensioniiga aastal 2040 Allikas: Euroopa Komisjoni „The 2015 Ageing Report“ Pensioniloleku aeg

Tervelt elada jäänud aastad ja oodatav eluiga Eestis pensionieas (Eurostat)

Pensioniea alternatiivid pärast 2026. aastat • Pensioniiga tõuseb 2040. aastaks 70 -ni ja sealt edasi oodatava elueaga samas tempos. • Pensioniiga tõuseb samas tempos nagu aastatel 2017 -2026. • Pensioniiga tõuseb oodatava elueaga samas tempos. • Pensionit vähendava koefitsiendi rakendamine oodatava eluea tõustes. 70 68 66, 3 72 71 a 9 k 69 65

Mõju I samba tasakaalule Tegemist on pigem ideaalmõjuga ehk arvestatud on, et tööturu ja pensionile jäämise muster “nihkub” kaasa.

Pensioniea tõstmise alternatiivide mõju pensionide suurusele Mediaanpensioni ja mediaanpalga netosuhe aastatel 2014 -2060 eeldades alates 2026. aastast I samba tulude ja kulude tasakaalu

PAINDLIK PENSION

Paindlik pension • Paindlik pensioniiga • Osaline pension • Pensioni peatamine

Paindlik pensioniiga • Pension aktuaarselt neutraalne olenemata pensionilemineku ajast. • Liiga varajase pensionilemineku piiramise alternatiivid: – minimaalne staažinõue (30 -40 aastat) – minimaalne pensioni suurus (1, 5 -2 kordne miinimumpension) – minimaalne pensioniiga (3 -5 aastat enne standardpensioniiga)

Osaline pension • Inimene valib ise, kui suure osa oma pensionist laseb määrata ja maksta – näiteks 25 -100% • Aktuaarselt neutraalne • Osalist pensioni makstakse ka täiskohaga töötades

Pensioni peatamine • Pensioni peatamise alternatiivid: – ühel korral – piiramatult • Aktuaarselt neutraalne

PENSIONIVALEM

Vanaduspensioni valem P = B + S*ah + K*ah P = pension B = baasosa (153, 3035 eurot) S = pensioniõigusliku staaži aastate arv K = kindlustusosakute summa ah = aastahinne (5, 514 eurot)

Pensioniindeks • Pensioniindeks sõltub 80% eelmise aasta sotsiaalmaksu muutusest ja 20% eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusest • Baasosale rakendatakse 10% kõrgemat indeksit, aastahindele 10% madalamat indeksit

Pensionivalemi alternatiivid • Muudame baasosa ja aastahindeksi koefitsiente (nt 1, 1 lt 1, 5 le ning 0, 9 lt 0, 5 le). – pikas perspektiivis ei ole sidet palga ega töötatud ajaga, flat rate pension – palgast sõltuvus II sambas – mõjutab ka praeguste pensionäride pensione • Kindlustusosa asendub staažiosaga (vähemalt miinimumpalgalt panustamine =1). – pikas perspektiivis ei ole sidet palgaga, jääb sõltuvus töötatud ajast – palgast sõltuvus II sambas – ei mõjuta praeguste pensionäride pensione

Veel üks võimalus - garantiipension • Rakendada töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni puhul kasutusel olevat 30 -aastase pensioniõigusliku staaži garantiid ka vanaduspensionile • 30 -aastase pensioniõigusliku staaži alusel arvutatud pension on 1. aprillist 318, 72 eurot

PENSIONIINDEKS

Pensioniindeks kui tasakaalustaja Indeks peab olema pensionisüsteemi tulude ja kulude tasakaalustaja. Indeks sõltub praegu 80% sotsiaalmaksu laekumise muutusest ja 20% tarbijahinnaindeksi muutusest. Indeks peaks võtma arvesse nii tulude kui kulude poolt ja sõltuma: • 100% sotsiaalmaksu laekumise muutusest • pensionäride arvu muutusest

Mediaanpensioni ja mediaanpalga netosuhe erinevate pensioniindeksite korral

Riikliku pensionikindlustuse tulude ja kulude vahe erinevate pensioniindeksite korral

Aitäh!