Raamatupidamise alused Lektor Rita Sikk 2012 1 Majandusarvestuse

Raamatupidamise alused Lektor: Rita Sikk 2012 1

Majandusarvestuse liigid Majandusarvestus n Finantsarvestus e Raamatupidamine n Juhtimis-ja kuluarvestus n Maksuarvestus n Eelarvestamine n Sisekontroll n Finantsanalüüs- ja finantsjuhtimine n Audiitorkontroll 2

Finantsarvestus n n n Igapäevakeeles raamatupidamine Kohustuslik Reguleeritud väljastpoolt Kajastab möödanikku Ettevõte kui tervik Suunatud välistarbijale 3

Juhtimis- ja kuluarvestus (1) n n n Ei ole kohustuslik ? ? ? Ei ole reguleeritud väljastpoolt ? ? ? Ettevõtte osad, tooted jne. Suunaga tulevikku Suunatud sisetarbijale 4

Juhtimis- ja kuluarvestus (2) Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuses (rp, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstemati-seerimist ja analüüsimist juhtimisesarvestuses (omahinna kalkul. , hinnakujundus jm)

Juhtimis- ja kuluarvestus (4) Ülesanne n Külalistemaja püsikulud on 1000 € kuus. n Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 20 € külastuse kohta ööpäevas. n Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? n Ühe ööpäeva majutuse müügihind on 50 € Täita järgnev tabel:

Ülesande lahendus Külas- Püsikulu tuste arv 50 75 100 Muutuvkulu Kogukulu Püsikul Muut. ühiku kulu kohta ühiku kohta Ühiku kulu kokku

Maksuarvestus n n n Tulumaks Sotsiaalmaks Kogumispensioni makse Töötuskindlustuse makse Käibemaks 8

Eelarvestamine n n Eelarve (budget) on kavandatavate tegevuste (plaanide) ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses. Eelarve planeerimine, täitmise kontrollimine Ei ole kohustuslik (va. avalik sektor) Kas TEIE olete puutunud kokku eelarvestamisega ? 9

Sisekontroll Kõigi meetmete kogum tagamaks: n Ressursside efektiivset ja otstarbekat kasutamist n Pettuste, varguste vms. vältimist n Vigade tekkimise vältimist 10

Finantsanalüüs (financial analysis) n n n Annab hinnangu ettevõtte finantsseisundile Käsitleb nii möödunud ajaperioode, hetkeseisu kui tulevikuprognoose On eelduseks finantsotsuste vastuvõtmisel

Audiitorkontroll (1) n n Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

Audiitorkontroll (2) Väline ekspert n Lisab aruannetele usaldusväärsust n FIE-le üldjuhul ei ole kohustuslik Audiitori aruanne: n Puhas (positiivne) n Puhas, märkustega n Negatiivne n Ei avalda arvamust n 13

Auditi kohustus (1) n Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik rp. kohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest

Auditi kohustus (2) n Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik rp. kohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 6 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 90 inimest.

Ülevaatuse kohustus (1) n Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik rp. kohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 1 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 15 inimest.

Ülevaatuse kohustus (2) n n Raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 3 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 45 inimest. Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

Raamatupidamine n n Kassapõhine arvestus – kajastatakse raha liikumisi, ei anta ülevaadet ettevõtja varadest ega kohustustest Tekkepõhine arvestus – tehingud kajastatakse nende toimumise hetkel, sõltumata raha liikumisest. Tulude ja kulude vastavusse viimiseks reguleerimis- ja lõpetamiskanded 18

Leia kassapõhine tulem Aruandeperioodil tehti järgmisi tehinguid: 1. Saadi ettemaks kauba eest 12. 000 2. Saadi kaubaarve 10 000 (1000 mutrit) ning tasuti kauba eest 3. Saadi rendiarve 2. 000, tasumise tähtaeg järgmisel kuul 4. Müüdi kaupa 12. 000 eest, kauba eest on juba tasutud 5. Saadi elektriarve 500, tasumistähtaeg on järgmisel aruandeperioodil 6. Saadi transportteenuse arve 500, tasumise tähtaeg järgmisel kuul 7. Aruandeperioodil müüdi pooled mutrid. 19

Leia tekkepõhine tulem Aruandeperioodil tehti järgmisi tehinguid: 1. Saadi ettemaks kauba eest 12. 000 2. Saadi kaubaarve 10 000 (1000 mutrit) ning tasuti kauba eest 3. Saadi rendiarve 2. 000, tasumise tähtaeg järgmisel kuul 4. Müüdi kaupa 12. 000 eest, kauba eest on juba tasutud 5. Saadi elektriarve 500, tasumistähtaeg on järgmisel aruandeperioodil 6. Saadi transportteenuse arve 500, tasumise tähtaeg järgmisel kuul 7. Aruandeperioodil müüdi pooled mutrid. 20

Kassapõhine vs tekkepõhine Kassapõhise arvestuse eelised: n lihtsus n loeb raha, mitte kasum Kassapõhise arvestuse puudused: n puudub ülevaade varadest ja kohustustest n probleemid toote/teenuse müügihinna kujundamisel 21

Õigusaktid n n n n n Raamatupidamise seadus Raamatupidamistoimkonna juhendid (RTJ-id) Riigi raamatupidamise üldeeskiri Maksuseadused Äriseadustik Maksukorralduse seadus Tööseadusandlus Spetsiifilised õigusaktid NB ! Iga raamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja 22

Mida peaks teadma raamatupidamise seadusest n n Raamatupidamiskohustuslaseks (edaspidi RPK) on iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Kassapõhine raamatupidamine lubatud ainult FIE-del 23

RPK on kohustatud n n korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine RPK finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; (vt algdokument, raamatupidamise õiend)

RPK on kohustatud n n n kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddok. alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. (7 aastat)

Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine n n Majandustehingu tulemusena muutub RPK vara, kohustuste või omakapitali koosseis. RPK on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. 26

Algdokument Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 27

Raamatupidamise sise-eeskiri RPK on kohustatud koostama rp. sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib mh majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning rp. korraldamisega ja kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 28

Raamatupidamise dokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokumendid, raamatupidamisregistrid, lepingud, raamatupidamise aruanded, muud dokumendid, mis on vajalikud revideerimiseks – seitse aastat NB ! Elektroonilised registrid säilitada elektrooniliselt, tagada andmete loetavus kogu säilitusaja jooksul 29

Majandusaasta 12 kuud n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Kas majandusaasta peaks ühtima kalendriaastaga ? n 30

Majandusaasta aruande koostamine RPK on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. NB ! Esitamine elektrooniliselt 31

Raamatupidamise aruanne koosneb n n n Põhiaruanne: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne ja Lisad

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid n n majandusüksuse printsiip – RPK arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; jätkuvuse printsiip – rp. aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et RPK on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 33

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid Arusaadavuse printsiip rp. aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid n n olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab RPK finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 35

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid n n tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud; objektiivsuse printsiip – rp. aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 36

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid n konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid n n avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada RPK finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 38

Põhimõisted n n n vara – RPK-le kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; kohustus – RPK-l lasuv rahaliselt hinnatav võlg; omakapital (netovara) – RPK varade ja kohustuste vahe; tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad RPK omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; kulu – väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad RPK omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; kasum (kahjum) – tulude ja kulude vahe; 39

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem? ) n Aktiva ja passiva n Käibevarad ja põhivarad n Võõrkapital, omakapital n Lühiajalised ja pikaajalised kohustused n Bilansi maht 40

Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital 41 Kokku kohustused ja

Koosta perekond Käbi OÜ bilanss n n n n Perekond Käbile kuulub maja, mille turuväärtus on 200 000 Majaostuks võetud laenust on praeguseks tagastamata 120 000 Pereisal on aktsiaid, mille turuväärtus on 1000 Pereisa liisitud auto turuväärtuseks on 40 000, liisingukohustus on praeguseks 25 000 Pereemal on vanaemalt päranduseks saadud juveelid, mille turuhind on praegu 250 000 Maja sisustuse ja kodutehnika turuväärtus on 20 000 Perel on praeguse seisuga tasumata mitmesuguseid kuluarveid (telefon, elekter, prügi jms. ) summas 700 Pereema andis laenu naabrinaisele, kellel oli parajasti raha otsas summas 30 Just hetk tagasi selgus, et perepoeg on võtnud SMS-laenu ja jätnud selle tähtajaks tasumata. Laenu suurus koos intresside ja viivistega on 8 500. 42

Muutused bilansis majandustehingute tagajärjel Bilansi maht ei muutu n Ühe vara liigi muutumine teiseks vara liigiks – muutus bilansi aktivas n Ühe kohustuse liigi muutumine teiseks või kohustuse muutumine omakapitaliks või omakapitali muutumine kohustuseks 43

Muutused bilansis majandustehingute tagajärjel Bilansi maht suureneb, kui n Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui n Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende 44

Kasumiaruanne Skeem I Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, jne. Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum Skeem II Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum 45

Rahavoogude aruanne n n n Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevus investeerimistegevus: põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus. P. s: Amortisatsioon ei ole rahakulu

Omakapital = netovarad Seotud ja vaba omakapital Seotud omakapitali liigid: n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital Vaba omakapital n Kasum suurendab omakapitali, kahjum vähendab Omakapitali suurus = ettevõtte osade raamatupidamislik väärtus n 47

Kontod n n n n Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod 48

Kahekordne kirjendamine n n n Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige 49

Põhivarade rp. arvestus n n Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades) Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku eluea jooksul Kui kõrge peaks olema põhivarade arvelevõtmise alampiir ? 50

Tunne äriseadustikku § 183. Raamatupidamine n Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. 51

Tunne äriseadustikku § 179. Aruannete kinnitamine n Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. n Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Kui osaühingul on audiitor, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruannetele lisama nõukogu arvamuse. n Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. 52

Tunne äriseadustikku § 176. Vara vähenemine n Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui osakapitali minimaalne nõutud suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. 53

Praktiline ülesanne Milline on väikseim võimalik sissemakse omakapitali taastamiseks ? n Osakapital 2 500 n Kahjum -7 000 n Omakapital kokku -4 500 54

Tunne äriseadustikku § 187. Juhatuse liikmete vastutus (1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. (2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 55

Tunne äriseadustikku § 180. Juhatus Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. 56